.................. 7 Ala analüüs:......................................................................................................... 7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 8 OSA 1. Alakirjeldus: 1. Kaitstava objekti kaitse eesmärk ja ajalugu Hoiualad Saare maakonnas kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 27. juuli 2006. Ruhnu hoiuala pindala on kokku 848,7 ha, millest maismaaosa pindalast on 769,9 ha ning veeosa 85,5 ha. Ruhnu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), eelluidete (2110), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), liivakivipaljandite (8220), vanade
turbahorisont 5)soos-madalsoos rohttaimed ja 2000 aastat,väga püsiv osa huumusest. lõimisest ja huumusest-liivadel 0,8-2%,liivsavidel puud,rabas turbasamblad ja rabataimed erineva 2)Füüsikaliselt püsiv hummus-põllumuldade 3-6,5% 2)Wnärb- lag.astmega turbahorisontidesse 6)haritav maa- huumusest 30-50% ,pooletusaeg 50 aastat. närbumispunktiniiskus(väiksemat veeosa taim kultuutaimed ja umbrohtude surnud osad jäävad 3)Värske huumus-põllumuldade huumusest 2-8% mullast kätte ei saa.taim hakkab närbuma) maha org.aone koguneb huumushorisont. Org pooletusaeg 1-2 aastat,OTSENE (taimejuurte imamisjõud 15-16 aine koguneb põhiliselt TAIMETOITEELEMENTIDE JA MULLA atm)Wnärb=1,5*Wmh(võib kõikuda 1,3-1,7Wmh huumushorisonti,kõduhorisont võib puududa
Toitumine: lihasööja Vee omadused: temp. 25-30°C, pH 8,0-8,5 Ujumistasand: alumine Paljunemine: koeb Märkused: Võivad muutuda väga taltsaks. Erinevalt tavalistest akvaariumikaladest on neil korralik hambakomplekt. Akvaariumis on vaja nii rannaala, kivikesi ja puid ning veeosa. 3. Muud veeloomad Selle kategooria alla käivad kõik teised elusolendid peale kalade, kes akvaariumites elavad. Krevetid on väikesed vähilised, kes on mageveeakvaariumi kasulikud elanikud. Nad söövad akvaariumis kõiki jääke ning nende ringi sibamist on põnev jälgida. Krevette on kõiki erinevaid värvitoone ning nendega käijakse isegi näitustel. Eraldi süüa pole neile vaja anda, kui nad just taimeakvaariumis ei ela
suures osas taimedele kahjulik 4.2)gravitsioonivesi-raskusjõule alluv a)nõrguv b)toetuv põhjavesi *Vabalt vett pole piisavalt mullas,väljaarvatud vihma ajal ja pikemalt siis,kui pind ei ima liiga kiiresti vett endasse. MULLA HÜDROLOOGILISED KONSTANDID: 1)Wmh-pF(vesi on mullaosakese küljes jõuga 100 atm.)väljendatud kümnendlogaritmina(10 atm-pF=4) sõltub lõimisest ja huumusest-liivadel 0,8-2%,liivsavidel 3-6,5% 2)Wnärb-närbumispunktiniiskus(väiksemat veeosa taim mullast kätte ei saa.taim hakkab närbuma) (taimejuurte imamisjõud 15-16 atm)Wnärb=1,5*Wmh(võib kõikuda 1,3-1,7Wmh piires) 3)Wmm(maksimaalnemolekulaarne)kogu seotud ja osa liikumatut kapillaararvet.raskesti omastatav vesi =Wmm-Wnärb (10-15 kg/cm3 on mullast taimedele raskelt kätte saadav. 4)Wväli.(veevälimahutavus)(Wv.)suurim seotud ja rippuva kapillaarvee hulk mullas.veevälimahutavus on see mida muld on võimeline kinni hoidma
1. ALA KIRJELDUS 1.1. Kaitstava objekti kaitse-eesmärk ja ajalugu Tori põrgu võeti kaitse alla 12.03.1959. aastal eesmärgiga kaitsta kesk-devoni liivakivipaljandeid ning koopaid. Liivakivi alumises osas leidub kolmsada miljonit aastat tagasi elanud rüükalade luutükikesi ja primitiivsete taimede (psilofüütide) jäänused. Tori paljand on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Tori põrgu kaitseala pindala on 2,0 ha, millest maismaa pindala 2,0 ha ja veeosa 0,1 ha. Koopa pikkus on 7 m, kõrgus 3 m ja koopasuu laius 3 m. Tori põrgu (tsoneering) on uuendamata kaitsekorraga ala. (Tori põrgu 2010a) 1.2. Rahvusvahelised kohustused: konventsioonid, direktiivid Direktiivid: Kaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku Tori põrgu loodusalana (Vabariigi valitsuse... 2009). Omab ühist piiri samuti võrgustikku kuuluva Pärnu jõe loodusalaga. Tori põrgu loodusala kaitstavad elupaigatüübid on allikad ja allikasood, liivakivipaljandid ning koopad
Savimulla kogu veemahtuvus üsna suur ja kuna pooride suuruse jaotus pole nii ebaühtlane, pole veepot langus nii järsk. Kui veepot langeb alla 1.5 MPa, siis ilma spetsiaalsete kohastumuseta taimed enam vett kätte ei saa ja seda nim närbumispunktiks. Kui mulla vesi väga väikestes poorides, taim ei saa kätte, kuna veepot liiga madal pole võimaline enda sees veepot-i nii madalaks laskma. Seega taimel kätte saadav see veeosa, mis jääb veepotentsiaalide 1,5...-0.005MPa vahele. Palju selles vahemikus vett grammides kätte saab, sõltub mulla lõimisest: Liival alla 10g/100 g kohta Savil 30 g/100 g kohta 8. Transpiratsioon ja selle tähtsus. Ääreefekt. Õhulôhede regulatsioonimehhanism. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Põhilisteks transp organiteks on lehed. Transp on seotud nii taime anatoomilise ehituse kui ka paljude
ja 1998. aastal Hiiumaa kaguranniku iseloomulike koosluste (Salinõmme soolak) ja maastike ning laide ümbritseva mereala kaitseks. 2. Asukoht. Hiiumaa laidude maastikukaitseala asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas. Kaitseala hõlmab Hiiumaa kaguranniku vetes (ilma Kaevatsi ja Heinlaiuta) üle 20 saare kogupinnaga ~324 ha ning alates 1998.a. uute aladena Salinõmme soolaku (204 ha) ja saari ümbritsevad merealad (2 135 ha). Maastikukaitsealal on maismaa pindala 527,6 ha ja veeosa pindala 2135 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. 8 Kaitseala põhieesmärgiks on Väinamere laidude ning Hiiumaa kaguranniku iseloomulike koosluste ja maastike kaitse. Kaitseala on loodud säilitamaks laidudel kujunenud liigirikkust , eeskätt laiuelanike poolt aastasadade jooksul kujundatud pärandkooslusi. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast?
annaabi.ee 
