klientidele. See tähendab HTML-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu piltide, stiililehtede ja JavaScripti edastamist. Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri kõvakettal, kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest. Paljud veebiserverid (nt Apache HTTP Server) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks PHP) lubab HTML-dokumente luua dünaamiliselt. Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide
ELF). Logifailid Raamatukogud, mis kasutavad hoiustavaid süsteeme osana oma elektroonilisest kogust, peavad: · mõistma logifaili struktuuri ja rakendamist vastavasse süsteemi; · teadma kuidas otsida logifaile, mida võib sageli leida hoiustavate skripti/analüüsi süsteemide kaudu; · teadma ja mõistma andmeelementide kasutamisviiside määratlusi, mida hoiustav süsteem teatab. Logifailid · Veebiserverid kasutavad kas üldist või laiendatud logivormingut, mis asetab veebisaidi kasutusandmed standardsesse ASCII-vormingus logifaili. Kõik suuremad veebiserverid kasutavad sama logifaili vormingut, võimaldades niimoodi levinud analüüsimeetoditel leida veebist veebiservereid analüüsitarkvara logimiseks. Tavaliselt salvestavad veebi logifailid seitset põhielementi. Nende hulgas on: päringu esitanud seadme IP-aadress (ainuomane IP-
omavahel. Tavaliselt varustavad nad oluliste teenustega võrgus olevaid kliente, kes on kas avalikud kasutajad või mingisse suurde organisatsiooni kuuluvad kasutajad. Näiteks kui sisestada päring otsingumootorisse, saadetakse päring üle Interneti arvutist serveritesse, milles on talletatud kõik asjakohased veebilehed. Tulemus saadetakse serverist tagasi arvutisse. Paljudel serveritel on määratud funktsioonid nagu veebiserverid, printeri serverid, andmebaasi serverid. Riistvara Riistvaralised nõudmised serveriarvutile sõltuvad konkreetse serveri rakendustest. Serveri kohustus teenindada võrgus olevaid kasutajaid, viib erinevate vajadusteni nagu kiire Internetiühendus või vajadus teha palju sisend/väljund operatsioone korraga. Kuna serveritele pääseb tavaliselt ligi üle võrgu siis pole neil tingimata vaja monitori ega sisendseadmeid.
Mõlemad tegelevad nime tõlkimisega , aga erinevused tulevad sellest, et DNS on sobilik globaalse interneti jaoks, WINS sobib Microsoft operatsioonisüsteeme kasutatavate arvutitega kohtvõrkude jaoks. DNS on hierarhilise struktuuriga erinevalt WINSist. DNS-il on tsentraalsed juurserverid, WINS on hajutatud süsteem (ei ole tsentraalsust). 10) Mille poolest erinevad HTTP ja FTP teenused? HTTP (Hypertext Transfer Protocol)- veebilehtede transport üle interneti. HTTP protokolli kasutavad nii veebiserverid ja veebibrauserid. FTP (File Transfer Protocol) - kõikvõimalike failide transport üle interneti. FTP protokolli kasutavad failiserverid ja FTP klientprogrammid. FTP teenuse kasutamiseks peaks olema kasutaja konto FTP serveris. 11) Mille poolest erinevad POP ja IMAP teenused? POP puhul laetakse kirjad kasutaja e-posti kasutava kliendi alla ja seejärel e-posti klient kustutab need serverist. IMAP aga jätab kirjad serverisse alles ja kasutaja arvutisse laetakse alla koopiad ehk kirjad
olemasolevate süsteemidega seostamine, arendusvahendid, õigusaktid; · eeldused ja sõltuvused: toote loomine võib eeldada teatud tingimuste täitmist, nt et peatselt jõustatakse õigusakt; kolmas osapool loob liidestatava süsteemi; · käitluskeskkond - kirjeldab platvormid, millel toode peab töötama, sh operatsioonisüsteemid, riistvaraplatvormid, andmebaasimootorid, veebiserverid, rakendusserverid, monitooringuliidesed jms; · kõikide funktsionaalsete ja tehniliste (turva-, kasutatavus- jm) nõuete detailne kirjeldus, sh kasutuslood ja UML kasutuslooskeemid. Nõuete dokumendi koostab analüütik koostöös tulevaste kasutajatega. Arhitektuurse disaini dokument kirjeldab süsteemi ülesehitust, süsteemi komponente ning mooduleid, liideseid komponentide vahel ja liideseid teiste süsteemidega. Kirjeldatakse ka füüsiline
käia; piirangud: kasutajatest või ümbritsevast keskkonnast lähtuvad piirangud, nt olemasolevate süsteemidega seostamine, arendusvahendid, õigusaktid; eeldused ja sõltuvused: toote loomine võib eeldada teatud tingimuste täitmist, nt et peatselt jõustatakse õigusakt; kolmas osapool loob liidestatava süsteemi; käitluskeskkond - kirjeldab platvormid, millel toode peab töötama, sh operatsioonisüsteemid, riistvaraplatvormid, andmebaasimootorid, veebiserverid, rakendusserverid, monitooringuliidesed jms; kõikide funktsionaalsete ja tehniliste (turva-, kasutatavus- jm) nõuete detailne kirjeldus, sh kasutuslood ja UML kasutuslooskeemid. Nõuete dokumendi koostab analüütik koostöös tulevaste kasutajatega. Arhitektuurse disaini dokument kirjeldab süsteemi ülesehitust, süsteemi komponente ning mooduleid, liideseid komponentide vahel ja liideseid teiste süsteemidega. Kirjeldatakse
