Sooline ebavõrdsus ei ole meie ühiskonnas küll drastiliste mõõtmetega, kuid olemas on see siiski ja tuntav ka igapäevaelus ja tegemistes. Eestis ei ole veel kuhugi kadunud iganenud arusaam naisest, kui ainult koduperenaisest ja emast, mehest, kui tugevast rahateenijast, naiste ja meestetöödest, soost lähtuvatest käitumisnormidest jne. Viimased põhinevad kõik kinnistunud stereotüüpidel meeste ja naiste rollidest erinevates elu aspektides. Antud eelarvamuslikel veendumustel ei ole küll sama füüsilisi ja kriminaalseid tagajärgi nagu näiteks rassismil, kuid kahjulikud on need sellegipoolest, kuna mõjutavad suuresti naiste maksustamist tööturul, tulevaste põlvede arusaamu soorollidest, pere ja tööelu ühildamise võimalusi ja selle kulgemist, pinget soorollidele vastamise osas ning palju muud eluliselt olulist, mis viiks meid parema ühiskonna ja sellega paremate inimestevaheliste suhete poole.
ilu mõistet, teiselt poolt käsitatakse ulatust tunnusena, mis tuleb ületada selleks, et midagi saaks kvaliteetseks nimetada. Kvaliteetne koolieelne lasteasutus soodustab laste kehalist, emotsionaalset, sotsiaalset, intellektuaalset heaolu ja arengut ning toetab vanemaid laste kasvatamisel ja hooldamisel (Tietze1998) Kvaliteet koolieelses lasteasutuses on suhteline mõiste, mis põhineb erinevate huvigruppide väärtustel ja veendumustel (Qualitätziele... 1996) Alushariduse valdkonnas on kvaliteedi tagamise ja selle hindamise, olulisemaks eesmärgiks alushariduse areng ning kvaliteedi säilitamine, mida nimetatakse kvaliteedijuhtimiseks (Hujala2004) Päevahoiu kvaliteet sisaldab nelja vaatenurka, mis on määratletavad õppekava ja selle realiseerimise vahelise suhtega, struktuuri ja soorituse vahelise suhtega, vanema ja lapse vajaduste ning teenuse, teabe ja selle mõju vahelise suhtega (Brotherus jt 2001)
välja parendusettepanekud. Käesoleva uurimistöö praktiline pool käsitleb ettepanekuid Port Artur I Denim Dream Outleti teenindusettevõtte teeninduskvaliteedi parendamiseks ning pöörab tähelepanu teeninduspuudustele. 4 1. TEENINDUSKULTUURI TEOREETILINE KÄSITLUS 1.1. Teeninduskultuuri ja organisatsioonikultuuri olemus Kultuuri mõiste on väga laialdane, kuid kitsamas tähenduses on see inimese väärtushinnangutel ning veendumustel põhinev pagas. Tänapäeval võib kultuuri mitmeti jagada nagu näiteks rahvuskultuur, loomekultuur, teeninduskultuur jne. Igal organisatsioonil on välja kujunenud omalaadne kultuur, mida üritatakse klientidele tutvustada ning loodetakse, et see tagab nende ettevõtte konkurentsieelise. Käesolev peatükk annab ülevaate teeninduskultuuri mõiste kohta ja selgitab selle lähtekohad. Organisatsioonikultuuril on mitu definitsiooni, kuid kõikidel neil on üks
- Maal kasvatatakse toitu pigem ise, sest on olemas vajalikud tingimused selleks. - Maapiirkonnas on võimalik tegeleda biolaguneva prügiga paremini kui linnas või eeslinnas. Linnades elab enamik inimesi korterelamutes, ning kompostihunnikut aeda teha pole võimalik. 17. Individualistliku ja struktuurilise paradigma võrdlus keskkonnakäitumise seletamisel. - Individualistlik paradigma: fookus on toimijatel -indiviididel, nende hoiakutel ja veendumustel; Inimese kogemused ja teadlikkus/probleemi tuntus suunab inimese käitumist; tarbijavalikud/nõudlus suunavad säästliku ühiskonna arengut; ühiskonna mõjutamise hoovad: inimeste veenmine teavitustööga; i arvesta kontekstuaalseidtegureid, materiaalseid struktuure ja ühiskondlikke suhteid, mis suunavad inimese käitumisvalikuid. - Struktuuriline paradigma: Fookus on tootjatel/riiklikel süsteemidel;
on keskendunud inimlikule hoolitsemisele Source: Leininger, 1996:73. Principle of integrality: The continuous mutual human field and environmental field process. Martha E. Rogers. 17 Martha E. Rogersit tuntakse tema Ühtse Inimese Teooria teaduse loojana. Oma Ühtse Inimese Teooria lõi ta 1960-ndatel aastatel ja see põhineb teaduslikel, filosoofilistel ja müstilistel veendumustel ja teooriatel (McQuiston & Webb, 1995). Rogers (1989) väidab, et inimesed ja nende keskkond on energiaväljad, mis pidevalt vahetavad omavahel energiaid (lk.. 184). Ühtse Inimese Teoorias on kolm olulist kontseptsiooni (Rogers, 1989: 186): Resonantsiprintsiip: inimese ja keskkonna energiaväljade jatkuv liikumine madalama sagedusega lainepikkuselt kõrgema sagedusega. Principle of helicy: jatkuvalt uuenev, tõenäosuslik, suurenev inimese ja keskkonna väljade mustrite paljusus.
