pestakse ja vaadatakse üle Sortimine Kui detailide soritmisel selgub, et kulumine on veel lubatud piires, ent küllaltki suur ja detaili tööressurss on juba väike, siis detail remonditakse või vahetatakse uue vastu Reeglina uuendatakse võllide tihendid Puhtus Remonditöödel peab tagama puhtuse Detaile pestakse ja puhastatakse põhjalikult kaks korda: 1. Pärast osandamist enne sortimist 2. Enne koostamist NB- hermetiseeritud veerelaagreid ei asetata pesulahustesse või lahustitesse. Lahustid rikuvad tihendeid Koostamine Paigaldatakse reeglina uued tihendid Kui mootorit remonditakse pärast selle kinni jooksmist, paigaldatakse uus nukkvõllirihm Diislitele ja pritsega ottomootoreile asetatakse uued kütusefiltrid Vahetatakse välja ka piisavalt kulunud sidurikettad, siduri lahutuslaager ja- muhv ning käigukasti lekkiv tihend Sortimine Kontrollitakse hoolsasti üle nii kõik
Vajavad väga hoolikat ülitamist ja kulutavad määrdeaineid. Liugelaagreid määritakse mineraalõlidega või konsistentsete määretega. Autodel ja traktoritel kasutatakse tsirkuleerivat õlitussüsteemi ja paisk õlitust, määrimiseks on niplid. Veerelaagrid Koosnevad kõige lihtsamal kujul välis ja sisevõrust ning nende vahel asuvatest veerekehadest. Separaator hoiab veerekehad üksteisest kindlal kaugusel. Töötamisel veerevad veerekehad võrude jooksuteedel. Veerelaagreid kasutatakse laialdaselt. Liugelaagritega võrreldes on veerelaagrite eelisteks väike hõõrdemoment, vähene kuumenemine, väike määrdeainete kulu. Puuduseks on tundlikus löökkoormustele samuti kõrge hind. Veerekehade kuju järgi jagunevad laagrid: kuul ja rull-laagrid(silinder, keerd, koonus, tünnikujulised ja nõelrullid). Vastuvõetava koormuse järgi on radiaal ja radiaal-tugi ja tugi laagrid. Laagrid võivad olla iseseaduvad(sfääriliselt) ühe või mitmerealine
Lindkonveieri nõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse: Ptm = F·v = 1,5· 103· 2,1 = 3,15 kW Määran ajami kasuteguri: = kü · lü · s · vl2 · ll2 · tm kus kü = kinnise ülekande kasutegur lü = lahtise ülekande kasutegur s = siduri kasutegur vl = veerelaagri kasutegur(reduktori kinemaatilises skeemis kaks paari veerelaagreid) ll = liugelaagri kasutegur(masina vedaval ja veetaval võllil kaks paari liugelaagreid) tm = töömasina kasutegur( töömasina kasutegur = lamerihmülekande kasuteguriga) kus kü = 0,95...0,97; kü = 0,95 + 0,5(0,97- 0,95) = 0,96 lü = 0,94...0,96; lü = 0,94 + 0,5(0,96- 0,94) = 0,95 s = 0,98 vl = 0,99 ll = 0,99 tm = 0,94...0,96; tm = 0,94 + 0,5(0,96 - 0,94) = 0,95
St. tuleb rakendada ka ülekandemehhanisme, milliste abil muudetakse pöörlemiskiirust, suurendatakse või vähendatakse jõumomenti. 11. Ülekanded 12. ???? Laagrid on spetsiaalselt hõõrdumise vähendamiseks koormusest, vastuvõetava koormuse suunavektorist, konstrueeritud masinaelemendid. Eristatakse liug-ja töötemperatuurist ja muudest tingimustest. Neid parameetreid veerelaagreid. Liuglaagrites põhineb hõõrdumise vähendamine ja laagrite konstruktsioon on toodud tootekataloogides ja neile siledate pindade ja erimaterjalide kasutamisel. Enam on levinud esitatavad nõuded standardites. Kuul- ja rull-laagrite ehitusest mitmesugused veerelaagrid, eriti selle eritüüp – kuullaagrid. ning põhitüüpidest annab ülevaate joonis12.