omavahel. Tavaliselt varustavad nad oluliste teenustega võrgus olevaid kliente, kes on kas avalikud kasutajad või mingisse suurde organisatsiooni kuuluvad kasutajad. Näiteks kui sisestada päring otsingumootorisse, saadetakse päring üle Interneti arvutist serveritesse, milles on talletatud kõik asjakohased veebilehed. Tulemus saadetakse serverist tagasi arvutisse. Paljudel serveritel on määratud funktsioonid nagu veebiserverid, printeri serverid, andmebaasi serverid. KASUTUSALA Serverid tagavad põhilised võrguteenused, kas kasutajatele mingi suure organisatsiooni võrgus või erakasutajatele üle Interneti. Terminit "server" kasutatakse küllalt palju infotehnoloogias. Hoolimata paljudest serveritele suunatud toodetest (nagu serveritele mõeldud riistvara, tarkvara ja operatsioonisüsteemid), on server teoreetiliselt iga arvutiseeritud protsess, mis jagab ressursse ühe või rohkema kliendiga
igasse koju ja kohvikusse. Üha rohkem erialase ettevalmistuseta inimesi üritavad iseseisvalt tugijaamu üles seada ning teevad seda puhuti viisil, mis on neile endile või kellelegi teisele ebaturvaline või suisa ohtlik. WiFi ei ole sugugi ainuke ega kõige hullem turvalekkekoht. Kriminaalne varimajandus, pidevad vead nii operatsioonisüsteemides kui brauserites, odavalt ning ebaturvaliselt peetavad veebiserverid on oluliselt suurendanud igapäevaste turvaintsidentide arvu ning rahasummat, mis kulub säärastega võitlemisele. WiFi teema on vaid üks paljudest turvateemadest, mistõttu on raskusi sellele fokusseerimisega. WiFi tugijaamade kui masstoote ja müügiobjekti vaikimisi turvatase (ehk siis see häälestus, mis tehasest kaasa tuleb) võib olla ohtlik. Tootja ja levitaja optimum on mujal - müüa ja hallata
· cookieEnabled - Tuvastab kas küpsised on lubatud või mitte · cpuClass - protsessori tüüp, näiteks "x86" · mimeTypes - MIME tüübi massiiv, näidates millised tekstid on brauseri poolt toetatud (MIME kodeerimissüsteemil põhinev MIME tüüp on muutunud Internetis edastatavate andmete kodeerimisel de facto standardiks. Näit. e-posti lisandi (e-mail attachment) tüübi identifitseerimiseks manustatakse selle MIME tüüp sõnumi päisesse. Veebiserverid saadavad MIME tüübi päringu esitanud brauserile nii, et viimane oskab käivitada sobiva abirakenduse või plugina.) · onLine - tuvastab, kas brauser on offline või online · platform - kirjeldab op-süsteemi, näiteks "Win32" · plugins - toetatavad pluginid ja loend nendest mis on installidud brauserile 18
on siiamaani kasutusel), UNIX-ist arenes hiljem palju harusid(nt Linux, mille pealisehitus on Android, macOS, OS X, iOS). Kenneth Thompson mõtles välja keele B, mis baseerus varasematel keeltel, Dennis Ritchie koos Kernighaniga tegi keele C (ALGOL –> BCPL -> B -> C), et oleks kergem UNIX-it kirjutada, C keel on oluline, kuna peaaegu kõik arvuti baasasjad on C keeles (op süsteemid (Windows, Linux, Apple, BSD põhised), suuremad infrastruktuurid, tekstiredaktorid, andmebaasid, veebiserverid jne), selles keeles on lihtne teha vigu ja neid üles leida on raske, masinalähedane ja kiire keel AMD – 1969. a tekkis AMD ehk Advanced Micro Devices paralleelselt Inteliga, samadest inimestest, kes olid koos ära tulnud Shockley Semiconductorist ja asutanud Fairchild Semiconductorsi, ühed lõid Inteli ja teised lõid AMD ESIMENE MIKROPROTSESSOR – 1970. a tegi Intel esimese mikroprotsessori 4004,
Ühetasemeline - unikaalsust on raske saada, kui domeeninimi on juba kasutusel, siis tuleb uus teha, tehakse palju päringuid. Hierarhiline - Nimi peab olema unikaalne ainult teatud piirkonnas, mitte üle kogu maa. Nt ttu.edu.ee oleks hierarhiline domeeni nimi, punktid vahel. Serverite hierarhia on laias laastus: root - Neid on ca 247 tk üle maailma? Nüüdseks ilms rohkem TLD - vastutavad domeenide nagu com, org, net jne eest Authorative - Iga organisatsioon, millel on avalikusele mõeldud veebiserverid ja/või meiliserverid peab omama avalikke DNSi. FQDN (Täisnimi) - PQDN (Osaline nimi) - Suffiks pannakse juurde, et tagada nimede unikaalsus. DNS pakub teenust, et saame nimele vastava IP aadressi või vastupidi. DNS on hajutatud üle maailma. Nt Root DNS Serverid jagunevad kolmeks - com DNS serverid, org DNS serverid ja edu DNS serverid (TLD). Need jagunevad veel omaette DNS-ideks (Authorative). Igal teenusepakkujal nt amazon, yahoo on oma nimeserver. Pm kui sa tahad näiteks amazon
annaabi.ee 
