avamere suunas. Settimine toimub rannikuvööndis kiiremini ja intensiivsemalt, settekihi paksus väheneb mere suunas.Erineb ka setete koostis, rannale lähemal on jämeterised setted, mere suunas muutuvad nad järk-järgult peenemaks. Need setted on maismaa purunemise produktid ja neid nim. terrigeenseteks seteteks. Mere geoloogiline tegevus jaguneb: 1.Murrutus e. abrasioon 2. Kuhjavtegevus e. akumulatsioon. 10.Voolu- ja põhjavete geoloogiline tegevus, karst. Voolav vesi teeb olulist tööd seal, kus sademete hulk ületab auramise, olles seal põhiliseks pinnavorme kujundavaks eksogeenseks jõuks. Voolava vee tegevuses eristatakse:1) pindmine uuristus e. pinnaerosioon 2) jooneline uuristus e. lineaarne erosioon, mis oleneb:pinnase mehaanilisest koostisest,nõlvakaldest,taimkattest,voolava vee hulgast 3) vooluvete kuhjav tegevus e. akumulatsioon. Jõgede erosioon oleneb kliimast, pinnamoest ja ala geoloogilisest ehitusest. Viimase
Pikemad jõed on tuhandeid kilomeetreid pikad: Amazonas, Niilus, Missouri, Jangtse. Peajõgi koos lisajõgedega moodustab jõesüsteemi. Materjali edasikanne jõgedes toimub veeretades mööda põhja (a), hõljumina (b) või lahustunud olekus (c). Aegade jooksul kujuneb jõesängile lisaks jõeorg. Jõesängis voolav vesi uuristab nii kaldaid kui ka põhja. Toimub nii külje- kui ka põhjaerosioon. Esimene neist laiendab, teine sügavdab jõesängi. Osa sademetest imbub pinnasesse ja sealt sügavamale maakoorde. Põhjavee liikumisega on seotud mineraalainete ümberpaigutumine, s.t. ärakanne ühest kohast ja settimine teisal. Mehaanilisel ärakandel saab vesi kaasa viia vaid peeni saviosakesi või peent liiva, kuna kivimiosakeste vahelised poorid on väikesed. Kivimiosakeste mehaanilist ja lahustunud kujul väljakandmist kivimeist ja setteist liikuva põhjaveega nimetatakse sufosiooniks. Eriti suur toime on põhjaveel seal,
Moodustub metastabiilne sekundaarne faas. See muudab kristalli nõrgaks. Tekivad üldjuhul savimineraalid(näiteks alumosilikaatide hüdrolüüsil). Vihmavee happelisust põhjustab vee ja süsihappegaasi reageerimisel tekkiv süsihape(ph~5,7). Samamoodi võivad happelisust põhjustada muud oksiidid (SO 2, NO, NH4+). Happevihmadest mõjustatud metsad kasvavad kiiremini ja on tervemad. Happelised vihmad põhjustavad hüdrolüüsi ja see vabastab pinnasesse mineraale. Aktiivsusdiagramm näitab millistel tingimustel millised mineraalid porsumisel tekivad. Mineraalide porsumistundlikkuse skeem ümberpööratud Boweni reaktsiooniskeem. Kui tektooniline aktiivsus lõpeks, jääks maa pinnale lõpuks vaid kõige stabiilsemas faasis olev mineraal. Porsumise kiirus. 1mm suurune tera, 25'C, lagunemiseks kuluv aeg vee juuresolekul (lahustumine?). Ca-päevakivi 110 aastat Na päevakivi 80000 aastat Kvarts 34 milj aastat. Klimaatiliste tingimuste mõju porsumisele
akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumina, lahusena ● Mere geoloogiline tegevus-kulutus,transport, akumulatsioon, settimine ● Jää geoloogiline tegevus-kulutus: Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30-80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit 3. Mis on karst? Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahustuvates kivimeis, ning väljendub iseloomulikes maapealsetes ja maa-alustes karstivormides (karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod
väga suur • Sademeid 300-600mm, aurumine väike, liigniiske • Euraasias taiga Nt: Alaska, Island, Labrador Tundrakliima • Kliimat kujundavad cP, mP, cA, tsüklonid • Lühike külm suvi, pikk talv juulikuu keskmine ulatub +10-ni • Sademeid 200-300mm, aurumine väga väike • Lumikate õhuke Nt: Põhja-Jäämere rannik, Gröönimaa rannik, Antarktika ps. Liustikukliima • Kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää • Õhutemperatuur väga madal, ka suvel mitte üle 0°C Nt: Antartika, Gröönimaa siseosa Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme ilma kujundavad lainetsüklonid on seotud Rossby lainetega. Rossby lained tekivad kitsas kontaktvööndis külma polaarse ja sooja troopilise õhumassi piiril e nn polaarfrondil. Rossby lained liiguvad
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
