Mujal on elupaigaks Atlandi ookeani põhjaosa. 3. Looma kirjeldus Pikkus 1,5 kuni 2,5 meetrit ja kaal kuni 300 kilogrammi. Emased on isastest terve tsentneri võrra saledamad. Koon on pikk ja sirge. Karvastik suuremalt osalt hall. 4. Toitumine Hallhüljes toitub kaladest. Täiskasvanud hallhüljes tarvitab keskmiselt 7 kilogrammi kalu päevas. Kalade kõrvalt söövad nad veeselgrootuid ja -taimi. 5. Paljunemine Innaaeg on varakevadel. Tiinus kestab 12 kuud. Pojad sünnivad veebruari lõpus ja märtsis. Poegivad Liivi lahe, Saaremaa lääneranniku ja Soome lahe jääl. 6. Vaenlased Vaenlasi peale inimese meie vetes pole. Poegi ohustavad kotkad. 7. Koht ökosüsteemis Ohustab Läänemere reostumine, küttimine ja laevaliiklus. Kohati tekitatavad hülged
rohketele kirikuteemalistele nimetustele: jõekirikisand, jõekirikhärra, jõeköster, veeköster jt. Vesipapp Massiivne pesa rajatakse kaljudele, kivide vahele või päris järsaku seinale samblast. See on külgavaga. Aprilli lõpul muneb emaslind 4...6 muna ja ka pojad haub välja peamiselt tema. Sageli peab pessa pääsemiseks lipsama eelnevalt läbi veejoa. Eriti huvitav on aga vesipapi toitumine. Nimelt sööb ta väikeseid veeputukaid või teisi veeselgrootuid, ka kalu, keda püüab veest või vee ligidalt, jõepõhja kruusa seest ja kivide alt. Vapustav on aga see, et ta võib toitu otsides pikka maad mööda jäise veega jõe põhja joosta ning seejuures ei tee ta külmast üldse mitte välja. Nii on pandud talle vanarahva hulgas nimed: jääpura, jäälind jt. Väga huvitava eluviisiga haruldase linnuna on vesipapp võetud looduskaitse alla. Vesipappust video http://www.youtube.com/watch?v=aeQl-C6qQDU&feature=relmfu
• Täiskasvanud isasloomade pikkus on 2,5-2,7m ja võivad kaaluda 250-300 kg. • Emasloomade pikkus on 1,6-1,9m ja kehamass 180-250kg. Elukoht • Eestis elavad hallhülged Läänemere ulguosa saarte ja laidude ümber. Mujal maailmas elavad Atlandi ookeani loodeosas ja Atlandi ookeani kirdeosas. Neid elab ka Gröönimaa ümbruses. Toitumine • Peamiseks toiduks on kalad- tursk, lõhilased, lest, heeringlased. Veel söövad nad veeselgrootuid ja taimi. Kuna söövad samu kalu , mis inimesed siis satuvad neid püüdes hallhülged sageli kalavõrkudesse kuhu võivad ka oma elu kaotada. Areng • Hallhülged kannavad poegi aasta aega. Pojad sünnivad veebruari lõpus või märtsis. Tavaliselt on üks poeg. Vastsündinud pojad on halllikasvalged, pehme karvaga ja ei oska ujuda. Kui vanem poegi ei abistaks, sureks nad kindlalt. Jää puudumisel on hallhüljes võimeline
3.1. Kehamõõtmed ja kehamass Täiskasvanud isasloomade pikkus on 2,5-2,7 m ja võivad kaaluda 250-300 kg. Emasloomade pikkus on 1,6-1,9 m ja kehamass 180-250kg. 3.2. Elukoht Eestis elavad hallhülged Läänemere ulguosa saarte ja laidude ümber. Mujal maailmas elavad Atlandi ookeani loodeosas ja Atlandi ookeani kirdeosas. Neid elab ka Gröönimaa ümbruses. 3.3. Toitumine Peamiseks toiduks on kalad - tursk, lõhilased, lest, heeringlased. Veel söövad nad veeselgrootuid ja taimi. Kuna söövad samu kalu, mis inimesed, siis satuvad neid püüdes hallhülged sageli kalavõrkudesse, kuhu võivad ka oma elu kaotada. 3.4. Areng Hallhülged kannavad poegi aasta aega. Pojad sünnivad veebruari lõpus või märtsis. Tavaliselt on üks poeg. Vastsündinud pojad on hallikasvalged, pehme karvaga ja ei oska ujuda. Kui vanem poegi ei abistaks, sureks nad kindlalt. Jää puudumisel on hallhüljes võimeline pojad ka maismaal üles kasvatama. 3.5. Ohustatus
Polaarhüljes Hülged söövad kalu, seepärast lõhuvad nad mõnikord kalavõrke. Kehapikkus 1,256,5 m, mass 903500 k g. Teistest loivalistest erinevalt ei paindu hüljeste tagaloivad pöialiigeste kohalt ette, vaid on kogu aeg taha suundunud (esiloivad on suhteliselt lühikesed). Loibadel on üsna tugevad küünised. Kõrvalesti ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva ja ninaavad. Hülged elavad väikeste rühmadena, söövad kalu ja veeselgrootuid. Talvel teevad nad jäässe nn. rindauke, mille kaudu tulevad jää peale. Häälitsevad haukuvalt või möögivalt möirates, poegivad kuival märtsikuus. Poegadel on hele pehme karv. Paaritumisajal ja kesksuvel koonduvad hülged rühmadena lesilaisse. Looduses võib neid näha talvel jääpankade vahel või suvel lesilas (mõnel väikesel rahul või laiukesel), pelgavad inimesi. Kaselott Kaselottide isas- ja emasloomad erinevad üksteisest mõõtmete poolest.
