Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"veetaks" - 9 õppematerjali

Kirjand-Puhta Eesti unejutt
2
doc

Kirjand "Puhta Eesti unejutt"

Iga väiksema teoga kohe muidugi tornaadosid ja muid torme ei tulnud, kuid kui keskkonna saastamine juba suureks muutus, tuli sedagi ette. Nii said inimesed aru, et seal kus on maavärinad ja tormid, kus on väga kuiv või sajab liiga palju, oli asi alati prügi mahapanekus. Rahvas teadis, et ilmataadile nad vastu hakata ei saa. Ja kuna kõik tahtsid elada ikkagi seal, kus on hea ilm, hakkasid kõik võitlema selle eest, et prügi mõttetult igale poole laiali ei veetaks. Igal aastal hakati korraldama kokkutulekuid, kus Eesti rahvas terve päeva koristavad enda kodumaad prügist puhtaks. See kaunis traditsioon on viimasel ajal eriti populaarseks muutunud ning ka sellel aastal 3. mail tulevad abivalmid Eesti inimesed kokku, et ette võtta ühed suured koristustalgud ,,Teeme Ära 2008". Birgit Kerb

Kirjandus → Kirjandus
27 allalaadimist
Vana kord Euroopas
4
odt

Vana kord Euroopas

nende kohustusi, hoolitseti haigete ja vaeste eest. 11.Mille poolest erinesid skolastiline ja empiiriline meetod? V: Skolastilises meetodis kasutati loogikat ja filosoofilisi arutlusi. Empiirilises kasutati eksperimente ja teisi meeltega kogetud andmeid. 12.Mis iseloomustab varauusaegset merkantilistlikku majanduspoliitikat? Nimeta merkantilismile iseloomulikke tunnuseid ning selgita. V: Riikide rikkuse põhiline allikas oli kaubandus. Tähtis oli, et kauba veetaks rohkem riigist välja, kui sisse. Selle tagajärjel koguneb riiki rohkem raha. Riik pidi aktiivselt majandusasju korraldama, mis tähendas, et keelati osa kaupade sissevedu või kehtestati neile kõrged imporditollid. 13.Mille poolest erines tootmine manufaktuurides võrreldes keskaegsete töökodadega? V: Oli efektiivsem tööjaotus ja üks inimene tegeles koguaeg sama asjaga. Keskne tooraine hankimine. 14.Milles seisnes Adam Smithi merkantilismi kriitika

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Parapsühholoogia
6
doc

Parapsühholoogia

Kõige põhjalikumalt uuritud teooria kohaselt peetakse viirastusi justkui emotsionaalsetest sündmustest tekkinud võnkumisteks, mis on salvestunud mõne paikkonna elektriväljale. Vahetu surmakogemus Tänu tänapäeva meditsiini imedele on inimesi tagasi toodud sealt, mis mõne aja eest tundus viimse piirina. Peale seda on inimestel palju huvitavat rääkida. Vahetu surmakogemuse staadiumid on kirjelduste põhjal üsna püsivad: kehast lahkumine, valu ja ärevuse puudumine, tunne, nagu veetaks sind valguse poole, imekauni maa nägemus, kohtumine inimestega, valik ning kehasse naasmine. Peale vahetut surmakogemust pole inimesel enam surmahirmu ning ta on positiivsemalt häälestatud ja teistmoodi ellusuhtumisega. Kummalised olendid Mehed mustas Mehed mustas on kurjakuulutavad olendid, kes teevad tüli mõistatuslike nähtuste tunnistajatele, ähvardavad neid ja esitavad veidraid küsimusi. Seejärel kaovad jäljetult

Psühholoogia → Psühholoogia
27 allalaadimist
Chopin
4
doc

Chopin

1848. aastal võttis kopsuhaige kunstnik ette kontserdreisi Londoni, kuid tema kunsti mõisteti seal vähem veel kui Pariisis. Sotimaal andis ta suure pingutusega kontserdireisi Londonis 12 000 inimesele. Siis pöördus ta tagasi Pariisi. Haigus süvenes, kojuigatsus ja mahajäetuse tunne närisid hinge. Haige juurde ruttas helilooja õde Varssavist, et tuua endaga kaasa kodunurmede kosutavat lõhna. Oma viimase palve edastasgi Chopin talle, paludes, et tema süda kodumaale veetaks. See soov täideti. Praegu hoitakse Chopini südant Varssavis Ristikandja kirikus. LOOMING Kui Chopin oli Varssavis heliloojana ja pianistina juba tuntuse võitnud, tahtsid poola eesrindlikud ühiskonnakihid suurt muusikut eelkõige ooperikomponistina näha. Just ooper oli zanr, mis vastas masse mobiliseeriva iseloomu tõttu kõige rohke, revolutsiooniliste rahus ja romantilistele ideaalidele. ''Sina, iseenesestki mõista, pead saama poola ooperiheliloojaks,'' kirjutas heliloojale üks

Muusika → Muusikaajalugu
71 allalaadimist
Eesti ja ohtlikud jäätmed
7
doc

Eesti ja ohtlikud jäätmed

Eesti ja ohtlikud jäätmed referaat Ohtlikeks jäätmeteks loetakse neid jäätmeid, mis oma keemiliste või omaduste tulemusena on kahjulikud inimesele või keskkonnale. Nad erinevad tavajäätmetest, kuna on juba väikses koguses keskkonnale või inimestele kahjulikud. Seepärast on ka väga oluline, et neid ei veetaks tavajäätmete prügilasse, vaid käideldaks erilisel viisil ja ei ladestata loodusesse või kanalisatsiooni. Selle tõttu on oluline, et ohtlike komponente sisaldavate toodete tarbija oleks teadlik ka sellest, kuidas nendega edasi käituda, kui need tarbetuteks on muutunud. Seda eelkõige seepärast, et ohtlikke jäätmeid pole soovitatav pikka aega kodus hoida, kuna nii jääb ka terviserisk koduses majapidamises. Enamlevinud ohtlikud jäätmete eelkäitlus

