laengu. Süsinikule jääb positiivne laeng (karbkatioon) R - C+H2 : Cl- Sideme C-Hal katkemiseks on kaks võimalust. 1.) Ühine elektronpaar jagatakse võrdselt ja tekivad radikaalid (sideme homolüütiline katkemine) . . R - C+H2 : Cl- à R - CH2 + Cl 7 Radikaalide tekitamiseks kasutatakse naatriumi ja reaktsioon viiakse läbi mittepolaarses (veevabas) keskkonnas. Protsessi kutsutakse Wurzi reaktsiooniks ja tema abil saab * Pikendada süsinikahelat H3C - Cl +Na à H3C. + Na ja kokkuvõttes 2CH3Cl + 2Na à C2H6 + NaCl . . *Tekitada kaksiksidet R - CH Cl - CH2Cl àà R - CH - CH2 à R - CH = CH2 . . *Tekitada tsükleid CH3-CHCl-CH2-CH2-CH2Cl àà CH3-CH-CH2-CH2-CH2 àà CH3-CH-CH2-CH2-CH2 à à 2
karnalliidi ja kiseriidina. Peale selle sisaldab magneesiumi merevesi, sealhulgas magneesiumkloriidina. Mereveest saadakse raskesti lahustuvat magneesiumhüdroksiidi kaltsiumhüdroksiidi lisamise teel. Magneesiumhüdroksiidi kasutatakse muu hulgas paberitööstuses ja heitgaaside puhastamiseks vääveldioksiidist ja vääveltrioksiidist. Peale selle kasutatakse magneesiumhüdroksiidi mitme soola, näiteks magneesiumsulfaadi ja magneesiumkloriidi sünteesiks. Viimane on veevabas vormis lähteaine vaba magneesiumi tootmisel elektrolüüsi teel. Lahustuvad magneesiumiühendid on kibeda maitsega. Magneesium meditsiinis Paljusid magneesiumiühendeid kasutatakse meditsiinis. Kergesti lahustuvat magneesiumsulfaati, nagu ka mõnd teist magneesiumisoola, kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumperkloraat on väga vettimav ja seda kasutatakse kuivatusvahendina aga kokkupuutel orgaaniliste ainetega võib ta
Mereveest saadakse raskesti lahustuvat magneesiumhüdroksiidi (Mg(OH)2) kaltsiumhüdroksiidi lisamise teel. Magneesiumhüdroksiidi kasutatakse muu hulgas paberitööstuses ja heitgaaside puhastamiseks vääveldioksiidist ja vääveltrioksiidist; moodustuvad magneesiumsulfit (MgSO3) ja magneesiumsulfaat. Peale selle kasutatakse magneesiumhüdroksiidi mitme soola, näiteks magneesiumsulfaadi ja magneesiumkloriidi sünteesiks. Viimane on veevabas vormis lähteaine vaba magneesiumi tootmisel elektrolüüsi teel. [2] 9 1. Magneesiumisulamid Magneesiumi iseloomustab väike tihedus ja madal sulamistemperatuur, suur kalduvus kalestumisele plastsel deformatsioonil, mistõttu ta tugevus ei sõltu ainult puhtusest (nagu titaanil), vaid ka mikrostruktuurist. Õhus kuumutamisel süttib magneesium kergesti, mistõttu teda kasutatakse
väljendatakse vee aktiivsusega ja tähistatakse aw. NB! Vee aktiivsus, mitte veesisaldus määrab ära mikroobide kasvuks vajaliku vaba vee kättesaadavuse alumise piiri. aw = n1 / n1 n2 Kus n1 ja n2 on vastavalt lahusti ja lahustunud aine moolide arvud. Vee aktiivsus on vahemikus 01 ja ta iseloomustab substraadi suhtelist veesisaldust. aw = 0 absoluutselt veevabas keskkonnas aw = 1 destilleeritud vees Mikroobide kasv toimub enamasti aw 1-le -Optimaalseks aw väärtuseks mikroobidele loetakse 0,99 0,98 ja enamasti jääb sellesse vahemikku ka kiiresti riknevate toiduainete (piim, liha, kala, juurviljad jt.) vee aktiivsus. Vee aktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega on kasutatav toiduainete ja söötade säilivuse pikendamisel, kuid ainete kontsentratsioon ei tohiks alandada nende kvaliteeti. 0.98 - 0.995
Samas on see lagundamisvõime aluseks bioplastiku biodegradatsioonile. Polüaktiidhape (PLA, ka polülaktaat või polülaktaadid) on piimhape L- või D- vormi kõrgmolekulaarne polüesteer. Piimhapet ennast on üsna lihtne toota samadest toormetest (sukrupeedist, suhkruroost, ka maisist ja nisust) kui etanooli, PLA polümeriseerimine on aga keerukas ja kallis. Piisavalt suure molekulmassiga plasti osatakse saada ainult laktiidist, mis on väga ebapüsiv ning säilib vaid veevabas keskkonnas. PLA omahind on PE omast vähemalt kuus korda suurem. Seetõttu ei suuda PLA, hoolimata oma biolagunevusest, asendada laiatarbeplaste. PLA- plasti biolagunevus põhineb materjali suhtelisel keemilisel ebastabiilsusel, toimudes algul niiskuse ja temperatuuri toimel ja jätkudes oligomeersete piimhappeestrite mikrobioloogilise lagunemisega. See tähendab, et PLA on kompostitav. Polühüdroksüaklanoaadid (PHA, PHB, PHBV, PHBH) hõlmavad väga suurt ja mitmekesist
