põhjuseks ning seetõttu on see tõsine mulla degradeerumise vorm. · Temperatuuri tõustes ja sademete vähenedes, mis on olnud iseloomulik viimaste aastate kliimale, muutub sooldumise probleem Euroopas järjest rängemaks. Sooldunud muld Ülekarjatamine · Ülekarjatamine tekitab erosiooni, eelkõige mägistel aladel. · Liiga intensiivne karjatamine mõjutab taimekoosluse toitainetsüklit ja see viib enamasti mullaviljakuse languseni, aga ka veestressi puhverdamise võime vähenemiseni. · Tallamisest tingitud pinnase paakumise tõttu kannatab mullaelustik. · Valikulise söömise ja tallamise tõttu muutub taimestiku koosseis. · Taimestiku muutumisele järgnevad muutused ka kohalikus faunas ja näriliste hulgas. · Taimetoiduliste loomade koosluse muutumine mõjutab ka lihasööjaid ja nii, kaskaadidena üle erinevate troofiliste tasemete, kogu elustikku. Ülekarjatamine -
võimsamaks jõuks osutub hoopis alamjooksul asuv riik, nagu Egiptus Niiluse jõel. Seepärast tasub silmas pidada ka teisi võimu liike. Materiaalse jõu mõistesse mahuvad tüüpilised nn kõva võimu (hard power) atribuudid: majanduslik ja sõjaline jõud, inimkapital, riigi suurus, aga ka veeressurss ja rahvusvaheline toetus. Ootuspäraselt on materiaalselt tugevaim riik Hiina, aga sugugi mitte igas kategoorias. Nii on Hiinal kui üsna kõrge veestressi näitajaga riigil probleeme, et varustada veega oma ligi 1,4 miljardit elanikku. Lisaks on Hiinal nõrgem rahvusvaheline toetus, kuna mitmed suurriigid, nagu USA või Jaapan, viivad oma abiprogrammid pigem Mekongi alamjooksule. Ülejäänud viis riiki jäävad küll selgelt Hiinast maha, aga on omavahel üsnagi võrdses olukorras. Tugevaim neist on Laos ning nõrgim Kambodža. Ühiselt kõigi eest Viimased kaks võimu liiki on eriti huvitavad, kuna ei ole niivõrd kergesti maailmakaardile
on kinni ja RuBisCOl pole midagi siduda ning ergastatud molekulis seovad end suvalt. Põhjustajateks on valgus, O2, O3, UV kiirgus 7. Mulla hapestumine. Põhjused: Saasteained SO2, SO3, NOx. Või H+ pumbad viivad H+ mulda. Taimede kaitse Mulla pH väiksem kui 5 Taimede kaitse Spets org ainete viimine mulda, mükoriisa või fütakelaadid. 8. Keskkonna saastajad. 9. Soolastress. Ilmneb läbi veestressi. Probleemiks on see, et ei saa veepotentsiaali nii madalaks ajada, et aineid taime sisse voolaks. Primaatse struktuuri muutused kõrge soola kontsentraat, muld muutub tihedaks, juurtel on raske ning keeruline on ka toitaineid kätte saada. Ioonide mürgisus nt NaCl. Just nendel taimedel, kes pole kohastunud. Osad kohastumusega taimed suudavad ioonide kogust kontrollida ja reguleerida. 10. Biootilised stressifaktorid.
Idandite tipud kõverdunud. Peatab osadel taimedel puhkeseisundi ja soodustab seemnete, mugulate idanemist. Nimetage ABA sünteesi kaks võimalust Otsene biosüntees – üle mevalonaadi tsütoplasmas. Sünteesi vaheproduktile isopenetenüülpürofosfaadile (IPP) lisatakse täienadavalt 2 isopreeni jääki prenüültransferaasi vahendusel. Kaudne biosüntees – ABA tekib terpenoidide lagundamisel kloroplastides ja kromoplastides. Aktiveerub veestressi tingimustes. Vaheproduktiks on kasvu pärssiva toimega ühend ksantoksiin. Loetlege ABA füsioloogilisi toimeid Üldiselt osaleb paljudes stressiga seotud vastureaktsioonides ja vananemise nähtuses. Õhulõhede sulgemine, seemnete enneaegse idanemise pärssimine, pungade õitsemise pärssimine valel, kuid soodsal ajal (nt sooja sügisilmaga), venivuskasvupärssimine. Kuidas mõjub ABA seemnete idanemisele ja miks? Pärsib seemnete enneaegset idanemist
