+ Välisvõru,veerekeha,sisevõru,separator, A-sisevõru veeretee + suur kandevõimeväikese laiuse juures, kõrge kvaliteet hulgitootmise ja standardamise juures,suur kasutegur, hõõrdetegur ei sõltu pöörlemiskiirusest,lihtne hooldamine – ressurss on hajuv, suu välisläbimõõt, tundlik tõukelisele koormusele. 49 Veerelaagrite klassifikatsioon. …………………………………………………. + ++ 1. Veerekehade kuju järgi : kuullaagrid, rulllaagrid 2. Vastuvõetava jõu suuna järgi: radiaallaagrid(võtavad vastu radiaaljõudu), radiaaltelglaagrid(võtavad vastu radial kui ka telgjõudu), tugliaager, telgjõudu vastu võttev. 3. Võime järgi taluda sise- ja välisvõru telgede nurgiasetust: seaduvad, mitteseaduvad. D= 5x tähise viimane 50.Veerelaagri võimalikud tõrked ja laagri suuruse valiku eesmärk ning valiku põhimõte. ………………………………………………………………
Laagrite otstarve. Laagrid on pöörlevate võllide ja telgede toed, mis juhivad nende liikumist ja võtavad vastu neile mõjuvaid koormusi. Seega on laagrid vajalikud igas mehhanismis, mis sisaldab pöörlevaid osi. Laagrite liigitus. Laagrid jaotatakse liuge- ja veerelaagriteks. Liugelaagrites leiab aset liughõõrdumine laagriliua ja sellele toetuva tapi vahel. Veerelaagrites on liughõõrdumine asendatud veerehõõrdumisega veerekehade (kuulide või rullide) ja laagrivõrude tööpindade vahel.Lisaks sellele jagunevad laagrid ka veel radiaal- ja aksiaallaagriteks vastavalt sellele, mis suunas nad jõudu vastu võtavad. Laagrite hooldus. Laagrite hoolduse seisukohalt on tähtis õige määrimine. Alati kui võimalik tuleb liugelaagrites plastsetele määretele eelistada õlisid, sest need võimaldavad vähendada hõõrdetegurit kümneid kordi. Abrasiivkulumise vastu kaitsmiseks tuleks õli ka aeg-ajalt vahetada
Komponendid: välisvõru, veerekeha, sisevõru, separaator. Lager tapil- pinguga ist, laager keres-siirdeist.Iseloomustus: + 1.Suur kandevõime väikese laiuse juures(B).2.Kõrge kvaliteet hulgitootmise ja standardimise tulemusena.3.Suur kasutegur(0,99).4.Hõõrdetegur(kasutegur) ei sõltu oluliselt pöörlemiskiirusest.5.Lihtne hooldamine. 1.Resurss on väga hajuv.2.Suur välisläbimõõt.3.Tundlik tõukelisele koormusele. 49.Veerelaagrite klassifikatsioon. 1.Veerekehade kuju järgi:*kuullagrid-veerekehadeks on sfäärilised kuulid,*rulllaagrid veere-ks on rullid.2.Vastuvõetava jõu suuna järgi:*radiaallaagrid,mis võtavad vastu kas ainult või peamiselt radiaaljõudu,radiaaltugilaager,mis on võimelised vastu võtma nii radial kui ka telgjõudu(koonuslaagrid,radiaaltugikuullaagrid);*tugilaagrid, mis võtavad vastu ainult telgjõudu 3.Võime järgi taluda sise- ja välisvõru telgede
Laagrid on pöörlevate võllide ja telgede toed, mis juhivad nende liikumist ja võtavad vastu neile mõjuvaid koormusi. Seega on laagrid vajalikud igas mehhanismis, mis sisaldab pöörlevaid osi. 66. Laagrite liigitus. Laagrid jaotatakse liuge- ja veerelaagriteks. Liugelaagrites leiab aset liughõõrdumine laagriliua ja sellele toetuva tapi vahel. Veerelaagrites on liughõõrdumine asendatud veerehõõrdumisega veerekehade (kuulide või rullide) ja laagrivõrude tööpindade vahel.Lisaks sellele jagunevad laagrid ka veel radiaal- ja aksiaallaagriteks vastavalt sellele, mis suunas nad jõudu vastu võtavad. 67. Laagrite hooldus. Laagrite hoolduse seisukohalt on tähtis õige määrimine. Alati kui võimalik tuleb liugelaagrites plastsetele määretele eelistada õlisid, sest need võimaldavad vähendada hõõrdetegurit kümneid kordi
Väikesed teljesihilised mõõtmed Erinevate tootjate laagrid on vahetatavad Saab vajaduse korral eelkoormata Lihtne monitoorida ( tõrke lähenedes suureneb laagri müra) Puudused: Tööga kaasneb müra ja vibratsioon Suured diametraalmõõtmed Veereteede pindväsimuse (kahjustumise) oht Suurtel pöörlemissagedustel (üle 30 000 min-1) ei saa kasutada veerekehade inertsjõudude tõttu. 7
Vajalik poltide eelpingutusjõud Fv leitakse eelduse põhjal, mille järgi summaarne hõõrdejõudude moment tasakaalustab ülekantava momendi T. i- poltide arv, f- Laager koosneb sise- ja välisvõrust, nende vahel asuvaist veerekehadest ja viimaste vahel distantsi määravast separaatorist. Veerekehade kujud: kuul, silinder, nõeljas, keerdrull, koonus, sümmeetriline tünder, ebasümmeetriline tünder. 58. Veerelaagrite valik staatilise ja dünaamilise kandevõime alusel.
