docstxt/122954615112378.txt
teise. Maailma esimene e-posti sõnum saadeti 1971.a. ühelt PDP-10 arvutilt teisele samasugusele arvutile üle ARPANET'i E-posti protokollid kuuluvad TCP/IP protokollistiku koossseisu ning kõige populaarsem protokoll sõnumite saatmiseks on SMTP ja sõnumite lugemiseks POP3. Enamasti saadetakse sõnumid ASCII vormingus (adressaat näeb ekraanil lihtteksti), kuid võib kasutada ka HTML vormingut (sel juhul näeb adressaat sõnumit veebilehena). Sõnumitele võib lisadena kaasa panna teksti-, pildi-, heli- või videofaile. E-posti saatmiseks ja lugemiseks on kaks võimalust - kasutada oma arvutisse installeeritud e-posti klientprogrammi või minna onlain-teenusepakkuja kodulehele ja kasutada veebimeili (kui olete näit. võõras büroos või internetikohvikus). Populaarsemad e-posti programmid on MS Outlook, MS Outlook Express, Eudora, Pegasus Mail, Lotus Notes, CompuServe, Netscape Communicator ja AOL. Veebimeili
(http://royal.pingdom.com/2013/05/07/wordpress-top-100-blogs/) 2.2. Kasutusalad, kasutajad ja kasulikkus Wordpressi multofunktsionaalsus võimaldab seda tarkvara kasutada isegi algajatel arvuti kasutajatel, selle produktiivsus ja tõsidus tõstab platvormi aga ka suurfirmade tegevussfääri. Seega on Wordpressi kasutajad seinast seina ning samuti saab seda kasutada juba eelnevalt mainitult mitmel alal – blogimiseks ja isikliku või ärilise veebilehena. Selle tarkvara puhul pole taksituseks keeleoskamatus ega võhiklikkus, kuna võimaldatud on lai keeltevalik ning kasutamine on lihtne, tänu sellele ongi Wordpress paljudes eluvaldkondades tuntud. Ettevõtetele on Wordpress juba seepärast kindel ja kasulik valik, et selle peale ei kulu palju ressursse. Tarkvara on odav, seejuures efektiivne ja pikaealine. Pidevalt on võimalik teha tasuta uuendusi mille käigus lisandub veelgi uusi funktsioone ning mis
klõpsata Compress nupul, mille peale avaneb kõrvalolev dialoogiaken. Sektsioonis Apply to, saab määrata, kas tihendate ainult valitud pildi (Selected pictures) või kõik tekstis leiduvad pildid (All pictures in document). Viimast valikut peaks rakendama vaid juhul, kui olete täiesti kindel, et ühegi pildi vormingut enam muuta pole vaja. Sektsioonis Change resolution, saate valida, kas millise väljundi jaoks pilt optimeeritakse. Valida on Web/Screen, kui kavatsete näiteks dokumendi veebilehena üles seada ja Print, kui dokumenti soovitakse printida ning No change. Sektsioonis Options, saab määrata, mida ikkagi tehakse. Määrata saab Compress pictures, mis laseb optimeerida ja/või Delete cropped areas of pictures, mis eemaldab kärpimisel peidetud pildi osa andmed. Pildi pealdis Pildi pealdis (caption) on reeglina pildi alla paigutatud selgitav tekst. Pealdist saab lisada vaid
tööjaamast teise. Maailma esimene e-posti sõnum saadeti 1971.aasta ühelt PDP-10 arvutilt teisele samasugusele arvutile üle ARPANET'i. Elektronposti protokollid kuuluvad TCP/IP protokollistiku koosseisu ning kõige populaarsem protokoll sõnumite saatmiseks on SMTP ja sõnumite lugemiseks POP3. Enamasti saadetakse sõnumid ASCII vormingus (adressaat näeb ekraanil lihtteksti), kuid võib kasutada ka HTML vormingut (sel juhul näeb adressaat sõnumit veebilehena). Sõnumitele võib lisadena kaasa panna teksti-, pildi-, heli- või videofaile. Elektronposti saatmiseks ja lugemiseks on kaks võimalust - kasutada oma arvutisse installeeritud e-posti klientprogrammi või minna onlainteenusepakkuja kodulehele ja kasutada veebimeili (kui olete näiteks võõras büroos või internetikohvikus). Populaarsemad e-posti programmid on MS Outlook, MS Outlook Express, Eudora, Pegasus Mail, Lotus Notes, CompuServe, Netscape Communicator, AOL, Opera.