Eelised: kompaktsus, töökindlus, hõlpsasti hooldatav, ülekandearv on konstantne. Puudused: valmistamise keerukus, nõuab suurt täpsust, 56. Liugelaagrid. Laagerduse tööfaasid ja hõõrdereziimid. ülekandearvu ei saa muuta sujuvalt. Kontaktväsimus: a w=Ka(u+1) (T2K/(bau2[H]2)) Liugelaagrid on kasutatavad, näiteks: eriti kiirete võllide puhul (veerelaagreid ei saa kus Ka tegur, mis sõltub rataste materjalist ja hammaste kujust, K koormusetegur, kasutada suurte inertsjõudude tõttu); poolitatavuse nõude korral (väntvõllidel); kui T2 veetava ratta väändemoment, Nm; u ülekandearv; ba hambalaiuse tegur, laager töötab vees, korrodeerivas keskkonnas või kõrgel temperatuuril. Laagrid on [H] -lubatud kontaktpinge, MPa. Saadud arvutusliku telgede vahe alusel valitakse
laagreid radiaal suunas. Kandelaagritele möjuvad jõududeks on: ● võllide raskuskaalu ● ebaõige tsentreeringu korral jõud, mis tekivad võlli „murdumisest“ või võlli nihkest ● laeva õõtsumisel tekkivad inertsjõud. Väikestes laevades võivad kandelaagrid olla ka veerelaagrid (konstruktsioonilt rull-laagrid) ja seda seetõttu, et veerelaagrite kasutegur on suurem, nad on töökindlad ja kuluvad vähem, kui liugelaagrid. Puuduseks on suur müra. Veerelaagreid määritakse tavaliselt plasete määretega (tehniline vaseliin, tavott) Võlliliinikande – liugelaagrid Ülesanne: toetada võlliliini laagreid radiaal suunas. Laager koosneb ● laagri vundament ● laagri malmist kere ● laagrikaas ● laagriliuad Babetiit liuad B83 Laagri kere ja kaane vaheline ühenduspind on horisontaalne. Ülemised laagriliuad võivad olla äärte pealt kitsamad, et kokku hoida materjali, all laagri keres on õlivann, mis võib olla varustatud jahutusspiraaliga
Jääkpingete tekitamiseks võib kasutada termotöötlust (tsementiitimine, pindkarastus, nitriitimine, tsüaanimine) või mehaanilist kalestamist (pinna ülerullimine, haavlijoas töötlemine). 15. LAAGRID Laagrid on pöörlevate võllide ja telgede toed, mis juhivad nende liikumist ja võtavad vastu neile mõjuvaid koormusi. Olenevalt hõõrdumise liigist tapi ja laagri suhtelisel liikumisel jaotatakse laagrid veere- ja liugelaagriteks. Veerelaagreid kasutatakse tunduvalt sagedamini. Nende eelisteks on: - suur konstruktsioonide valik ja masstootmine; - rahvusvaheline standardiseeritus; - suur radiaalne kandevõime väikese laiuse juures; - suur kasutegur, väike hõõrdemoment; - väike määrdekulu. Puudused: - madal töökindlus tõukelisel koormusel; - suured gabariitmõõtmed. Liugelaagrid on kasutatavad, näiteks: - eriti kiirete võllide puhul (veerelaagreid ei saa kasutada suurte inertsjõudude
Oluline on seejuures, et nii välisvõru välisläbimõõdu kui ka sisevõru siseläbimõõdu ülemine piirhälve on null, alumised piirhälbed valitakse vastavalt tingimustele kasutamisel. Seega on sisevõru aval alumine hälve miinusesse. Selline tolerantsivälja paigutus annab vajaliku pingu laagri istamisel võllile, mille tolerantsiväli on näiteks n6, m6, k6 või js6. h Võllid valmistakse IT 4....IT7 järgu järgi. Põhilised andmed, mis iseloomustavad veerelaagreid ennast on põhimõõtmed siseläbimõõt d, välisläbimõõt D ning võrude laius B ning täpsusparameetrid sise- ja välisvõru radiaalviskumine, sisevõru otsviskumine ja sise- ja välisvõrude veereteede viskumine. Veerelaagri normaalne töö sõltub suurelt laagri istudest võllil ja korpuses. Laagri ist võllil ja keres sõltub sellest, kas laagri võru pöörleb või jääb liikumatuks temalemõjuva muutuva suunaga radiaalkoormuse suhtes. Võrudele mõjuv
õli juurde. Ei tohi erineva kvaliteediga õlisid omavahel segada, õlide segu kvaliteet võrdub segusse kuuluva kõige madalama õli omaga. Jõuülekandeõlid Jõuülekandeõlideks nimetatakse õlisid, mis on ette nähtud kasutamiseks autode, traktorite ja muude liikurmasinate mehhaaniliste jõuülekannete määrimissüsteemides (käigu- ja jaotuskastides, vedava silla pea- ja lõppülekannetes, roolimehhanismides). Need õlid peavad õlitama ning jahutama hammasrataste tööpindasid ja veerelaagreid. Jõuülekandeõlid valmistatakse jääkõlidest või destillaat- ja jääkõlide segust, milledele lisatakse juurde veel erimanuseid. Jõuülekandeõlide tihedus on 910...940 kg/m³ ning viskoossus 100°C juures vahemikus 10...30 cSt. Nõuded jõuülekandeõlidele Õlide töötingimused jõuülekande agregaatides on võrreldes mootoritega märgatavalt erinevad. Nende õlide töötemperatuur ei tõuse kunagi nii kõrgeks kui mootoris, kuid survejõud detailide
õli juurde. Ei tohi erineva kvaliteediga õlisid omavahel segada, õlide segu kvaliteet võrdub segusse kuuluva kõige madalama õli omaga. Jõuülekandeõlid Jõuülekandeõlideks nimetatakse õlisid, mis on ette nähtud kasutamiseks autode, traktorite ja muude liikurmasinate mehhaaniliste jõuülekannete määrimissüsteemides (käigu- ja jaotuskastides, vedava silla pea- ja lõppülekannetes, roolimehhanismides). Need õlid peavad õlitama ning jahutama hammasrataste tööpindasid ja veerelaagreid. Jõuülekandeõlid valmistatakse jääkõlidest või destillaat- ja jääkõlide segust, milledele lisatakse juurde veel erimanuseid. Jõuülekandeõlide tihedus on 910...940 kg/m³ ning viskoossus 100°C juures vahemikus 10...30 cSt. Nõuded jõuülekandeõlidele Õlide töötingimused jõuülekande agregaatides on võrreldes mootoritega märgatavalt erinevad. Nende õlide töötemperatuur ei tõuse kunagi nii kõrgeks kui mootoris, kuid survejõud detailide
annaabi.ee 
