Eestis on veel vähe, vajavad veel pikaajalist planeerimist ja majanduslikku tuge. Paljud arvavad, et tuumaelektrijaam Eestis oleks hea idee, aitaks kaasa majandusele ja õhusaaste oleks väiksem ning ülalpidamine oleks odavam. Arvan just vastupidi, et ehitamine oleks kallis, töötame peaksid vaid oskustöölised, ümbruskond saastub, hävitaks florat ja faunat ning tuumaelektrijaamad ehitatakse veekogu äärde, kuna reaktor vajab jahutamiseks vett, mis tähendab ka ohtu veeelustikule. Ka põlevkivist tulenev tootmine on samuti saastav, suured tuhamäed ja õhusaaste. Tuumaenergeetika vajab pidevat järelvalvet, kuid pole ka välistatud halvim. Õnnetused juhtuvad siis, kui eiratakse reegleid. Elektrit on meil vaja ja ega muud üle ei jää, tuleb arutada ja analüüsida tuumaenergeetikaga seotud tagajärgi ja riske, mis võivad olla väga traagilised. Võime tõdeda, et ühiskond mõjub loodusele mitte just kõige paremini. Mõeldakse välja
Mere kulutav tegevus: Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. 27.Maailmamere reostumine: Tööstuse ja linnade reovesi.Heitveed. Reostamine naftaga või selle saadustega. Kõige rohkem naftareostusi põhjustavad tankerite avariid. Osa veeelustikust hävineb.Nafta mõju võib veeelustikule mõjuda kaua.Joogivee reostamine jne. Kõige tähtsam,miks peaks maailmamerd kaitsma on veeelustiku pärast. 28.Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: Jõe veereziim, vooluhulga suurus, kliima, temperatuur. Veedefitsiidi põhjused: Liigne auramine. Üleujutuste põhjused: Merevee ootamatu tõus, suur sademete hulk, linnade kasv(kanalisatsiooni suunamine jõgedesse) Tagajärjed: suured üleujutused, ehitiste kahjustamine jne. 29.Põhjavee kujunemine: Sdemete vesi imbub põhjavette
esmase orgaanilise aine tootjad. · Toodavad hapnikku vette. · Makroskoopilised vetikad moodustavad toitumis-, sigimis- või elupaiga. · Vees hõljuvate vetikate massilist vohamist nimetatakse veeõitsenguks, mille tagajärjel võivad vees muutuda elutingimused mõnele liigile ebasobivaks. Sel puhul on vetikatel soodsad tingimused paljunemiseks (palju valgust, vesi sobivalt soe ja palju toitaineid.). Järvedes on veeõitseng veeelustikule ohtlik. Kui vetikatel pole enam piisavalt toitaineid, hakkavad nad surema ning bakterid (lagundajad) paljunema, paljunemise tagajärjel pole enam piisavalt hapnikku ning vees elavad kalad hukkuvad ning vesi roiskub. Samas kiireneb muda settimine. Veeõitsengut soodustab inimene, juhtides reovett veekogudesse. Lisaks vetikatele põhjustavad veeõitsengut sinikud. · Inimesed kasutavad vetikaid toiduks (lehtadru, porfüüra), põlluväetiseks,
Hoovused: külmad-soojad hoovused, kliima muutumine tänu neile külm hoovus: kuiv kül õhk jahutab, muudab kliima jahedamaks ja kuivemaks soe hoovus : pehmendab kliimat, muudab kliima soojemaks ja niiskemaks (sajusemaks) aurustumine tuuled, mis mõjutavad hoovuste liikumist (passaattuuled, läänetuuled, idatuuled) Kasu hoovustest? · Külma ja sooja hoovuse kokkupõrkel tekivad veekeerised,mis uudavad ookeani vee hapnikurikkaks · kergitavad veepõhjast toitaineid veeelustikule pindmistes kihtides Kahju hoovustest? · Järsk temperatuuri muutus · ohustavad laevaliiklust(jääpangad) Millest sõltub merevee soolsus? · Kui näiteks on tegu suletud merega (sisemeri), siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. · Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest (aurumine suureneb ekvaatorist pooluse suunas) · sademete hulgast (seotud rõhuvöötmetega: rohkem sajab ekvaatori lähedal ja parasvöötmes,
Nad vajavad varjumisvõimalusi, päikespaistelisi alasid, puhast vett, veest välja ulatuvaid taimi nagu hundinuiad vms ja sobivaid jahialasid. Seega nõuab oma aiatiiki kiilide paljunema meelitamine veidi vaevanägemist. Enamik kiililiike ei ela reostatud veekogudes. Kui tiigis elavad kiilid või soovitakse neid sinna meelitada, siis ei tohi kasutada selle läheduses väetisi ega pihustatavaid mürkaineid, ka taimsed mürgid on veeelustikule ohtlikud. Kui kiiresti kiilid koduaia tiiki jõuavad, sõltub sellest, kui kaugel see asub kiilide poolt asustatud veekogudest. Kui tiigist mõne kilomeetri raadiuses on paljunevaid kiiliasurkondi, kellele aiatiigi tingimused sobivad, siis asustatakse seegi veekogu kiiresti. Siiski võib kuluda aastaid, enne kui tiiki külastavad kiilid seal edukalt paljunema hakkavad. Mõnedel kiilidel kestab vastsestaadium mitu
