sajandil tungisid nad Põhja- Aafrika kõrbetesse, alistades sealsed berberid. Ühtlasi on beduiinidel suur osa berberite ja Lähis-Ida rahvastiku islamiseerimises. Pärast Esimest maailmasõda allutasid riigid beduiinid oma võimule. See piiras nende rändeid ja hõimude vastastikuseid reide. Paljud beduiinid hakkasid põldu harima, tegeldes peale selle ka karjakasvatuse või palgatööga. Tänapäeval on beduiinide nomaadne eluviis ohus rangete riigipiiride paikapanemise, naftajuhtmete, veenappuse ja riiklike programmide tõttu beduiinide paikseks muutmiseks. Beduiine on paikseks muuta püüdnud näiteks Iisrael, mis lubab beduiini päritolu araablastel erinevalt araablastest üldiselt teenida Iisraeli armees. 20. sajandi lõpust saadik on paikne eluviis saanud normiks ja rändamine telkidega kõrbes on jäänud peamiselt vabaajaharrastuseks. Kõrbeelu ja sellega seotud esemeid näidatakse muuseumides. HUVITAVAT
Tööealiste arv on küllaltki väike. Väikelapsi sureb väga palju . Tegemist on demograafilise ülemineku 1. Etappiga ehk demograafilise plahvatusega. 2050. Aastal prognoositakse tööealiste osatähtsuse suurenemist , väikelaste suremuse langust ning keskmise eluea pikenemist. 2.4 LINNASTUMINE 90% rahvastikust elab Niiluse delta ja jõe oru ümber. Asustustihedus on siin 1900 inimest km² kohta. Kogu ülejäänud territoorium on aga kuiva kliima ja veenappuse tõttu peaaegu inimtühi. Suuremad linnad on mereääres, sest see soodustab riigil paremini tegelda inpordi ja ekspordiga teiste euroopa riikidega. Egiptuses elab 80,34 miljonit inimest (2007. a aprill). Egiptuse pealinnas Kairos on 17 miljonit elaniku . Egiptuse rahvastik võrreldes Eestiga on väga suur . KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Egiptus · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Egypt.svg · http://et.wikipedia
Riigi põhjakallast uhub Vahemeri, idarannikut ääristab koos Punase merega Iisrael, lõunas piirneb Egiptus Sudaaniga, läänes Liibüaga. Niiluse jõest idapoole jääb Araabia kõrb, läände aga Liibüa kõrb, mis hõlmab kaks kolmandikku riigi territooriumist. Egiptuses elab 80,34 miljonit inimest (2007. a aprill). Koguni 90% rahvastikust elab Niiluse delta ja jõe oru ümber. Asustustihedus on siin 1900 inimest km² kohta. Kogu ülejäänud territoorium on aga kuiva kliima ja veenappuse tõttu peaaegu inimtühi. Egiptlased on kirde-Aafrika rahvustest arvukaim. Egiptust peetakse kontrastide maaks. Siin võib ühtaegu näha uusimat autot ja selle kõrval kõmpivat eeslit, kes on rakendatud kaherattalise kola täis vankri ette. Egiptus on riik, mille elanikud on tuhandete aastate eest oma jumalatele ja valitsejatele püstitanud suurejoonelised ehitised, tänapäeval meenutavad aga paljud kohad sõjast laastatud paiku. Küllus elutseb siin kõrvu viletsusega, kõrb külgneb
kuulusid orbudekodu, vaestevarjupaik ja leprosoorium ning mille etteotsa seati orbude toitja. Keiser pidi pesema 12 vaese jalgu, kes saavad kõige pealt kingiks riided ja siis veel kolm kuldmünti- see zest on kindlalt Kristuse jäljendamine. Talupoeg Suurem osa bütsantlasi elas maapiirkondades. Talupoegi peeti peamisteks maksumaksjateks, kes toetavad riiki ja selle sõjamasinat. Talupoja kohta kasutati üldmõistet maaharija. Kivise mulla ülekaalu, veenappuse ja soojade suvede tõttu olid põllud üsna väikesed. Tegeldi aianduse ja viinamarjakasvandusega ning peeti kariloomi. Bütsantslased kasvatasid hobuseid, lehmi, vesipühvleid, kaamleid, eesleid, muulasid, lambaid, kitsi ja sigu. Küttimine ja kalastamine olid peamised tegevusalad. Mesindus oli jõukate talupoegade seas küllaltki arenenud. Bütsantsi põllumajanduse kõige olulisema osa moodustas teraviljakasvatus. Bütsantsi toidusedelis järgnes teraviljale puu-ja köögiviljad
