freoonid põrandakatted F- hambapastades pleegitusained Broom värvainete tootmine Ravimid AgBr fotograafias veepuhastuses Jood Meditsiinis AgI fotograafias Keedusoola lisandiks Kloor Cl Kloor kui lihtaine on mürgine raske gaas, terava lõhnaga, kergesti veelduv. Värvuselt kollakasroheline. Vees hakkab kloor osaliselt reageerima, moodustades hüdraate. Fluor F · Fluor, kui lihtaine raske gaas, terava lõhnaga nagu kloor ja osoon. · Värvuselt on kollane. · Ta reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega. · Inimkehale mõjub fluor söövitavalt. Jood I Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena. Sulavad temperatuuril 113 °C, keevad
Halogeenid on tugevad oksüdeerijad, sest nende aatomite välisel elektronkihil on vaid üks elektron puudu stabiilsest oktetist. VIIA rühma elemendid - fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Kõik halogeenid on inimesele mürgised KLOOR Kloor on keemiline element järjenumbriga 17 Ta on üks aktiivsemaid mittemetalle Värvuselt on ta rohekas Omadused: mürgine raske gaas, terava lõhnaga, kergesti veelduv Kasutamine: keemiatööstuses, paberi pleegitamises, anorgaaniliste ainete tootmises Toatemperatuuril on ta gaasilises olekus FLUOR Fluor on keemiline element järjenumbriga 9 Normaaltingimusel on ta kollakas gaas Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem Reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Gaasina väga mürgine Omadused: terava lõhnaga, sööbiva toimega Kasutamine: hambapastades BROOM
Kloori puhtal kujul toodetakse siiski kunstlikul teel. Peamiselt saadakse kloori sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsi teel ning ka laboratooriumites peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel. Kloori kui lihtainet kasutatakse väga paljudes erinevates keemiatööstuse harudes ja seega on selle tootmine päris suur. Füüsikalised ja keemilised omadused Kloor kui lihtaine on rohekaskollane, terava ja lämmatava lõhnaga, kergesti veelduv gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes, alates mikroskoobi abil eristatavatest bakteritest kuni suurte loomadeni. Oma värvuse tõttu klooriks nimetatud gaasi mürgisus on seotud tema suure keemilise aktiivsusega, reageerides peaaegu kõigi metallidega ja suurema osa mittemetallidega. Sellisel suurel keemilisel aktiivsusel on peamiselt kolm põhjust: kloriidide suur sidemeenergia, suur elektronafiinsus, Cl aatomite moodustumise kergus Cl2 molekulidest
Maagaasi hoidmine balloonis ei ole otstarbekas. Maagaasi veeldamine transpordiks on väga kulukas ja seda kasutatakse vaid meretranspordi korral pikkade vahemike läbimisel. Maagaas koosneb põhiliselt metaanist (CH4).Vedelgaasi toodetakse toornaftast koos muude naftasaadustega (bensiin, diiselküte, kütteõli). Vedelgaasiks nimetatakse seda gaasi seepärast, et tema transportimine ja hoidmine toimub vedelal kujul. Vedelgaas on veelduv võrdlemisi madalal survel. Tänu veeldamisele mahub tsisterni või ballooni 200 korda rohkem gaasi, kui seal oleks vabas gaasilises olekus. Vedelgaas koosneb propaanist (C3H8) ja butaanist (C4H10).Gaasiseadmed maagaasi ja vedelgaasi jaoks on üldjuhul samad, erinevad on siiski düüsid (vedelgaasil kõrgema kütteväärtuse pärast väiksema avaga), mis tuleb ühelt gaasilt teisele üle minnes vahetada ning seejärel leek reguleerida. Kivisütt leidub USA-s, Hiinas,
Lämmastikdioksiid on Värvitu, vees Värvitu(d) gaas(id) 0 Värvitu uimastava pruun terava Füüs- kalised Värvitu, kergesti veelduv (-35 C – lahustumatu gaas. Vees märgatavalt ei toimega gaas. Lahustub lõhnaga gaas, oma vesinikside!) hästilahustuv ,terava Tüüpiline mittepolaarne lahustu märgatavalt vees, kuid dilämmastiktetraoksiid
Wilhelm Scheele, kui ta kuumutas keedusoola ja väävelhappe segu mineraal pürolusiidiga. Paiknemine: Kloor on keemiline element järjenumbriga 17. See asub perioodilisustabelis VIIA rühmas, mille moodustavad halogeenid. Sümbol: Cl Omadused Keemilised omadused: Kloor on väga aktiivne keemiline element reageerides peaaegu kõigi metallidega ja suurema osa mittemetallidega. Füüsikalised omadused: Kloor kui lihtaine on mürgine raske gaas, terava lõhnaga, kergesti veelduv. Värvuselt kollakasroheline. Keemistemperatuur on -33.6°C Sulamistemperatuur -101°C Kloor looduses Looduses ei esine kloor kunagi lihtainena, vaid ühenditena. Kõige enam esineb kloori looduses keedusoolana. Lahustunud olekus leidub kloori nii mineraaljärvedes, soolaallikates kui ka soolajõgedes. Kloor organismis Kloor kui lihtaine on mürgine, samuti on paljud klooriühendid mürgised. Väga väikesel määral sisaldub kloori ka inimorganismis, umbes 0,25%.