Veerelaagrid Koosnevad kõige lihtsamal kujul välis ja sisevõrust ning nende vahel asuvatest veerekehadest. Separaator hoiab veerekehad üksteisest kindlal kaugusel. Töötamisel veerevad veerekehad võrude jooksuteedel. Veerelaagreid kasutatakse laialdaselt. Liugelaagritega võrreldes on veerelaagrite eelisteks väike hõõrdemoment, vähene kuumenemine, väike määrdeainete kulu. Puuduseks on tundlikus löökkoormustele samuti kõrge hind. Veerekehade kuju järgi jagunevad laagrid: kuul ja rull-laagrid(silinder, keerd, koonus, tünnikujulised ja nõelrullid). Vastuvõetava koormuse järgi on radiaal ja radiaal-tugi ja tugi laagrid. Laagrid võivad olla iseseaduvad(sfääriliselt) ühe või mitmerealine. Veerelaagreid markeeritakse võrule kantavate numbrite ja tähtedega. Markeering tähistab laagrisiseläbimõõtu seeriat tüüpi iseärasusi täpsusklassi jne. Laagreid valmistatakse suure kroomisisaldusega laagri terastest. Laagreid
Veerekehadel võivad olla järgmised kujud: kuul ja rulllaagrid. Neile ettenähtud koormuste summa järgi liigitatakse neid: radiaal-, aksiaal- ja radiaal-aksiaallaagriteks. Laagrite täpsusklassid määravad laagi mõõtmete täpsuse ja lubatava viskumise. Kõikjal , kus võimalik, tuleb kasutada normaaltäpseid laagreid(0-klass). Koos täpsusega tõesel hind Laager koosneb kahest võrust, nende vahel asuvast veerekehast ja separaatorist Veerekehade kujud: kuul, silinder, võlljas, koonus. 12 58. Veerelaagrite valik staatilise ja dünaamilise kandevõime alusel. Laagritüüpi valides tuleb silmas pidada: a) koormuse suunda ja iseloomu; b) töökeskkonda; c) laagerduselesitatavaid erinõudeid; d)laagrivõru pöörlemissagedust. Aeglaste laagrite valik staatilise kandevõime alusel: 1) veereteedel ja veerekehadel ei tohi tekkida jäävdeformatsioone;2) laagri liikuvus peab vastama etteantud vajadustele.