See kõik peab siiski kiiresti toimuma. Põud Põud on pikka aega kestev veepuudus mingil territooriumil. Kõrbed on püsiva põua piirkonnad. Nii nimetatakse iga maa-ala, kus sajab vähe sademeid ja kannatab veepuuduse käes. Jõed, järved ja pinnas kuivavad ära.. Põua põhjustajaks võib olla ka inimene. Näiteks USAs 1930. aastatel muutusid alad liigse põlluharimise tõttu viljatuks. Veenappuse perioodil püüti tekitada vihmapilvi, kuid seda tegevust ei saatnud edu. Kuiva kliimaga aladel kogunevad sageli metsloomad harvade veeloikude ümber, mida nimetatakse vaditeks. Põua ajal kaob neist auramise ja joomise tagajärjel rohkem vett, kui koguneb tagavaraks vihmasadude ajal. Kahanevad ka toiduvarud, sest taimi kasvab vähem põuaperioodil. Seetõttu võivad surra põua ajal tuhanded loomad. Tulekahju
tunnusjooned on eri piirkondades erisugused. Kuigi põua kestust võib mõõta nädalate, kuude või isegi aastatega, on ta alati ajutine ilming. Erinevalt paljudest teistest loodusõnnetustest, mis tekivad äkki, kujuneb põud pikema aja vältel, siis kui sademeid ei ole üldse või kui neid on väga vähe. Sademete puudus antud piirkonnas toob kaasa veepuuduse üksikutes või mitmetes keskkonna osades, põhjustades inimtegevuse eri valdkondades veenappuse. Põud tekib kergemini siis, kui õhutemperatuur on normaalsest kõrgem, mis tingib auramisel suurenenud veekao. Põuda soodustab ka vihmapuuduse sattumine taimekasvu mõttes intensiivsele või tundlikule perioodile. Tugevad tuuled ja väike relatiivne õhuniiskus võivad samuti põua mõju suurendada. Põud iseenesest ei ole looduskatastroof. Eristatakse põhiliselt nelja põua aspekti: meteoroloogilist, agrometeoroloogilist, hüdroloogilist ja
välja toonud järjest enam seoseid inimtegevuse ja kliima vahel. Euroopa Komisjoni hiljutine analüüs näitas, et kliima soojenedes muutub Eestis elu esmapilgul paremaks. Põllumajanduse saagikus kasvab ja Läänemere rannad muutuvad populaarseteks turismikuurortideks, nii et tulevikus ei pea kauni suvepuhkuse nautimiseks sõitma enam Vahemere äärde või mujale lõunamaale. Mündi teine külg on näiteks veenappuse tõttu elukõlbmatuks muutunud lõunamaadest põhja poole suunduv migrantidevool. Tormidega võime arvestada ka edaspidi üleilmse soojenemise tagajärjel on atmosfääris rohkem energiat, mis leiab väljapääsu võimsamate tormidena. Kuna juba õhku paisatud kasvuhoonegaase pole võimalik ära korjata, mõjutab praegune õhureostus meie kliimat veel mitmekümnegi aasta pärast. Suurbritannias on valitsus algatanud arutelu, kuidas leevendada kliimamuutuste tagajärgi
Saadakse tihedam taimik ja kasutatakse paremini mulla toitaineid. Mis on segavili ja segatis? Segavili on siis kui kasvatatakse tera saamise eesmärgil koos mitut erinevat vilja. Segatis on haljasmassi segamise asemel. Alustaimi ja pealistaimi, ristikuid ja kõrrelisi heintaimi. Mida aeglasema algarenguga on kultuurtaimed, seda vähem suudavad nad võistelda umbrohtudega. Umbrohi kasutab rohkesti mulla niiskust. Saagid kannatavad veenappuse all kevadel. Taimede vee tarvitus on küllalt suur. Ühe kg kuivaine moodustamiseks kulub vett teraviljadel 300-400 kg vett, heintaimedel 600 700 kg. Enamikul neist on tugev , lai lehestik ja seetõttu on ka suur aurumispind ning vee vajadus selletõttu suurem kui kultuurtaimedel. Nt tarvitab põldsinep vett kaks korda rohkem kui oder. Umbrohtude suur vee tarbimine langeb sellele perioodile kus on sademeid vähe. Vee puudusel ei saa kulutuurtaimed
annaabi.ee 