Sisaldavad kuni 30% limaaineid. Limad vähendavad reflektoorselt pôletikunähte ja stimuleerivad vedela röga sekretsiooni, mis kaitseb limaskesta ärrituse eest. • Terapeutiline kasutamine. Kasutatakse peamiselt mikstuurides ägeda farüngiidi, bronhiidi ja trahheiidi korral köhaärrituse vaigistamiseks. 2. Sekretolüütilise ja sekretomotoorse toimega ekspektoransid: • Ammoniumkloriid. Natriumvesinikkarbonaat. Veeldavad sekreeti. Veelduv sekreet muutub sellega kergemini väljaköhitavaks. • Erituvad läbi bronhide limaskesta ja stimuleerivad näärmete sekretsiooni. • Suurenenud CO2 sisaldus veres süvendab reflektoorselt hingamist. 3. Ärritava toimega ekspektoransid: • Kaaliumjodiid (Kalii iodidum). Aniisiôli (Oleum Anisi). Terpiinhüdraat (Terpinum hydratum), mürtool, guaifenesin, termopsiseürt.
kõige vähe m levinud Maal leiduva st 94 ele m e n di st . Fluor: Sai esmakordselt vabal kujul H. Moissan 1886 (Nobeli pr. 1906); avastajaks nimetatakse mõnikord ka Scheele't (1771); Vabal kujul väga ohtlik: mitmed keemikud on viga saanud või hukkunud fluori uurides; Vabal kujul üsna raske saada: kõige aktiivsem mittemetall. rohekas, tugeva lõhnaga gaas; raskesti veelduv. Paljude lihtainete ja ühenditega reageerib ülienergiliselt (sageli plahvatusega). Reaktsioonil veega eraldub hapnik:2F2 + 2H2O 4HF+ O2 : Kõrgemal tºl (100250ºC) regeerib kergesti ka passiivsete ja väärismetallidega. Fluoriidid HF vees lahustuv ( vesinikfluoriidhape); Mürgine gaas erandlike omadustega. HF söövitab klaasi, ohtlik nahale sattudes; Säilitatakse plastpudelites (parim tefloon); Fluoriididest kasutatakse
3.26.1. Leidumine looduses Sisaldus maakoores 0,065%, esineb ainult seotud kujul (ühenditena) Looduses üks (stabiilne) isotoop 19F Peamine tööstrusliku tähtsusega mineraal CaF2 (fluoriit, “sulapagu”) ka haruldasemates mineraalides (näit. krüoliit Na3AlF6) Asendab osaliselt ioone apatiidis Ca5(PO4)3(OH, F), sh. inimorganismis, kus leidub 2,6 g F (sellest 2,5 g luustikus) 3.26.2. Füüsikalised omadused rohekas, tugeva lõhnaga gaas raskesti veelduv: keemistemp. –188,2ºC 3.26.3. Keemilised omadused, ühendid Paljude lihtainete ja ühenditega reageerib ülienergiliselt (sageli plahvatusega) Kõik keemilised elemendid, v.a. He, Ne, Ar, moodustavad püsivaid fluoriide Väga energiliselt reageerib H2 ja H-sisald. ühenditega (süsivesinikud, H2O, NH3, HCl jt.), leelismetallidega, mõnede halogeniididega jt. ühenditega Reaktsioonil veega eraldub hapnik: 2F2 + 2H2O → 4HF+ O2
annaabi.ee 