Võib toimuda seostumine glükoosiga glükosiidide või estrite moodustumisega. Seostunud ABA on inaktiivne. Biosüntees võib toimuda kahel erineval viisil: 1) Otsene biosünteesi rada üle mevalonaadi tsütoplasmas. Sünteesiraja vaheproduktile isopentenüülpürofosfaadile (IPP) lisatakse täiendavad 2 isopreeni jääki prenüülitransferaasi vahendusel. 2) Kaudne biosünteesi rada – ABA tekib terpenoidide lagunemisel kloroplastides ja kromoplastides. Aktiveerub veestressi tingimustes. Vaheproduktiks on kasvu pärssiva toimega ühend ksantoksiin Transporditakse nii floeemis kui ka ksüleemis, samuti parenhüümsetes rakkudes. ABA laguneb oksüdeerumisel faseiinhappeks (PA) ja dihüdrofaseiinhappeks (DPA). PA esineb sama toime mis ABA-l, DPA on inaktiivne. ABA füsioloogilised toimed Osalemine õhulõhede sulgumises (vt veevahetus). Pärsib seemnete enneaegset idanemist ja varuainete ladestumist endospermi. ABA
Põua vormid: õhu- ja mullapõud. Veestress võib tekkida nii veepuudusest kui ka selle liiast. Liigse vee parim näide on üleujutused. Sel juhul tekib hapnikustress, juured ei saa enam hapnikku kätte. See kahandab juure funktsioone, mis omakorda viib ainevahetuse aeglustumiseni. Levinum veestress on aga vee defitsiit. Vee defitsiiti seostatakse kuivusega, seepärast nimetataksegi seda ka põuastressiks. Laborites kutsutakse veestressi esile transpiratsiooni teel, kus lehtedest eemaldatakse vesi ja seda nimetatakse kuivatamisestressiks. Veestressiga on seotud ka soolastress ja osmootne stress. Kõigi nende stresside ühiseks omaduseks on madal veepotentsiaal. Veestress mõjutab fotosünteesi kahel moel: 1.Õhulõhe sulgumine ei võimalda kloroplastidel õhust kätte saada süsihappegaasi. 2.Mõjutab fotosünteesi mehhanismi. Temperatuur. (Jaheduskindlus. Külmakindkus. Taime pôuakindlus. Liigkuumuse kahjulik
madalal temp-l. 2. Veestress. Veestress võib tekkida nii veepuudusest kui ka selle liiast. Liigse vee parim näide on üleujutused. Sel juhul tekib hapnikustress, juured ei saa enam hapnikku kätte. See kahandab juure funktsioone, mis omakorda viib ainevahetuse aeglustumiseni. Levinum veestress on aga vee defitsiit. Vee defitsiiti seostatakse kuivusega, seepärast nimetataksegi seda ka põuastressiks. Laborites kutsutakse veestressi esile transpiratsiooni teel, kus lehtedest eemaldatakse vesi ja seda nimetatakse kuivatamisestressiks. Veestressiga on seotud ka soolastress ja osmootne stress. Kõigi nende stresside ühiseks omaduseks on madal veepotentsiaal. 3. Temperatuur. (Jaheduskindlus. Külmakindkus. Taime pôuakindlus. Liigkuumuse kahjulik toime.) Igal taimel on oma unikaalne temperatuuri nõudmised kasvamiseks ja arenemiseks. On
kiirendab viljade valmimist; lehtede/viljade langemine (abtsissioon); varte pikkuskasv väheneb ja lateraalne kasv suureneb; katkestab teatud taimede seemnete ja pungade puhkeseisundi ja soodustab idanemist; soodustab lehtede vananemist; pärsib õite teket enamikes taimedes. 51. Nimetage ABA sünteesi kaks võimalust 1) otsene, tsütoplasmas üle mevalonaadi (IPP-le lisatakse 2 isopreeni jääki) 2) kaudne terpenoidide lagunemine kloro/kromoplastides. Aktiveerub veestressi tingimustes 52. Loetlege ABA füsioloogilisi toimeid Õhulõhede sulgumine, pärsib seemnete enneaegset idanemist ja varuainete ladustamist endospermi. Pungade puhkeseisundi säilitamine, pärsib IAA-st põhjustatud venituskasvu; stressi puhul ABA c suureneb. D. mineraaltoitumine 1. Kuidas on defineeritud taime toitainena vajalik mineraalelement Elemendid, mis on vajalikud taime elutsükli läbimiseks ja mida ei suuda ükski teine element asendada
kurkidel soodustab emasõite teket. Soodustab lehtede vananemist. 75. Nimetage ABA sünteesi kaks võimalust 1) Otsene biosünteesi rada toimub üle mevalonaadi tsütoplasmas. Sünteesi vaheproduktile isopenetenüülpürofosfaadile (IPP) lisatakse täienadavalt 2 isopreeni jääki prenüültransferaasi vahendusel. 2) Kaudne biosüntees ABA tekib terpenoidide lagundamisel kloroplastides ja kromoplastides. Aktiveerub veestressi tingimustes. Vaheproduktiks on kasvu pärssiva toimega ühend ksantoksiin 76. Loetlege ABA füsioloogilisi toimeid 17 Osalemine õhulõhede sulgumises. Pärsib seemnete enneaegset idanemist ja varuainete ladestumist endospermi (ABA kontsentratsioon on kõrge embrüogeneesi lõpul.)
annaabi.ee 