veel ka paindvõlle. Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Osi, millega võllid ja teljed laagreile toetuvad, nim tappideks. Laagerdused Pöörleva masinaosa toetamiseks ettenähtud sõlme nim laagerduseks. Laagrile lisaks kuuluvad sinna korpusdetailid, tihendid, määrimisseadmed jms. Masinais leiavad kasutamist veere- ja liugelaagrid, aparaadiehituses veel magnet- ja elastsed laagrid. Konstruktsioon: Veerekehade kuju järgi jagunevad nad kuul- ja rull-laagriteks. Veereteede ridade arvu järgi on jaotus ühe-, kahe- ja neljarealisteks laagriteks. Kuulide õige kauguse hoidmiseks kasutatakse separaatorit. Korpused Korpus- e. keredetaile saab vaid tinglikult nimetada üldotstarbelisteks, olgugi, et igal masinal neid tingimata esineb. Materjaliks malm, alumiinium, plast, vahel teras. Võrdsete ristlõigete võrdlus Suhteline Suhteline jäikus Ristlõige tugevust
liuge-,magnet- ja elastsedlaagrid. Laagreid liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: *vastuvõetava jõu suuna järgi radiaal-,tugi e. aksiaal- ja radiaal-tugilaagreiks; * võime järgi kompenseerida võlli (telje) läbipaindest põhjustatud tapi telje nurgiasetust seaduvaiks ja mitteseaduvaiks; * valmistamistäpsuse järgi normaal- ja täppislaagreiks; * koormatusastme järgi kergelt-, keskmiselt- ja raskeltkoormatud laagreiks. 17.Veerelaagrite liigid Veerelaagrid: Veerekehade kuju järgi jagunevad veerelaagrid kuul- ja rull-laagreiks (joon. 12. Esimesel juhul on tegemist teoreetilise punkt-, teisel juhul joonkontaktiga. Sellest tulenevalt võrdsete mõõtmete korral taluvad rull-laagrid suuremaid koormusi. Veereteede ridade arvu järgi on jaotus ühe-, kahe- ja neljarealisteks laagriteks. Võime järgi kompenseerida tapi nurgiasetust jagunevad laagrid mitteseaduvaiks ja seaduvaiks. Viimased omavad üht sfäärilist tugipinda tsentriga pöörlemisteljel (joon
24.Keps on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine,ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Kepsu kaudu kandub jõud kolvilt väntvõllile või vastupidi, sõltuvalt mehhanismist. Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks onvähendada liitekohas hõõrdejõudu. Veerelaager on laager, mida iseloomustab veerekehade- kuulide või rullide olemasolu ja seetõttu veerev hõõrdumine. Veerelaager koosneb veere teid omavast välis- ja sisevõrust, veerekehadest ning veerekehasid üksteisest eraldavast separaatorist. On kahte sorti: kuullaagrid ja rullaagrid. 25.Olulisemad rõhu mõõteriistad ja mõõtühikud. Olulisemad rõhu mõõteriistad on manomeetrid ja baromeetrid.Manomeeter ehk õhumõõtur on rõhu mõõteriist, mis on mõeldud ülerõhu mõõtmiseks.On olemas 3 erinevat manomeetrit: 1
Lõtkud veerelaagrites Ühe laagrivõru pöörlemine teise suhtes on võimalik ainult lõtkude olemasolu tõttu laagris.Laagris olevad lõtkud sõltuvad laagri tüübist, konstruktsionist, koormuse liigist ja koostamistingimustest. Sisemine lõtk laagrivõrude vahel põhjustab mõningat laagrivõrude suhtelist nihkumisvabadust radiaal ja telgsuunas. Laagrites esinevad radiaal- ja telglõtkud: Radiaallõtku all mõistetakse ühepoolse summaarse lõtku väärtust veerekehade ja veereteede vahel tasapinnas, mis on risti laagri pöörlemisteljega.radiaallõtkust sõltuvad ratsionaalne koormuse jaotus üksikute veerekehade vahel, laagri tööiga, vibratsioonid laagri tööolukorras jne. Telglõtk laagrites määratakse laagrivõru suurima telgnihke suurusega liikumatu laagrivõru suhtes mõlema laagrivõru telje ühtimise korral. Laagrites eristatakse kolme radiaallõtku: - alg-radiaallõtk, mis on laagris pärast tema valmistamist;
- suur kasutegur, väike hõõrdemoment; - väike määrdekulu. Puudused: - madal töökindlus tõukelisel koormusel; - suured gabariitmõõtmed. Liugelaagrid on kasutatavad, näiteks: - eriti kiirete võllide puhul (veerelaagreid ei saa kasutada suurte inertsjõudude tõttu); - poolitatavuse nõude korral (väntvõllidel); - kui laager töötab vees, korrodeerivas keskkonnas või kõrgel temperatuuril. 15.1. Veerelaagrid. Veerelaagrite klassifikatsioon: a) Veerekehade kuju järgi: - kuullaagrid, - rull-laagrid. b) Vastuvõetava koormuse järgi: - radiaallaagrid, - radiial-tugilaagrid, b) c) d) a) - tugilaagrid. c) Veereteede ridade arvu järgi: - uherealised, f) g) e) - kaherealised, - neljarealised. Sele 15.1
annaabi.ee 