Kõik see on aluseks tema rohketele kirikuteemalistele nimetustele: jõekirikisand, jõekirikhärra, jõeköster, veeköster jt. Massiivne pesa rajatakse kaljudele, kivide vahele või päris järsaku seinale samblast. See on külgavaga. Aprilli lõpul muneb emaslind 4...6 muna ja ka pojad haub välja peamiselt tema. Sageli peab pessa pääsemiseks lipsama eelnevalt läbi veejoa. Eriti huvitav on aga vesipapi toitumine. Nimelt sööb ta väikeseid veeputukaid või teisi veeselgrootuid, ka kalu, keda püüab veest või vee ligidalt, jõepõhja kruusa seest ja kivide alt. Vapustav on aga see, et ta võib toitu otsides pikka maad mööda jäise veega jõe põhja joosta ning seejuures ei tee ta külmast üldse mitte välja. Nii on pandud talle vanarahva hulgas nimed: jääpura, jäälind jt. Siiski on vesipapil olemas ka teatavad kaitsemehhanismid nahklappide näol, mis katavad tema kõrvaalasid ja nokal olevaid ninasõõrmeid.
Teine Atlandi ookeani kirdeosas, Briti saarte, Skandinaavia poolsaare, Murmanski ranniku ja teravmägede ümbruse rannavetes. Arvukus Eestis Elupaik ja -viis Elupaigaks ulgumere saarte ja laidude ümbruses. Paikse eluviisiga. Toitumine Toiduks peamiselt kalad - tursk, lest. lõhilased, heeringlased. Kalade kõrval sööb märgatavas koguses veeselgrootuid ja taimi. Sigimine Innaaeg on varakevadel. Isasloomad omavad sellel ajal 6...7 emasloomaga haaremeid. Areng Tiinus kestab aasta. Pojad sünnivad veebruari lõpus - märtsis, tavaliselt üks. Iseloomulikud on poegimiskolooniad. Vastsündinud on hallikasvalge pehme karvaga ja ei oska ujuda, vees hakkavad käima umbes üheksa kuusena.
(Baikali järv) Hülged söövad kalu, seepärast lõhuvad nad mõnikord kalavõrke. Keha pikkus 1,25-6,5 m, mass 90-3500 kg. Teistest loivalistest erinevalt ei paindu hüljeste tagaloivad pöialiigeste kohalt ette, vaid on kogu aeg taha suundunud (esiloivad on suhteliselt lühikesed). Loibadel on üsna tugevad küünised. Kõrvalesti ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaavad. Hülged elavad väikeste rühmadena, söövad kalu ja veeselgrootuid. Talvel teevad nad jäässe nn. rindauke, mille kaudu tulevad jää peale. Häälitsevad haukuvalt või möögivalt möirates, poegivad kuival märtsikuus. Poegadel on hele pehme karv. Paaritumisajal ja kesksuvel koonduvad hülged rühmadena lesilaisse. Looduses võib neid näha talvel jääpankade vahel või suvel lesilas (mõnel väikesel rahul või laiukesel), pelgavad inimesi . Hallhüljes on kuni 2,6 m pikk ja kuni 300 kg raske. Paljuneb aeglaselt ning on tundlik
annaabi.ee 
