RANNIKULÕUKAD on endised lahed, seal pesitsevad paljud veelinnud! Rannaniidud on karjatatavad või niidetavad niidud, mis on merevee mõju all. Seal kasvavad mitmed soolalembesed taimed, nagu rannikas, rand-teeleht, soolarohi jt. Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja + haned, lagled! Juttselg-kärnkonna ehk kõre laul kostub kaugele; kudemisek vajab ta madalaid veeloike. Veised söövad pilliroogu! Alvarid on lubjarikkad elupaigad, enamasti katab lubjakivi ÕHUKE mullakiht! Lambad söövad kadakaid! Rohunepid pesitsevad Eestis üksnes luhaniitudel, mängivad nad öösiti. Luhalindude pesitsusaeg on juulikuuks lõppenud. Lääne-Eesti puisniidud on taimeliikide arvu poolest ühe ruutmeetri kohta MAAILMA ÜHED LIIGIRIKKAMAD KOOSLUSED! 20
Skandinaaviast kuni Sahhalini ja Jaapanini. Toitumine: Metskurvitsa toiduks on mullas elavad ussid, putukad ja nende vastsed. Eelistatumateks toitumispaikadeks on metsaojade ja -kraavide pehmed kaldad, veeloike ääristav muda ja üldse vesisemad kohad, kust saab toitu hankida nokaga mudas songides. Pesitsemine: Suve jooksul pesitseb kaks korda, mistõttu mäng kestab vastavalt aprilli keskelt mai keskpaigani ja juuni keskelt juuli alguseni. Mängulennul lendab isaslind lagendike ääres
kloostrile ega kirikule, vaid endale, millest valmistati kohalikus külakõrtsis või mõnes talus omavaheline lõbus koosviibimine mardipäeva õhtul. Tavaliselt oli mardipäeva ajal juba kõva külm, arvestades sellega, et mardipäeva oli vanasti vana kalendri järgi kaks nädalat hiljem praegusest mardipäevast. "Mart tegi sillad soode peale, madalama maade peale," laulis minu ema. Tähendab: öökülmad kaanetasid juba järvi, soid ja veeloike ning veed muutusid kandvaiks ja võis igaltpoolt otse läbi minna ning esimesel jääl liugu lasta. Tore oli sõit Sõerusoo esimesel jääl. All vanast vikatist omatehtud uisud. Pärast koolitunde rõkkas sooäärne kuusik laste rõõmukisast mardipäeva jääl. Kodus ennustati, et mardipäeva lumi toob hea vilja - aasta ja kasvatab palju õunu. Kui mardipäeval oli vihmane ja udune, pidi tulema pehme talv suure lumega, suvi aga vilu ja vihmane
Suvivormidest suurema saagikusega, kasvutingimuste suhtes nõudlikumad, oluline edukas talvitumine.Kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi sort. Enne talvituma jäämist peab taim olema piisavalt välja arenenud, et mitte külmuda. Talvitumisel oluline püsiva lumekatte olemasolu. Talub halvasti külma ja sula vaheldumist, eriti ohtlik lume varane sulamine ja seejärel vee külmumine. Mullastiku suhtes nõudlik (eriti niiskus), kasvab paremini kallakus tasasel maal, kuhu ei kogune veeloike. Sobiv pH tase 6-7 piires. Külvatakse juuli lõpus-augutis (Eestis), tavaliselt teraviljade järel; vegetatsiooniperiood terve aasta. Samale põllule ei tohiks uut rapsi külvata enne 3-5 aastat. Põllu ettevalmistamine (aega vähe!) algab eelkultuuride künnialuse üleskündmise, segamise ja kobestamisega (kuni 25 cm sügavuselt). Mulda viiakse ka väetisi ja herbitsiite, hävitatakse ja nõrgestatakse umbrohuidandeid. Väetamine:taliraps vajab rohkem toitaineid kui suviraps
10.Euroopa linnudirektiiv nõuab mustviirese elupaikade kaitset. 11.Rannikulõukad on endised lahed, siin pesitsevad paljud veelinnud. 12.Rannaniidud on karjatatavad või niidetavad niidud, mis on merevee mõju all. Siin kasvab mitmeid soolalembeseis taimi, nagu rannikas, rand-teeleht jt. 13.Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja. 14.Juttselg-kärnkonna ehk kõre laul kostab kaugele, kudemiseks vajab ta madalaid veeloike. 15.Veised söövad pilliroogu magustoiduks 16.Alvarid on lubjarikkad elupaigad, enamasti katab siin lubjakivi õhuke mullakiht. 17.Lambad söövad kadakaid. 18.Rohunepid pesitsevad Eestis üksnes luhaniitudel. Mängivad nad öösiti. 19.Luhalindude pesitsusaeg on juulikuuks lõppenud. 20.Lääne-Eesti puisniidud on taimeliikide arvu poolest ühe ruutmeetri kohta maailma ühed liigirikkamad kooslused. 21.20.sajandi alguses olid puisniidud Lääne-Eestile iseloomulikud ulatuslikult
– ÕIGE 11.Rannikulõukad on endised lahed, siin pesitsevad paljud veelinnud. – ÕIGE 12.Rannaniidud on karjatatavad või niidetavad niidud, mis on merevee mõju all. Siin kasvab mitmeid soolalembeseis taimi, nagu rannikas, rand-teeleht jt. – ÕIGE 13.Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja. – ÕIGE 14.Juttselg-kärnkonna ehk kõre laul kostab kaugele, kudemiseks vajab ta madalaid veeloike. – ÕIGE 15.Veised pilliroogu ei söö. – VALE – see on neil magustoit 16.Alvarid on lubjarikkad elupaigad, enamasti katab siin lubjakivi õhuke mullakiht. – ÕIGE 17.Lambad söövad kadakaid. – ÕIGE 18.Rohunepid pesitsevad Eestis üksnes luhaniitudel. Mängivad nad öösiti. – ÕIGE 19.Luhalindude pesitsusaeg on juulikuuks lõppenud. – ÕIGE 20.Lääne-Eesti puisniidud on taimeliikide arvu poolest ühe ruutmeetri kohta maailma ühed liigirikkamad kooslused. – ÕIGE 21.20
Kõiki ajamistsoone tuleks regulaarselt kontrollida, et neis poleks potentsiaalseid ohtusid, näiteks murdunud piirdeid, katkisi riive, mahakukkunud väravaid ja farmiprahi hunnikuid. Laadimistsooni viivad ajamisteed ja koridorid tuleks ehitada siledate ühtlaste seintega. Võimalikult palju tuleks vältida: · teravaid nurki ning järske käänakuid, · eri tasemega pindasid, · varjude teket, · kanalisatsioonikaevude kaasi, suuri veeloike ja muid nähtavaid takistusi. Soovitused sigade tapaeelsel pidamisel: · anda sigadele enne laadimist vabalt vett juua; · pidada sead söömata 8 kuni 12 tundi enne tapmist; · on oluline, et sigu ei veetaks enne söötmist kui söögiaeg tuleb veo ajal, hakkavad sead tahtma süüa sõidu ajal; · enne vedu tuleks anda kerget süsivesikurikast sööta, et tekiks täiskõhutunne. Veiste ja lammaste tapaeelne pidamine eelbaasis
annaabi.ee 
