Chat) Napster WWW teke 1989.a Tim Berners- Lee WWW teke 1989.a Tim Berners- Lee Hakati teksti linkima WWW teke 1989.a Tim Berners- Lee Hakati teksti linkima Tekkis akadeemiliste infomaterjalide võrk WWW teke 1989.a Tim Berners- Lee Hakati teksti linkima Tekkis akadeemiliste infomaterjalide võrk 1991. sai sellest World Wide Web Veebilehitsejate teke 1993.a Marc Andreessen Mosaic Veebilehitsejate teke 1993.a Marc Andreessen Mosaic Netscape Veebilehitsejate teke 1993.a Marc Andreessen Mosaic Netscape Internet Explorer Veebilehtede areng Veebilehtede areng Veebilehtede areng Veebilehtede areng Kasutatud materjalid http://www.vitadelia.com/images/2008/08/internet.jp http://www.htg.tartu.ee/if/Baaskursus/Internet/Intern http://www.e-uni
suuresti isegi töötajate kodudes. Intranet - sisevõrk organisatsiooni suletud koht-, lai- või virtuaalvõrk, mis kasutab TCP/IP, HTTP jt. internetiprotokolle ja näeb välja nagu era-Internet. Kõige tavalisem intraneti näide on see, kui organisatsioonisiseses TCP/IP võrgus on kasutusel üks või mitu veebiserverit ja neid kasutatakse informatsiooni levitamiseks sama firma eraldipaiknevate osakondade vahel. Alates umbes 1995.a. on intranetid tänu odavate või tasuta veebilehitsejate ja veebiserveri- tarkvara kättesaadavusele ettevõtetele mõeldud arvutustehnika kõige kiirema kasvuga valdkond. See võimaldab kasutada lihtsat ja ühetaolist hüperteksti liidest paljude erinevate infoliikide ja rakendusprogrammide jaoks. Mõned firmad annavad valitud klientidele üle Interneti ligipääsu oma intranetile, sel juhul nimetatakse võrku ekstranetiks. Intraneti eelised Tööjõu produktiivsus: Intranet aitab kasutajatel määrata ja kasutada informatsiooni kiiremini.
...5 3.15 Kokkuvõte...............................................................................5 3Töö hinnang............................................................................5 1. Retsenseerija andmed Autor: Õpperühm: E-post: 2. Vaadeldava projekti andmed 2.1 Autorite andmed Autorid: Rühm: 2.2 Projekti andmed Projekti nimi: OpenCMS sisuhalduse süsteemi kvaliteedi analüüs Projekti sisu: OpenCms on sisuhalduse süsteem, mille töökeskkonda saab hallata enamlevinud veebilehitsejate kaudu. OpenCms voimaldab teha muudatusi WYSIWYG redaktoris ning lisada funktsionaalsust väiksema ressursiga. Antud projektis testiti OpenCMSi vastavust esitatud funktsionaalsustele, töökindlusele ja efektiivsusele. Projekti staatus: Projekt on üle antud retsenseerimiseks Üleandmise kuupaev : 12. Detsember 2016 Analüüsi sisendid: Projekti testimise dokumentatsioon 3. Töö analüüs 3.1 Projekti struktuur Projekt jälgib etteantud struktuuri
Multiplexing), mis eraldab igale andmejadale oma ajaintervalli ja suurendab võrgu läbilaskevõimet. (E-teatmik) Võrguprotokolle: MMS/ Netshow; Real-Time Streaming Protocol (RTSP)- peamine protokoll Windows Media edastamiseks, kuid seda kasutavad ka teised süsteemid; PNM- RealMedia/RealVideo/RealAudio. 1.4.3. Meedia taasesitus Striimingu esitamiseks reaalajas kasutatakse peamiselt multimeedia mängijaid (media player) ja nende veebilehitsejate mooduleid (plugin, add- on), mis omakorda vajavad info lahtipakkimiseks dekoodereid (kodekid). Tuntumad on Windows Media Player, QuickTime, RealMedia Player, WinAmp ning eriti universaalne VLC Media Player. Kõikide veebilehitsejate ja platvormidega töötab Flash Player plugin. Lisaks kasutatakse ka striiminguseadmetega integreeritud tarkvara- näiteks VBrick StreamPlayer. Andmete töötlemist saatmisel ja vastuvõtmisel kirjeldatakse täpsemalt töö 2. osas. Enim
