Neid punkte nimetatakse plaasi (plaas e. vormipõrand on suur tasand, harilikult sellekohane saali põrand, kus joonestatakse laeva teoreetiline joonis mõõtkavas 1:1; 1:5 või 1:10 Mereleksikonist.) poolordinaatideks või inglise päraselt `ofsettideks' (Offsets). Seejärel koostatakse neist plaasi poolordinaatide tabel (Offset Table). See tabel on suure tähtsusega algarvutuste teostamisel, aga ka laevateooria õppetöös. Horisontaalsel võrgustikul on näidatud teoreetiliste veeliinide asetus, mille lõiked joonestatakse teoreetiliste veeliinidena poollaiusele e. poolplaanile. See on vertikaalprojektsioon, millel on näidatud veeliinide ja ülateki kuju. Reeglina baasliini veeliin on 0WL ja järgmised kindla vahemaa T järel: 1WL; 2WL; ... ; nWL. NB! Mitte kasutada T tähistamisel matemaatikast tuntud T, sest on laevanduses mass-veeväljasurve tähis. IMO MSC/Circ. 920 15.06.99. Teoreetiliste kaarte joonis e. korpus see on piki horisontaalne
4.10. Lähtudes süvisest koostatakse veeliinitasandi pindala süvisest sõltuvuse kõver (Joon. 4.11.) Joon. 4.11. Kui me nüüd sama geomeetrilist arvutust kasutades leiame selle kõvera pindala, kujutab see laeva ruumala selle veeliinini, mille kõrgusele olid arvutatud karte pindalad. Teoreetilise joonise abil saab määrata ka teisi geomeetrilisi tunnuseid: · veealuse osa raskuskeskme asend, · veeliinide pindalad, · täidlustegurid · jne. Teoreetilisest joonisest saadavatest andmetest koostatakse teoreetilise joonise elementide kõverad, mida kasutatakse kõigi teoreetiliste ja praktiliste arvutuste juures. (Vt. Joon. 4.12.) Teoreetilise joonise kõveraid ja joonist ennast kasutades koostatakse mitmesugused tabelid, diagrammid ja skaalad praktiliste arvutuste kiireks teostamiseks tööprotsessi käigus laeva ekspluateerimisel (näiteks lasiskaala vt. Joon. 4.13.)
Laeva ahtri ja vööri ordinaatide muutus on suurem ja seetõttu täpsema tulemuse saavutamiseks kasutatakse lisaks poolordinaate või ka harvem veerandordinaate, s.t. abstsissteljel on lisaks punktid L/2 või L/4. Trapetsteguri väärtused näiteks ühe poolordinaadi puhul ahtris ja vööris on järgnevas valemis L AWP = 2 ydx 2 L[ 0,25 y 0 + 0,5 y 0,5 + 0,75 y1 + y 2 + ... + y8 + 0,75 y 9 + 0,5 y 9,5 + 0,25 y10 ] = 2 L f ( A) 2 - L2 Nii arvutatakse kõigi veeliinide tasandite pindalad baasliinist kuni ülemise tekini. Saadud pindalade väärtustest koostatakse epüür, kus ordinaadiks on süvis, mis võimaldab arvutada mahulist veeväljasurvet ja ujuvuskeskme aplikaati KB mistahes süvisel. Ujuvustasandi kese F tegelikul veeliinil on alati laeva kalde puhul pöördetelje määraja trimmi arvutuste alus. Ujuvustasandi keskme F abstsiss XF arvutatakse tabelis. Kasutades ordinaatide momentide (inglise keeles first moment) arvutamisel õla kordajaid 1..
1. Mis on pardakõrgus ? 2. Mis on keskmine süvis? 3. Mis on vabaparras? 4. Kes määrab vabaparda kõrguse? 5. Kus asub tekijoon? 6. Mitu süviseskaalat on laeval? 7. Missugune on lastimärgijoonte paksus? 8. Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar? 9. Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis? 10. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju? 11. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju? 12. Millistes laeva osades (pikkust mööda) muutuvad teoreetilise joonise kõverad rohkem? 13. Kas teoreetilisel joonisel on veeliinid paigutatud ühesuguste vahedega? 14. Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil? 15. Mis on FWA ja kuidas seda arvutada? 16. Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt? 17. Kas laeva mahukese asub kõrgemal või madalamal, kui pool süvist? 18. Kas laeva süvise muutumisega XB muutub? 19
Maapinna liikumiste tagajärjel kahjustuvad ehitised, mille põhjustajaks on enamjaolt pinnalained. Otsesed võimalused esmaste kahjustuste vältimiseks: linn ümber asustada, kommunikatsioonide puhul vältida teadaolevaid murranguid, muuta kommunikatsioonid 'painduvamaks', ehitiste spetsiaalne disain, aluskivimite valik (kui võimalik). Olulised veel arvestada: järeltõuked ja tõugete aeg. Teisesed kahjustused: · Tulekahjud. Võivad olla olulisemad kui (1). Veeliinide purunemine takistab kustutustöid. · Maamasside liikumised. Konkreetsetel juhtudel võivad osutuda peamisteks. Ebatasane reljeef: maalibisemised. Märg pinnas: vesiliivastumine. · Tsunamid ja üleujutused. Tsunamid eriti ohtlikud Vaikse ookeani rannikualadel. Ookeanialuse või rannikulähedase maavärina korral põhjustab ookeanipõhja järsk liikumine kindlast punktist eemalduvaid laineid. Avaookeanil pole tavaliselt ohtlikud , rannikule jõudes