Maailma esimene e- posti sõnum saadeti 1971.a. ühelt PDP-10 arvutilt teisele samasugusele arvutile üle ARPANET'i. e- posti protokollidkuuluvad TCP/IP protokollistiku koossseisu ning kõige populaarsem protokoll sõnumite saatmiseks on SMTP ja sõnumite lugemiseks POP3. Enamasti saadetakse sõnumid ASCII vormingus (adressaat näeb ekraanil lihtteksti), kuid võib kasutada ka HTML vormingut (sel juhul näeb adressaat sõnumit veebilehena). Sõnumitele võib lisadena kaasa panna teksti-, pildi-, heli- või videofaile. e-posti saatmiseks ja lugemiseks on kaks võimalust kasutada oma arvutisseinstalleeritud e-posti klientprogrammi või minna onlain-teenusepakkuja kodulehele ja kasutada veebimeili (kui olete näit. võõras büroos või internetikohvikus). 1.4.2.2 Termini "kiirsõnumiside (IM)" tähendus. IM (Instant Messaging) kiirsõnumivahetus. Lihtne viis teada saada, kas vajalik inimene on parajasti
ühendet' riist- ja tarkvaraplatvormiga seadmekt, millele on loodud standardne html-lehitseja. 1.3 Süsteemi üldvaade 1.3.1 Süsteemi struktuur Süsteemi lõppversiooniks peaks olema kolmekihiline (andmebaas + reeglimootor ning muu loogika + kasutajaliides) veebipõhine programm. 1.3.2 Süsteemi iseseisvus Süsteem võib olla integreeritud mingi muu veebipõhise süsteemi külge lisavõimalusena, kuid põhimõtteliselt on esialgne realisatsioon ette nähtud töötama iseseisvalt veebilehena. 1.3.3 Süsteemi suhtestus / liidestatus seda hõlmava süsteemiga Integreerituna peaks antud süsteem vahetama infot seda hõlmava süsteemiga näiteks veebiteenuste abil. Hilisemates versioonides võiks olla võimalik ka ühisest andmebaasist info ammutamine. 1.3.4 Kasutajad Sarnase süsteemi kasutajateks võiksid olla haridust omandavad inimesed, kes ei oma või omavad vähe töökogemust ning alles otsivad oma kohta eriala lõikes. Edaspidi realiseeritav funktsionaalsus:
2. Suur hulk kujundeid ja malle (ristkülik, jooned, seinad, uksed, torud, ventiilid, seadmed, inventar jpm) ning vahendeid nende ühendamiseks, teksti ja taustapiltide lisamiseks 3. Saab salvestada dokumenti veebilehena ehk .html formaadis, PDF failina, pildina (jpg, gif, bmp, wmf) ning AutoCAD formaadis (DWG, DXF) 4. Saab kasutada AutoCADi jooniseid AutoCAD Civil 3D 1. Koridori modelleerimise 1. Ei ole saadav eesti keeles funktsionaalsus võimaldab luua
dehalduri (nt. GRUB) paigaldamise võimalust. Samuti saab paigaldada eraldi alglaadehal- duri (nt. XOSL). Kasutusjuhend peab vastama peatükis 3 toodud nõuetele. Juhend peab sisaldama eessõna, üksikasjalikku paigaldusjuhist koos ekraanipiltidega, veaotsingu ja korduma kippuvate kü- simuste peatükki ning viidet tootja kodulehele. Paigaldusjuhis peab sisaldama ja põhjenda- ma paigaldamise kõiki etappe (st. ei tohi midagi vahele jätta). Juhend peab lõpptulemusena olema vormistatud veebilehena (HTML+pildid) või PDF-failina. Ekraanipildid saab teha fotoaparaadiga paigaldusprotsessi jälgides või viies paigalduse lä- bi virtuaalmasinas (nt. VMWare). Paigaldusprotsessi ekraanipilte on võimalik samuti leida paigaldust selgitavatelt veebilehtedelt. 4.6. Andmete otsimine Koosta kogu töö kohta üks tekstidokument, kus on kirjas küsimuste vastused ning kust need vastused leiti (otsimootorite, manuaalide jmt. aadressid). Lisaks peavad olema failidena alla
6. iseõppijad. Uuendatud konspekt peab sobima võimalikult hästi nendele sihtgruppidele. Ka täiendavate huvigruppide lisandumine ei tohi põhjustada konspekti ringitegemist. Materjali ülesehitus peab olema selline, et iga õppija leiaks kerge vaevaga teda huvitava teema. Konkreetsele huvigrupile suunatud kursuse raames peab olema võimalik luua valik olemasolevatest teemadest (see võib olla realiseeritud kinnises õpisüsteemis või eraldi avaliku veebilehena). Projektijuhtimise esialgne versioon loodi Audentese Ülikooli ärieriala tudengitele. Teistele sihtgruppidele toimunud kursustel selgus, et projektijuhtimise majanduslikud aspektide pakuvad huvi ka IT- ning sotsiaalteaduskonna üliõpilastele, sest enamus projekte on vähemal või suuremal 9 määral seotud äri, kulude ja juhtimisega. Ärijuhtimise eriala võib pidada konspekti peamiseks
annaabi.ee 