Siia sobib näiteks Bitcoin. Krüptovaluutas tasumist nõutakse seepärast, et tavalist pangaülekannet on võimalik jälgida, aga krüptovaluuta liikumist algusest lõpuni jälgida ei saa. Raha, mida makstakse lahtilukustamise eest, nimetatakse lunarahaks. Ohvriks saab saada iga kasutaja. Kõige sagedamini toimub nakatumine: E-kirja manuses sisalduva kaudu pahatahtliku koodi käivitumisel E-kirjaga saadetud linkide kaudu pahatahtliku sisuga dokumentidele Haavatavate veebilehitsejate või tarkvarakomponentide ärakasutamisel Harvematel juhtudel levib lunavara nakatunud USB seadmetega või ka üle võrgu. 2. Lunavara töö Lunavara saab jagada kaheks tüübiks. 1. Krüpteerijad Krüpteerijad krüpteerivad kõvakettal olevaid faile. Otseselt see ei sega arvuti kasutamist, aga krüpteeritud failid saavad kättesaamatuteks. On olemas tõenäosus, et pärast krüpteeritakse ka uued failid. 2. Lukud Antud tüüp on veel keerulisem ja kasutajale ohtlikum
töötada kodus juba väga mugavalt). 1.1 Intraneti ehitus Intranet on ehitatud samal põhimõtel ja tehnoloogial kui internet, klientidel ja serveritel mis töötavad interneti protokollpõhikomplektil. Firma intranetil ei pea ilmtingimata olema ligipääs interneti. Kui selline ligipääs on olemas siis on see läbi arvutivõrgu lüüsi mis on kaitstud tulemüüriga hoides eemale väliseid ühendusi. Alates umbes 1995.a. on intranetid tänu odavate või tasuta veebilehitsejate ja veebiserveri-tarkvara kättesaadavusele ettevõtetele mõeldud arvutustehnika kõige kiirema kasvuga valdkond. See võimaldab kasutada lihtsat ja ühetaolist hüperteksti liidest paljude erinevate infoliikide ja rakendusprogrammide jaoks. Mõned firmad annavad valitud klientidele üle Interneti ligipääsu oma intranetile, sel juhul nimetatakse võrku ekstranetiks. 1.2 Intraneti eelised 1. Tööjõu produktiivsus: Intranet aitab kasutajatel määrata ja kasutada informatsiooni
septembril 2008, 43 eri keeles. 2009 aasta jaanuaris teatas CNET, et Google plaanib vabastada versiooni Chrome Mac OS X ja Linuxi esimesel poolaastal. Sellega kaasnes Google Chromi esimene versioon. Google Chrome 4.0. 3.0 Arendamine Chrome oli kokku pandud 25. erinevast Google raamatukogude koodist ja kolmandate isikute näiteks Mozilla Netscape; Portable Runtime; Network Security Services ja NPAPI ja mitmete teiste avatud lähtekoodidega projektitest. Kiirelt hakkas ka veebilehitsejate osakaalus võimust võtma Google Chrome. Googel Chrome panid arendamisel programmeeriti brauset kasutama WebKit-i rakendus mootorit, et kuvada veebilehti. 3.1 Enterprise-i kasutuselevõtt Detsembris aastal 2010 teatas Google et rakendades Chromi liht majanduse keskkonda siiis nad annaks sellele ametliku nimetuse Chrome MSI pakett.Ettevõtluse alustamisel on oluline olla täieõigulik MSI paketti haldaja, mida saab kohandada oma soovi järgi ja muudu kaud faile. Kuid MSI on väga piirav