disain, aluskivimite valik (kui võimalik). (N: 1985 Mehhiko, Acapulco ehitatud aluskorrakivimitele - kuigi lähemal epitsentrile, vähem purustusi kui Mexico City's, mis ehitatud vulkaanilisele tuhale ja savile.) Olulised veel arvestada: järeltõuked ja tõugete aeg. California ehitusnormid: ehitis peab taluma 25-sekundilist peatõuget. Teisesed kahjustused: · Tulekahjud. Võivad olla olulisemad kui (1). (N: 1906 San Francisco maavärin: 70% kahjustustest tulekahju tõttu.) Veeliinide purunemine takistab kustutustöid. · Maamasside liikumised. Konkreetsetel juhtudel võivad osutuda peamisteks. Ebatasane reljeef: maalibisemised. Märg pinnas: vesiliivastumine (Niigata Jaapanis, · 1964). · Tsunamid ja üleujutused. Tsunamid eriti ohtlikud Vaikse ookeani rannikualadel. Ookeanialuse või rannikulähedase maavärina korral põhjustab ookeanipõhja järsk liikumine kindlast punktist eemalduvaid laineid. Avaookeanil pole tavaliselt ohtlikud
Teoreetilise joonise abil saab küllaldase täpsusega määrata laeva ruumala: leitakse laeva ristlõike pindala iga teoreetilise kaare tasapinnas, mis laotavad laeva pikuti 20-ks võrdseks osaks. Et määrata ühe kaare pindala, tuleb see jagada mitmeks horisontaalseks ribaks veeliinidega. Lihtsa geomeetrilise arvutusega võib siis leida need pindalad. Teoreetilise joonise abil saab määrata ka teisi geomeetrilisi tunnuseid: · veealuse osa raskuskeskme asend, · veeliinide pindalad, · täidlustegurid 14. Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus. Ujuvus. Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus Püstuvus On laeva võime panna vastu teda tasakaaluasendist hävitavatele välisjõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi algasendisse. · Algpüstuvus (initial (intact) stability) · Põikipüstuvus (transerse stability) - külgkalde ehk kreeninurga suhtes
- kaarepindalade kõvera tõmmates alusele ristsirged, mis mingis mõõdustikus kujutavad kaarte pindalasid. Lähtudes süvisest koostatakse veeliinitasandi pindala süvisest sõltuvuse kõver Kui me nüüd sama geomeetrilist arvutust kasutades leiame selle kõvera pindala, kujutab see laeva ruumala selle veeliinini, mille kõrgusele olid arvutatud karte pindalad. Teoreetilise joonise abil saab määrata ka teisi geomeetrilisi tunnuseid: veealuse osa raskuskeskme asend, veeliinide pindalad, täidlustegurid jne. Teoreetilisest joonisest saadavatest andmetest koostatakse teoreetilise joonise elementide kõverad, mida kasutatakse kõigi teoreetiliste ja praktiliste arvutuste juures. Teoreetilise joonise kõveraid ja joonist ennast kasutades koostatakse mitmesugused tabelid, diagrammid ja skaalad praktiliste arvutuste kiireks teostamiseks tööprotsessi käigus laeva ekspluateerimisel. 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala.
kaarepindalade kõvera tõmmates alusele ristsirged, mis mingis mõõdustikus kujutavad kaarte pindalasid. Lähtudes süvisest koostatakse veeliinitasandi pindala süvisest sõltuvuse kõver Kui me nüüd sama geomeetrilist arvutust kasutades leiame selle kõvera pindala, kujutab see laeva ruumala selle veeliinini, mille kõrgusele olid arvutatud karte pindalad. Teoreetilise joonise abil saab määrata ka teisi geomeetrilisi tunnuseid: · veealuse osa raskuskeskme asend, · veeliinide pindalad, · täidlustegurid · jne. Teoreetilisest joonisest saadavatest andmetest koostatakse teoreetilise joonise elementide kõverad, mida kasutatakse kõigi teoreetiliste ja praktiliste arvutuste juures. Teoreetilise joonise kõveraid ja joonist ennast kasutades koostatakse mitmesugused tabelid, diagrammid ja skaalad praktiliste arvutuste kiireks teostamiseks tööprotsessi käigus laeva ekspluateerimisel. 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala.
- kaarepindalade kõvera tõmmates alusele ristsirged, mis mingis mõõdustikus kujutavad kaarte pindalasid. Lähtudes süvisest koostatakse veeliinitasandi pindala süvisest sõltuvuse kõver Kui me nüüd sama geomeetrilist arvutust kasutades leiame selle kõvera pindala, kujutab see laeva ruumala selle veeliinini, mille kõrgusele olid arvutatud karte pindalad. Teoreetilise joonise abil saab määrata ka teisi geomeetrilisi tunnuseid: veealuse osa raskuskeskme asend, veeliinide pindalad, täidlustegurid jne. Teoreetilisest joonisest saadavatest andmetest koostatakse teoreetilise joonise elementide kõverad, mida kasutatakse kõigi teoreetiliste ja praktiliste arvutuste juures. Teoreetilise joonise kõveraid ja joonist ennast kasutades koostatakse mitmesugused tabelid, diagrammid ja skaalad praktiliste arvutuste kiireks teostamiseks tööprotsessi käigus laeva ekspluateerimisel. 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala.
annaabi.ee 