I2, mis tiitritakse tiosulfaadi lahusega 1) desinfitseerivates vahendites joodi määramiseks; 2) aldehüüdide konsentratsiooni määramiseks; 3) palavikku alandavad (valuvaigistavad) vahendid; 4) antibiootikumid; 5) askorbiinhappe määramiseks; 6) asendusreaktsioon: tugeva oksüdeerija asendamine. 7) Spetsiifiline. Jodomeetrilist reagenti kasutatakse niiskuse määramisel: Carl-Fischeri reagent (I2 + S2O) püridiinis lahjendatuna veevabas metanoolis (akvameetria). Saab määrata niiskust või vett. 58. Veavõimalusi jodomeetrias. · Joodi lahusega tiitrimisel peab lahus olema neutraalne või happeline, pH<7,6. Leeiselises keskkonnas kulub joodi kõrvalrekstsioonide tõttu rohkem. · Keskkond ei tohi olla liiga tugevalt happeline, sest jodiidioon võib õhuhapniku toimel vabaks joodiks hapenduda. · Joodi liigset eraldusmist happelises keskkonnas soodustavad hele valgus ja vask(I)ioonide
Elektrofiilne tsenter 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 5 1.) Ühine elektronpaar jagatakse võrdselt ja tekivad radikaalid (sideme homolüütiline katkemine) . . R - C+H2 : Cl- à R - CH2 + Cl Radikaalide tekitamiseks kasutatakse naatriumi ja reaktsioon viiakse läbi mittepolaarses (veevabas) keskkonnas. Protsessi kutsutakse Wurzi reaktsiooniks ja tema abil saab * Pikendada süsinikahelat H3C - Cl +Na à H3C. + NaCl ja kokkuvõttes 2CH3Cl + 2Na à C2H6 + NaCl . . *Tekitada kaksiksidet R - CH Cl - CH2Cl àà R - CH - CH2 à R - CH = CH2 . .
Olgu meil mingi R - CH2 - Cl kloor tõmbab ühise elektronpaari enda poole ja saab seega negatiivse laengu. Süsinikule jääb positiivne laeng (karbkatioon) R - C+H2 : Cl- Sideme C-Hal katkemiseks on kaks võimalust. 1.) Ühine elektronpaar jagatakse võrdselt ja tekivad radikaalid (sideme homolüütiline katkemine) . . R - C+H2 : Cl- R - CH2 + Cl Radikaalide tekitamiseks kasutatakse naatriumi ja reaktsioon viiakse läbi mittepolaarses (veevabas) keskkonnas. Protsessi kutsutakse Wurzi reaktsiooniks ja tema abil saab * Pikendada süsinikahelat H3C - Cl +Na H3C. + NaCl ja kokkuvõttes 2CH3Cl + 2Na C2H6 + NaCl . . *Tekitada kaksiksidet R - CH Cl - CH2Cl R - CH - CH2 R - CH = CH2 . . *Tekitada tsükleid CH3-CHCl-CH2-CH2-CH2Cl CH3-CH-CH2-CH2-CH2 2
puhvrialad on erinevatel pH-del. Aluste sisalduse määramine (amiinid, hüdroksiidid, üldaluselisus: tsement, lubi, heitvesi): selektiivsus samuti väga piiratud, saab vahet teha väga erineva tugevusega aluste vahel. Peamised alused: NaOH, KOH, Ca(OH)2, amiinid. Paljud ravimid ja mürgid on tugevad alused. Püridiinid, aniliinid, paljud heterotsüklid on liiga nõrgad, et neid vees määrata. Lahustiks sobib nt veevaba äädikhape. Titrant: HClO4 lahus veevabas äädikhappes. Nii määratakse paljusid olulisi aluseid, nt aniliinid, püridiinid, imidasool, mis on vesikeskkonnas väga nõrgad alused. Summaarset aluselisust määratakse nt lubja, tsemendi, vee, heitvee jaoks, tulemused antakse enamasti OH- moolide arvuga proovi massiühiku kohta. Muud analüüdid (nt räni, väävel, ketoonid). HA-tiitrimine on nii odav, et seda rakendatakse ka paljude teiste analüütide jaoks, mis iseenesest pole ei happed ega alused. Analüüt tuleb sel
suunas käiv, kuid tavaliselt ühesuunaline. Tekkiv pürofosfaat lagundatakse. 2. aaRS~aa~AMP + tRNA → aatRNA + AMP (tRNA-l on vaba 3’ ots – seal ei ole midagi, ensüüm paneb sinna aminohappe, tekib aminoatsüül-tRNA – suur energeetiline efekt 7kcal/mol, mis muudab reaktsiooni pöördumatuks, aitab produktide vabanemisele kaasa. 1. Süntetaasiga seonduvad AH ja ATP ja moodustavad ensüümi pinnal aminoatsüüladenülaadi (AH COOH rühma O2 reageerib ATPα-fosfaadiga). Aktiivne vaid veevabas keskkonnas. AH aktiveeritud COOH rühma kaudu. 2. Estersideme süntees – AH COOH rühma ja tRNA 3’-terminaalse riboosi 2’ või 3’ süsiniku vahel. Vabaneb AMP. AH jääb seotuks tRNA 3’terminaalse riboosiga estersideme abil. Aminoatsüüladenülaadist viiakse AH üle tRNA-le. Kui 1. ja 2. etapp on pöörduvad, süntetaas võib aminoatsüül-tRNAst ja AMPst pürofosfaadi abil sünteesida ATP-d, vabaneb AH ja tRNA. tRNA aminoatsüleerimisreaktsiooni võrrandid: 1
annaabi.ee 
