Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest, veekogudest. Vabapinnalise vee korral veeping üldiselt kopeerib maapinda, kuigi tasandab seda. Ülaveekiht- vabapinnalise põhjavee eriviorm, sageli on teke tehnogeenne. Reostuskatitstus sisuliselt puudub. Kasutus lokaalne ja tihti lühiajaline, näiteks taludes joogiveena. Käitub samuti nagu vabapinnalise põhjavee kihi vesi, aga varud on palju väiksemad. 10. Surveline põhjaveekiht Veekiht paikneb kahe veepideme vahel. Kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla nii kõrge, et vesi tõuseb puuraugust välja. Seda vett nimetatakse arteesiaveeks. Vabapinnalist ja survelist põhjaveekihti saab eristada rõhkude alusel. Survelise põhjaveekiht on reostuse eest hästi kaitstud. Kuigi reostus on võimalik toitealadel. Surveline põhjaveekiht on Eestis joogiveeks ning seega tuleb kaitsta toitealasid. 11
Alluvhjuiaalsed setted-setted mis tekivad vooluvee kuhjuval tegevusel.Denudatsioon-kulumine,kivimite lagunemine ja ärakanne,kõrgemalt madalamale ja paljandumine. 6)Põhja vee teke-põhjavesi ehk siis maa-alune vesi,mis tuleb siis koos sademetega maha ja imbub pinasesse.Vabapinnaline põhjavee kiht-esimene põhjaveekiht vett pidaval kihil,näiteks savi pidemal.Regionaalse levikuga.Toiteala kattub levikualaga.Surveline põjaveekiht-veekiht paikneb kahe veepideme vahel,kihi poorid küllastunud veega.,vesi tõuseb puuraugu kaevamisel.Survelise põhjavee kiht on reostuse eest hästi kaistud.(reostada saab vaid toitealasid ja see ala ongi Eestis joogiveeks.PH neutraalne 6-8,temp.5-12 C, Cl- satub põhjavette NaCl lahutuisel või merevee tungimisel põhjavette.Väga liikuv ioon.Ca- satub põhjavette karbonaatsete kivimite lahustumisel.Määrab karedust.Mg- satub vette dolomiitide lahustamisel.K,Na-päevakivide porsumisel.NH4-viitab värskele
Turba all liivades paiknev põhjavesi on rabaveega hüdrauliliselt seotud ainult raba ja saarte piirimail. Siin toitub põhjaveekiht rabaveest sulglohkude kaudu. Sulglohkudes neeldub liivadesse rabast kokku voolav vesi, kus moodustab ligi poole rabaaluste vete äravoolust. Viimane aga Kerttu Luik YASB-51 072877 6 SISUKORD on toiteks Valg- ja Mustjärvele, sest Meenikunno on nn. rippuva raba tüüpi, kus raba alumise veepideme moodustab turbaalune nõrgkivi kiht, millest läbiimbuv vesi ei suuda allpool olevate liivade ja liivakivide kõiki poore veega täita. Veel allpool, kus kiht on juba veest küllastunud, hakkab põhjavesi voolama läände Võhandu suunas, ja itta Valgjärve ja Mustjärve suunas. [1,2] Mustjärv on väga happelise, punakaspruuni ja erakordselt vähe läbipaistva veega (vee läbipaistvus on 0,4 m) ning orgaaniliste ainete rikas veekogu. Järv on nõrga läbivooluga ja taimestikuvaene
Suurematest loomadest võib kohata põtra, karu, metssiga, metskitse ja hunti. Raba lääneosas toodetakse freesturvast, millest suurem osa moodustab alus- ja aiandusturvas. Praeguseks on turba varumine minimaalne, sest kuivendustööd freesturbaväljal võivad põhjustada soo kuivamise; freesturbaväljaku veetaset on alandatud 1-2 m. Nimelt on Meenikunno tüüpiline looduslikult kaitsmata põhja- ja pinnaveega n-ö "rippuv" soo, mille alla jääb veega küllastumata liivakiht. Raba alumise veepideme moodustab turbaalune nõrgkivi, kus imbub vähesel määral vesi läbi, suutmata aga liiva ja liivakivi poore täita. Hüdroloogilised uuringud näitasid, et turba tootmist on ohtlik laiendada ka Nohipalu järvede pärast. Kuivendussüsteemi tagajärjel Meenikunno-taolises rabas võivad veevarud väheneda suuremal alal. Selliseid soostumisel liivapinnasele tekkinud rabasid on Eestis kolmandik ja kõik need tuleks võtta kaitse alla! Meenikunno raba uurimist
Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemises erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted, materjalitransport ja ümardatus, rifid, virved. 8. Mis on piesoisohüps? Piesoihüps on surveline põhjavesi. Kiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna. Vesi tõuseb avamisel üles ja tasakaalustub piesomeetrilisel tasemel. 9. Mis on hüdroisohüps? Hüdroisoüps - vabapinna samakõrgusjoon. Hüdroisohüpside kaardi alusel määratakse vee voolu suunad (voolu sound on risti isohüpsiga) 10. Maa siseehitus Maa siseehitus jaguneb kolmeks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maakoor jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. MAAKOOR. Keskmine paksus 30 km
mõjul. Jää lõhub ümbruskivimeid, transpordib ja kusagil toimub akumulatsioon(Rändrahnud). Kulutava tegevuse tagajärg - tekivad jääkriimud või oinapead(ümarkaljud, näiteks Soomes). Mandriliustikud: suur paksus(2..3 km), reljeef ei mõjuta liikumist, toitumisala ühtib liikumisalaga. Alpiliustikud: toiteala ja liikumisala selgelt eristatavad. Islandil ja Norras suured liustikud. 12. Iseloomustage survelist põhjavee kihti. Veekiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla nii kõrge, et vesi tõuseb puuraugust välja(arteesiavesi). Survelise põhjavee kiht on reostuse eest hästi kaitstud(reostada saab vaid toitealadel). On Eestis joogiveeks. Kaitsta tuleb toitealasid. Väljavoolu kohtade kaitsmine tähendab põhimõtteliselt pinnavee kaitsmist, põhjavee kaitsmiseks tuleb kaitsta toiteala. 13
Jää liigub allapoole raskusjõu mõjul. Jää lõhub ümbruskivimeid, transpordib ja kusagil toimub akumulatsioon(Rändrahnud). Kulutava tegevuse tagajärg - tekivad jääkriimud või oinapead (ümarkaljud, näiteks Soomes).Mandriliustikud: suur paksus (2..3 km), reljeef ei mõjuta liikumist, toitumisala ühtib liikumisalaga. Alpiliustikud: toiteala ja liikumisala selgelt eristatavad. Islandil ja norras suured liustikud. *(8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti Veekiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla nii kõrge, et vesi tõuseb puuraugust välja (arteesiavesi).Survelise põhjavee kiht on reostuse eest hästi kaitstud (reostada saab vaid toitealadel). On Eestis joogiveeks. Kaitsta tuleb toitealasid. Väljavoolu kohtade kaitsmine tähendab põhimõtteliselt pinnavee kaitsmist, põhjavee kaitsmiseks tuleb kaitsta toiteala.
annaabi.ee 