arvatakse olevat Jumalast või saatusest määratud. Selles mõttes tuleb nõustuda väitega, et ei saa rääkida inimese õigusest sellele, mis nagunii on tema vääramatu saatus, küll on aga inimesel õigus soovida selle vääramatu saatuse väärikat teostumist. Sellest lähtudes ei ole teoloogid passiivse eutanaasia vastu (3., lk 1820). Inimeselt elu võtmise keeld põhineb fundamentaalsetel ning sügavalt juurdunud eetilistel ja religioossetel veendumustel. Näiteks juudiusu traditsiooni kohaselt põhineb elu pühadus arusaamal, et elu on kingitus, mida me valitseme, kuid mille üle meil pole lõplikku kontrolli. Elu on väärtus, mida tuleb võtta moraalse absoluudina. Igal inimesel on õigus elule - see on inimese staatuse ja inimeksistentsi lahutamatu osa. Religioosse ilmavaatega inimesed kaitsevad elu pühaduse kontseptsiooni selle alusel, et elu on oma olemuselt jumalik. Kuid ka looja olemasolu eitajad võivad
reaktsioonimustrite "kolmandaisikulise" vaatluse põhjal (kui Chase ja Sanborn soostuvad neurofü- sioloogide terminikasutusega). Selle vaatekoha järgi ei tuleks Chase'i ja Sanborni pidada mitte introspekteerijateks, kes on võimelised privilegeeritud vaatele nende omaduste suhtes, vaid auto- psühholoogideks, teoreetikuteks, kelle veendumused omaenda närvisüsteemi omaduste kohta ei põ- hine mitte ainult nende "vahetuil" või jooksvail kogemuslikel veendumustel, vaid samuti nende sündmuste tähtsuse hindamisel, mida nad lähiminevikust mäletavad. Nagu näeme, leidub neurofüsioloogidel ja teistel "objektiivsetel kolmandaisikulistel" teoreetikutel häid põhjendusi, et sellist omaduste klassi uuringuteks välja valida. Ainult et tegemist pole kvaali- dega sel lihtsal põhjusel, et episteemiline suhe nendega on täpselt samasugune, nagu on episteemi-
Nüüd aga enam mitte ja tekkinud tühimikku kipuvad täitma narkootikumid. Järjest hajuvamas maailmas suureneb vajadus eetilise terviklikkuse järele. Suureneb vajadus tabude ja pidurite järele, eneseregulatsiooni järele, ehk ka pühaduse järele. Varem võisid piibli kümme käsku ja piibel üldse aidata inimestel elus orienteeruda. Vanadel aegadel põhines (ettevõtte) moraalipoliitika konkreetses ühiskonnas valitsevatel religioossetel veendumustel. See pani ühelt poolt ettevõtjale peale nn filantroopilised, altruistlikud kohustused. Teiselt poolt aga kiitis religioon ettevõtluse kui uute väärtuste loomise põhimõtteliselt heaks. Käesoleval ajal aga ainuüksi piiblile enam loota ei saa. Paratamatult tuleb maksma panna täna- päevane eetika. See on aga suurel määral (riigi) majanduspoliitika ülesanne. 76 1.4.3.4. Kultuuri ja religiooni mõju Ühiselu jaoks on vajalikud teatavad kokkulepped
annaabi.ee 