internetist kuigi palju. Soovisin teada saada, milleks kasutavad 5ndate klasside õpilased enamasti internetti ja kaua nad seal aega veedavad. Uurimuse all oli 80 Keila Kooli 5ndate klasside õpilast. Siia tõin välja küsitletavate sihtgrupi: (Joonis 1.)Küsitletavate sooline koosseis (Joonis 2.)Küsitletavate vanuseline koosseis. 2.2 Tulemuste analüüs Järgnevalt on toodud küsimustiku vastused diagrammidel. Veebilehitsejate osakaal on suhteliselt võrdne, nii et pole kindel öelda milline on kõige populaarsem. Otsingumootorina on vaieldavalt kõige populaarsem Google. Ilmselt sellepärast, et andmebaas on väga mahukas ja sealt leiab peaaegu kõike. Valdav enamus 5ndate klasside õpilastest ei kasuta nutitelefoni internetis surfamiseks. Vastusevariandina pakuti kohati ka rohkem kui üks probleem, sellepärast on vastuseid üle
Kirjeldus: Brauser ja server on omavahel turvaliselt ühenduses. Sisend: Kassasüsteem on avatud internetibrauseris. Oodatav väljund: Andmete saatmine on toimub brauseri ja serveri vahel üle turvalise HTTPS ühenduse. Viide testitavale nõudele ja riskile: MF5, RISK-1, RISK-2 5. Testimine ja esmane hinnang 5.1 Testide salvestamine ja täitmine Esmase hinnangu andmisel lähtutakse Selenium IDEi abil ja käsitsi tehtud testidest. Raamistik Selenium on vabavaraline veebilehitsejate kasutuse automatiseerimiseks loodud tööriistade kogumik. Seleniumi peamine kasutusala on veebirakenduste testimine, kuid sellega saab automatiseerida ka erinevaid administratiivseid tegevusi – näiteks vormide täitmine. Selenium IDE (integreeritud programmeerimiskeskkond) – veebilehitseja Mozilla Firefox lisana loodud tööriist, mis oskab lindistada veebis teostatavaid toiminguid ja konverteerida need Seleniumi käskudeks
ebastabiilne. 6 Teises väljalaskes sisaldus ka parandus mälu ülevoolu probleemile, mille pärast kukkus enamik Windows 98 esimese väljalaske süsteeme kokku, kui need 48 tunniks tööle jäid. Sellele lasti Windows Update kaudu eraldi veaparandus välja. Teiste vahendite ja programmide seas vahetati välja Internet Explorer 4.0 oluliselt kiirema ja kergema Internet Explorer 5.0 vastu, millest sai veebilehitsejate turuliider. Uuendusteks olid DirectX 6.1, Windows Media Player 6.1, NetMeeting 3.0, Microsoft Installer (MSI) ja integreeritud toetus DVD-ROM-ajamitele. Suuremat osa sellest sai mõlemal versioonil versiooniuuendustega täiendada. Kahjuks ei lase paljud programmid end esimesele väljalaskele installida, isegi kui see kõigi süsteemiuuendustega suudaks neid toetada. 1.4.4.Windows 98 tööriistad ScanDisk on väike programm, mis kontrollib kõvaketast tõrgete, vigade jne. järele. Windows
1.3.1.4 Sisevõrk ja suhtevõrk. Intranet sisevõrk. Organisatsiooni suletud koht-, lai- või virtuaalvõrk, mis kasutab TCP/IP, HTTP jt. internetiprotokolle ja näeb välja nagu era-Internet. Kõige tavalisem intraneti näide on see, kui organisatsioonisiseses TCP/IP võrgus on kasutusel üks või mitu veebiserverit ja neid kasutatakse informatsiooni levitamiseks sama firma eraldipaiknevate osakondade vahel. Alates umbes 1995.a. on intranetid tänu odavate või tasuta veebilehitsejate ja veebiserveri-tarkvara kättesaadavusele ettevõtetele mõeldud arvutustehnika kõige kiirema kasvuga valdkond. See võimaldab kasutada lihtsat ja ühetaolist hüperteksti liidest paljude erinevate infoliikide ja rakendusprogrammide jaoks. Mõned firmad annavad valitud klientidele üle Interneti ligipääsu oma intranetile, sel juhul nimetatakse võrku ekstranetiks. 1.3.2 Andmeedastus 1.3.2.1 Mõistete ,,veebist allalaadimine" ja ,,veebi üleslaadimine" sisu.
annaabi.ee 
