rõhu abil raku kuju) ja tal on termoregulatoorne toime (kaitseb rakke ülekuumenemise eest) osaleb normaalse kehatemperatuuri hoidmises (higistamine) ja osaleb kehavormide säilitamises (väikeste laste veerikkad koed tagavad sileda naha, vee vähenemine vanas eas põhjustab kortsude tekke). Vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid. Ka viljastumine ja loote arenemine toimub veerikkas keskkonnas. Normaalse ainevahetuse korral on organismi veetasakaal paigas (vesi läheb organsimist välja uriini, higi, hingeõhu ja väljaheidete koostises). 5. Ensüümid - mis on ja millest koosnevad, mineraalainete ja vitamiinide erinevus. Ensüümid on valgulised katalüsaatorid. Nende ülesanne on kiirendada kehas toimuvaid biokeemilisi reaktsioone. Vitamiinid on selline toitainete rühm, mida inimese kehas ei toodeta/sünteesitakse liiga vähe, aga mis on vaja normaalseks funktsioneerimiseks. Mineraalaineid leidub kehas üle 70ne
Toatemperatuuril kaotab inimene iga hingamisliigutusega 0,01620,0210 g vett. Hingeldamisel kasvab väljahingatava veeauru hulk rohkem kui viis korda. Tavaliselt lahkub kopsude kaudu umbes kümnendik eritatavast veest. Vett kaotab inimene ka pisaratega, vahel koguni üpris palju. Kokku kaotame 23 l vett ööpäevas. See tuleb asendada. Jookidena tarvitame 12 l, umbes 1 liitri saame toiduga ja 0,30,4 l vett tekib kehas endas. Nii kujunebki organismis veetasakaal. 3. Sport 3.1 Ujumine Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on erinevad stiilid Koeraujumine,külliliujumine,vabaujumine,selliliujumine, rinnuliujumine ja liblikujumine. Võisteldakse neljas erinevas ujumisstiilis vaba,selili, rinnuli, ning liblikujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim
Hapnik Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse Tugev oksüdeerija Kindlustab hingamise Lämmastik Esineb valkude aminohapetes, ATP-s Energia saamine Fosfor ATP, GTP, CTP, UTP Nukleiinhapete koostises Väävel Aminohapetes ja vitamiinides Naatrium (rakuväline) Veetasakaal ja reguleerimine Kaalium (rakusisene) Närviimpulsside kandumine rakkude vahel Magneesium Kuulub luude koostisesse Klorofülli keskel Magneesiumpektaadist sõltub marjade küpsus Kaltsium Reguleerib vee hulka Luude koostises Vajalik vere hüübimiseks Vajalik lihaste tööks (puudumisel krambid)
eritumise väjenemisele Suureneb Na+ reabsorptsiooni neerutorukestes SNS stimuleerib ka otseselt jukstaglomerulaarrakke vabastama reniini, mille tulemusena tõuseb vere angiotensiin II ja aldosterooni tase, mis omakorda suurendab Na+ reabsorptsiooni · Kokkuvõtteks, kuna naatriumi järel jääb organismi ka rohkem vett, tingib SNS vererõhu tõusu. Veetasakaal: · Inimorganismist enam kui poole moodustab vesi. · Vesi liigub läbi organismi membraanide tänu osmoosile, seetõttu on see liikumine lähedalt seotud elektrolüütide liikumisega. Naatriumitasakaal: · Na+ moodustab ca 90% kõigist ekstratsellulaarselt lahustunud katioonidest. Ta hoiab endaga organismis vett tänu osmoosile. · Päsmakesefiltraati imendub ööpäevas ca 500g naatriumi. · Na+ eritub lõplikku uriini ca 2-5g
eritumise väjenemisele Suureneb Na+ reabsorptsiooni neerutorukestes SNS stimuleerib ka otseselt jukstaglomerulaarrakke vabastama reniini, mille tulemusena tõuseb vere angiotensiin II ja aldosterooni tase, mis omakorda suurendab Na+ reabsorptsiooni · Kokkuvõtteks, kuna naatriumi järel jääb organismi ka rohkem vett, tingib SNS vererõhu tõusu. Veetasakaal: · Inimorganismist enam kui poole moodustab vesi. · Vesi liigub läbi organismi membraanide tänu osmoosile, seetõttu on see liikumine lähedalt seotud elektrolüütide liikumisega. Naatriumitasakaal: · Na+ moodustab ca 90% kõigist ekstratsellulaarselt lahustunud katioonidest. Ta hoiab endaga organismis vett tänu osmoosile. · Päsmakesefiltraati imendub ööpäevas ca 500g naatriumi. · Na+ eritub lõplikku uriini ca 2-5g
Leidub loomaliha, mustsõstrad, vaarikad Jood - kilpnäärme hormoonide süntees - kilpnäärme normaalne talitlus leidub merekalades, nisus, meretaimedest moodustatud toodetes, õunaseemnetes Fluor - hammaste areng - hambaemaili kaitse (pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks) - kiiritustaluvuse suurendamine Leidub merekalades, meretaimedes, juustus, loomalihas Räni - vajadus teadmata Leidub karedas joogivees, taimsetes kiudainetes ning teraviljasaadustes Veetasakaal inimese organismis on keskmiselt 57-65% vett. Jaguneb intratsellulaarseks (rakusisene) ja estratsellulaarseks (rakuväline, ümbritseb rakke). organismi veesisaldus, eeskätt ekstratsellulaarse vee hulk, hoitakse tänu täpsetele regulatsioonimehhanismidele suhteliselt konstantsena. Inimorganism vajab tavalise temperatuuri ja igapäevase töörežiimi juures 2,2-2,8 liitrit vett ööpäevas. Vett saadakse toiduga ja endogeense veena (toiduainete oksüdatsioonist)
kilpnäärme normaalne talitlus Leidub merekalades, nisus, meretaimedest moodustatud toodetes, õunaseemnetes Fluor hammaste areng hambaemaili kaitse (pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks) kiiritustaluvuse suurendamine Leidub merekalades, meretaimedes, juustus, loomalihas Räni: vajadus teadmata Leidub karedas joogivees, taimsetes kiudainetes ning teraviljasaadustes Veetasakaal: inimese organismis on keskmiselt 57-65% vett. Jaguneb intratsellulaarseks (rakusisene) ja estratsellulaarseks (rakuväline, ümbritseb rakke). Organismi veesisaldus, eeskätt ekstratsellulaarse vee hulk, hoitakse tänu täpsetele regulatsioonimehhanismidele suhteliselt konstantsena. Inimorganism vajab tavalise temperatuuri ja igapäevase töörežiimi juures 2,2-2,8 liitrit vett ööpäevas. Vett saadakse toiduga ja endogeense veena (toiduainete oksüdatsioonist).
annaabi.ee 