Loodus → Keskkonnaökoloogia
132 allalaadimist
Ohtlikud jäätmed-jäätmehooldus ja hügieen
12
docx

Ohtlikud jäätmed, jäätmehooldus ja hügieen

Juhendaja: Ülle Mugu 2013 Sissejuhatus Referaat räägib ohtlikest jäätmetest, jäätmehooldusest ja hügieenist meie keskkonnas. Ohtlikeks jäätmeteks loetakse neid jäätmeid, mis oma keemiliste või omaduste tulemusena on kahjulikud inimesele või keskkonnale. Nad erinevad tavajäätmetest, kuna on juba väikses koguses keskkonnale või inimestele kahjulikud. Seepärast on ka väga oluline, et neid ei veetaks tavajäätmete prügilasse, vaid käideldaks erilisel viisil ja ei ladestata loodusesse või kanalisatsiooni. Selle tõttu on oluline, et ohtlike komponente sisaldavate toodete tarbija oleks teadlik ka sellest, kuidas nendega edasi käituda, kui need tarbetuteks on muutunud. Seda eelkõige seepärast, et ohtlikke jäätmeid pole soovitatav pikka aega kodus hoida, kuna nii jääb ka terviserisk koduses majapidamises. Terves keskkonnas leidub ohtlikke jäätmeid, mis mõjutavad meie elu

Geograafia → Keskkonnageograafia
14 allalaadimist
Eesti mehed esimeses maailmasõjas
16
docx

Eesti mehed esimeses maailmasõjas

aasta oktoobris algas nende baasil 1. eesti diviisi formeerimine. Diviisiülemaks määrati kindralstaabi alampolkovnik Johan Laidoner ja staabiülemaks kindralstaabi alampolkovnik Jaan Soots. 1918. aasta aprillis saatsid Saksa okupatsioonivõimud diviisi laiali. Rahvusväeosadesse koondati suurem osa eesti ohvitsere ja hulk rindekogemusega sõdureid, kellest kujunes Eesti armee tuumik Vabadussõjas. Esimese maailmasõja alguses ei tundnud enamik eestlasi, et neid veetaks võõrasse sõtta -- omariiklus ei olnud päevakorras, tunti rõõmu ühest maailma kiireimast majanduskasvust ja tõsiasjast, et Vene riik oli andnud eestlastele poliitilised õigused, mis tõukasid võimukaalukausse Eesti kohalikes omavalitsustes vääramatult enamusrahva kasuks. Nii pole ka ime, et juba esimestel sõjapäevadel hakkas üle kogu maa kokku tulema vabatahtlikke. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Eesti keele vormiõpetus
16
docx

Eesti keele vormiõpetus

· pidama (pidin, pidid, pidi, pidime, pidite, pidid) ­ kohustatud olema · uskuma: usutakse e ustakse, usuti e usti, usutaks e ustaks, usutagu e ustagu, usutavat e ustavat, usutud e ustud · kiskukma: kistud, kistakse, kisti, kistaks, kistagu, kistavat · käskima: kästud, kästakse, kästi, kästaks, kästagu, kästavat · pidama: peetakse, peeti, peetud · pügama: pöetakse, pöetavat, pöeti · vedama: veetud, veeti, veetaks · tegema-teha-teen-tegin-teinud-tehakse-tehtud · nägema-nähä-näen-nägin-näinud-nähakse-nähtud II ALALIIK PÕHITÜÜP SAATMA · saatma-saata-saadan-saatsin-saatnud-saadetakse-saadetud · nõrgeneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on t või p (heitma, jootma, kartma, keetma, kiitma, koitma, kurtma, köitma, laitma, liitma, loitma, lootma, luutma, läitma, muutma, mõõtma, naitma, niitma)

Eesti keel → Eesti keel
177 allalaadimist
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS
47
docx

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS

Laadimistsooni viivad ajamisteed ja koridorid tuleks ehitada siledate ühtlaste seintega. Võimalikult palju tuleks vältida: · teravaid nurki ning järske käänakuid, · eri tasemega pindasid, · varjude teket, · kanalisatsioonikaevude kaasi, suuri veeloike ja muid nähtavaid takistusi. Soovitused sigade tapaeelsel pidamisel: · anda sigadele enne laadimist vabalt vett juua; · pidada sead söömata 8 kuni 12 tundi enne tapmist; · on oluline, et sigu ei veetaks enne söötmist ­ kui söögiaeg tuleb veo ajal, hakkavad sead tahtma süüa sõidu ajal; · enne vedu tuleks anda kerget süsivesikurikast sööta, et tekiks täiskõhutunne. Veiste ja lammaste tapaeelne pidamine eelbaasis Veiste tapaeelsel pidamisel võiks arvestada, et nad ei karda inimest, veist väsitab teine veis ja tundmatu olukord. Veistel on karjas/grupis kindel juht. Juhul kui segatakse erinevate

Tehnoloogia → Tehnoloogia
169 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun