institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) Individuaalne elukvaliteet, mis omakorda jaguneb materiaalseks (materiaalsed vajadused) ja mittemateriaalseks (sotsiaalsed ja isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteedi uurimise seisukohast on oluline mõista, millised on need individuaalsed ja ühiskondlikud tegurid, millest individuaalne elukvaliteet oleneb. Mitmed autorid (Veenhoven 1999, Böhnke 2004, Delhey 2004) on leidnud, et individuaalne elukvaliteet on seotud ühiskonna üldise kvaliteedi ehk elamisväärsusega. Ühiskonna elamisväärsust mõjutavad paljud erinevad faktorid. Ühiskonna kvaliteeti näitab ühiskonna jätkusuutlikkus (loodus- ja inimkapitali säästmine) ja sotsiaalne sidusus (inimeste ja sotsiaalsete gruppide vaheliste sidemete tihedus ja tugevus, kõikvõimalike sotsiaalsete erisuste, ebavõrdsuse ja sotsiaalse
21 Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html, (20.03.2009) 22 Sealsamas 23 Sealsamas 24 Sealsamas 8 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis? Õnnelikkuse seisukohast on väga oluline uurida väärtusi. Euroopas on kahtlemata uurinud kõige enam õnnelikkust Ruut Veenhoven, kes juhib Rotterdami ülikooli juures õnneuuringute keskust. Keskus koostab iga aasta õnneindeksi, kus on ka Eesti andmed vaadeldavad. Selgub, et 95 riigi seas asetume õnnelikkuse poolest 73. ja 74. kohale. Tuleb välja, et meist märksa kehvemal järel riikide elanikud on õnnelikumad. Kõige kurvem on see, et eesti lapsed on Euroopas peaaegu kõige õnnetumad, neist tahapoole jäävad ainult Leedu lapsed. Laste heaolu poolest koolis oleme lausa viimasel kohal.
Õnn ja rahulolu Stutzer gruppides sidususe suurendamiseks, homogeensetes gruppides silla loomiseks Statistika kohaselt elab keskmine Eesti naine tervena 57,2 (2003) – õnne võib vaadelda kui subjektiivset hinnangut individuaalsele erinevate gruppide vahel. Sotsiaalne kapital: o võrgustikud, normid, usaldus, aastat, samas mees ainult 53,1 aastat Euroopa Liidu teiste olukorrale Veenhoven (1993) – mida paremaks hindavad inimesed oma mis hõlbustab koordinatsiooni ja koostööd vastastikuse kasu huvides. o on riikidega võrreldes on Eesti näitajad väga nigelad. Liidu elukvaliteeti tervikuna, seda potentsiaalne inimese vaimse ja füüsilise tervise mõjutaja nii positiivses kui
hinnangud sotsiaalsele staatusele, majanduslikule olukorrale või isegi tervisele. -Paarisuhetes on olulised läheduskäitumised ja avatus, mis toob rahulolu. Avatuse vähenemise tõttu langeb ka partnerite lähedus ning kasvab rahulolematus. -Pereeluga rahulolematus lükkab veerema "rahulolematuseratta", mis haarab edasi liikudes ka teisi eluvaldkondi. Õnn ja rahulolu •Stutzer (2003) – õnne võib vaadelda kui subjektiivset hinnangut individuaalsele olukorrale •Veenhoven (1993) – mida paremaks hindavad inimesed oma elukvaliteeti tervikuna, seda õnnelikumaks võib neid pidada. •Glatzer (1984): õnn on pigem afektiivne seisund; rahulolu on pigem kognitiivne hinnang (mis sõltub ühest küljest sotsiaalsest võrdlusest teiste gruppidega, teisalt aga ühe või teise indiviidi ootustest, lootustest, soovidest, püüdlustest). • õnnelikkus koosneb kolmest komponendist, neis igaüht eraldi peab mõõtma subjektiivset heaolu uurides: − Positiivne afektiivsus
Isiksuseomadused: Low neuroticism, high extraversion and conscientiousness, Autonomy, competence, self-esteem, self-acceptance. Environmental mastery. Trust. Internal locus of control. Emotional stability and positive affect. Self-esteem. Keskkonnafaktorid: Social support - older married persons happier than unmarried. Job satisfaction . Education - modest correlation with happiness. Wealth - citizens of wealthier nations are happier. Tänapäeval happiness studies. Ruut Veenhoven. Journal of Happiness Studies Mõjustamise psühholoogia Robert Cialdini mõjustamisvõtted. Näited. Vastastikkus: võlgnevustunde pealesurumine Meeldivus: isiklikud suhted mõjustamise relvana Nappus: hirm ilma jääda Kokkuvõtteks Väline mõju suurem, kui eeldame (fundamentaalne atributsiooniviga!) Mõju mehhanismid ja võtted Iseseisvus = mõju teadvustamine ja kontroll R.Zajonc, S.Asch, M.Sherif, S.Milgram, J.Rotter, M.Seligman
Isiksuseomadused: Low neuroticism, high extraversion and conscientiousness, Autonomy, competence, self-esteem, self-acceptance. Environmental mastery. Trust. Internal locus of control. Emotional stability and positive affect. Self-esteem. Keskkonnafaktorid: Social support - older married persons happier than unmarried. Job satisfaction . Education - modest correlation with happiness. Wealth - citizens of wealthier nations are happier. Tänapäeval – happiness studies. Ruut Veenhoven. Journal of Happiness Studies Mõjustamise psühholoogia • Robert Cialdini mõjustamisvõtted. Näited. • Vastastikkus: võlgnevustunde pealesurumine • Meeldivus: isiklikud suhted mõjustamise relvana • Nappus: hirm ilma jääda Kokkuvõtteks • Väline mõju suurem, kui eeldame (fundamentaalne atributsiooniviga!) • Mõju mehhanismid ja võtted • Iseseisvus = mõju teadvustamine ja kontroll • R.Zajonc, S.Asch, M.Sherif, S.Milgram, J.Rotter, M
Inimese õnn on seotud ka kultuuriga. Jaapanlased on rahulolematud, keskameeriklased aga pigem rõõmsad. Mõned sotsioloogilised küsitlused on näidanud, et kõige halvemaks peavad oma elu rikaste lääneriikide elanikud. Ja kõige õnnelikumaks kuulutavad ennast vaesed hindud (vähemalt oli see nii seni, kuni nad pole telerist arenenud riikide elu-olu näinud). Rotterdami Erasmuse ülikooli sotsioloogiaprofessor Ruut Veenhoven ei pea õigeks, kui sotsiaalset ebavõrdsust hinnatakse vaid sissetuleku alusel. Sest see ei arvesta tõsiasja, et mõned inimesed otsustavad teadlikult rahuliku elustiili kasuks – nad tahavad palju vaba aega, olles selle saavutamiseks valmis leppima madalama sissetulekuga. Tuleb vahet teha neil, kes ei saa ja neil, kes ei tahagi saada. USA kohtupraktikas on juhus, kus kodutu üles korjanud ja ta koju toonud senaator hiljem ahistamissüüdistuse sai
annaabi.ee 