14)Nim 2 keskonnprobleemi, mis kaasnevad põlevkivi laevandamise ja kasutamisega. *Tuhast, mis põlemisel tekib, tekivad tehnogeensed maastikud. *Veereostus 15)Põhjenda, miks oled nõus või miks ei ole nõus järgmiste näidetega: *Eestis ei tasu suurte kaubakoguste vedamiseks kasutada jõelaevandust. Nõustun, sest jõelaevanduse asemel võib kasutada samahästi autotransporti või rongitransporti. Jõelaevandus reostaks veelgi meie jõgesid. Reostus ühtlasi mõjub taas veeelustikule. *Eesti sisestes kaubavedudes on otstarbekas kasutada autotransporti. 16)Nimeta lisaks kalapüügile veel 2 merega seotud majandustegevust. *Transiit *Meretransport Tööpuudus *töökoha puudumine *tööandjal puudub tööjõud
KORDAMISKÜSIMUSED · Vee jaotus Maal (protsendid) · Suur ja väike veeringe · Veetemperatuuri ja soolsuse regionaalsed erinevused · Maailmameri: auramist, sademete hulka ja soolsust mõjutavad tegurid · Hoovused (tekkepõhjused, liikumise seaduspärasus, tähtsus kliima kujundamisel · Vee kuhjav ja kulutav tegevus rannikutel; rannamoodustised: rannavall, rannabarr, maasäär, murrutuspank, murrutuslava, murrutuskulbas · Maailmamere reostumise põhjused, mõju veeelustikule, inimesele, majandustegevusele, keskkonnale · Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikud põhjused, tagajärjed · Põhjavee kujunemine; infiltratsiooni mõjutavad tegurid · Põhjavee alanemise ja reostumise põhjused ning tagajärjed
enamasti just ohustatud ja rangemalt kaitstud liigid, sõltuvad kiirevoolulistest jõelõikudest: ainult seal saavad nad paljuneda, ning kas ainult või enamasti on seal ka nende elupaigad. Selliseid kiirevoolulisi lõike Eesti jõgedel napib. Ja just needsamad suurema languga kohad huvitavad ka elektritootjaid. Hüdroelektrijaama tarbeks ehitatud pais muudab täielikult elu jões: · ujutab üle kiirevoolulised lõigud, hävitades seega kaladele ja muule veeelustikule väärtuslikud elu ning sigimispaigad; · rikub jõelõigu paisu all, sest vesi juhitakse elektrijaama kanaleid pidi jõkke tagasi tükk maad allavoolu; 9 · tõkestab kalade kudemisrände. Lõhe, meriforell, jõesilm ja vimb, kes saavad kudeda ainult jõgedes, rändavad koelmutele väga pikki maid. Eestis näiteks VastseRoosa
Kõige suuremaid kahjustusi mereveele põhjustavad naftareostused, kus tankerite avariid võivad vette paisata mitukümmend tuhat tonni naftat. Sellise olukorra puhul on väga keeruline seda naftat sealt kätte saada. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad nafta ja õli endasse. Täielikult nafta likvideerimine on peaaegu võimatu, raskemad ühendid langevad põhja ja selle mõju veeelustikule võib kesta kaua. Reovee puhastamine Reoveepuhasteid on vaja veekogude ja nende elustiku kaitseks. Tänapäeval kasutatakse peamiselt mehaanilist, bioloogilist ja keemilist puhastust, tehnoloogia sõltub sellest, milliseid ained on vaja reoveest kõrvaldada. Mehaanilise puhastuse korral eemaldatakse reoveest ujuv praht ja muud tahked osakesed, mis tekivad puhastis pinnale või settivad põhja. Bioloogilise puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Keemilisel
Turismi hoogne kasv eeldab toimiva jäätmekäitlussüsteemi omamist, Reostus mis on aga liiga kulukas väga paljudele piirkondadele. Suurendamaks turismivoolu, tuleb ehitada uusi hotelle, restorane, Ehitustööd maanteid ja kõike muud. Seda kõike aga tehakse ju looduse arvelt. Reostus ja inimtegevus omab kahjulikku mõju nt veeelustikule. Pidev Mõju loomadele ja vajadus uute randade loomisele toob kaasa antud piirkonna taimestikule veeloomastiku hävimise. Ühelgi firmal pole peaeesmärgiks mitte looduse hoidmine ja säästmine, vaid kasumi saamine ning seda seni, kuni on endiselt veel hotelle, mida majandada, maad, mida osta ning müüa ja müüki, mida suurendada (Buckley 2004: 9) Iga liigutus aga toob kasu pigem suurfirmadele
veendumata nende ohutuses. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) 5.3 KAUDNE MÕJU Inimesed, kes elavad GM kultuuride põldude läheduses ning ka GM toodete kasutajad, puutuvad kokku suurema hulga herbitsiitidega. GM taimede taimedel kasutatakse põhiliselt kahte umbrohutõrjet ning mõlema puhul on tehtud kindlaks kahjulik mõju inimese tervisele. Arvestada tuleb ka herbitsitiide mõjuga übritsevale keskkonnale mulla- ja veeelustikule. ( Eestimaa Looduse Fond 2006.) 5.4 GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMIDE VABA TOOTMISE SAASTUMINE GENEETILISELT MUUNDATUD MATERJALIGA GMO-de üheks suuremaks välismõjuks on võime saastada GM materjaliga GMO-vabasid tootjaid. Tegemist on välismõjuga, mis ka Eesti põllumajandusettevõtjaid ja talupidajaid ähvardab. (Keskkonnaministeerium 2004.) Üheks olulisemaks negatiivseks majanduslikuks mõjuks GMO-dega saastumise korral
annaabi.ee 
