Alaldav pn-siire (tekkimise tingimus) 5. Bipolaartransistorid (tööpõhimõte) 6. Darlington´i lülitus (liittransistor) 7. Formeerkanaliga MOP väljatransistor 8. Indutseerkanaliga (n-tüüpi) MOP-transistor 9. Indutseerkanaliga väljatransistor 10. Pooljuhtdioodid 11. Stabilitron 12. Türistor (ehitusskeem, pinge-voolu karakteristikud) 13. Väljatransistoride liigitus (koos tingmärkidega) 14. Elektronkiiretoru 15. Optronid 16. Optronid. Kõige kiiretoimelisem optron 17. Valgusdioodid 18. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused. 19. Resistiivne pingejagur 20. Bipolaartransistori töö lüliti režiimis 21. Bipolaartransistori väljundkarakteristikud ÜE-lülituse jaoks 22. Emitterijärgija. (skeem, pingevõimendustegur) 23. Galvaaniline (otse) sidestus võimendites (eelised, puudused) 24. Lihtne "voolupeegel" 25. Negatiivne tagasiside võimendites 26. Positiivse tagasiside mõju võimendi parameetritele 27. RC - sidestus (eelised ja puudused) 28. Trafosidestus (eelised ja puudused) 29
Teema 4. Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed Käesolev tekst on osa abistavast j a täiendavast loengumaterj alist dots. Mihhail Pikkovi loengukonspekti j uurde õppeaines "Elektroonika alused". M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf; lk. 8...10 ja 42...51): - Valgusdiood - Fotodiood - Fototakisti - Fototransistor - Fototüristor - Optronid - Infoesitusseadmed: elektronkiiretoru, vedelkristallpaneel, plasmapaneel, elektroluminestsentspaneel Käesoleva teksti sisujaotus: 4.1 Optoelektroonika mõiste ja sinna kuuluvate seadiste liigitus 4.2 Valgustundlikud seadised 4.2.1 Fotoefekti liigid 4.2.2 Sisefotoefektil põhinevad seadised 4.2.2.1 Fototakisti 4.2.2.2 Fotodiood 4.2.2.3 Fototransistor 4.2.2.4 Fototüristor 4.2.3 Välisfotoefektil põhinevad seadised 4.2.3.1 Vaakuumfotoelement e. fotorakk 4.2.3.2 Fotokordisti 4
väli väga suur, vaesunud olek, pos korral küllastunud. Indutseerkanal-tüüritav ainult pos pingega(kuni 10V). Tekib kunstlikult n-juhtivuse kanal. Lin kasv->küllastus, kuna õhuke, siis läbilöök 20V juures. Vältida staatilist elektrit!! 4. igas sõlmes diood=”1”, programmeerimine dioodide läbi põletamine vooluga-kergelt aurustuv juhtmelõik 5. suur impedants-kolmas olek, ei 1 ei 0. Realis 3+1 bipol transiga. Kasutuses siinisüst-des. Pilet 5. 1. Pingejagur 2. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused 3. U->I muundur 4. TTL loogika 5. Asünkroonne summeeriv loendur 1. u2=u1*r2/(r1+r2)-pingejagamistegur. koormatud, siis väljundis 2 paralleel takistit (1 on tarbija) 2. vedelik, mille pikad sigarikujulised molekulid on orienteeritavad *elektriväljaga *pinna töötlusega. Väikesed voolud uA, väikesed pinged <1,5V; 1-50C, külma käes aeglane reaktsioon. Algselt reag kiirus 100ms, nüüd 4ms. RGB süsteem-värviline. Kui valgustada
Kui anda signaal En _ HiZ. Lülitused ÜE,ÜB,ÜK- emitterjärgur 2. PTS tõstab võimendustegurit, aga kaotab stabiilsuses. Vaja näiteks generaatoris, PTS vähendab Rsists=Rsis*K/Kts, suurendab Pilet 5. Rvaljts=Rvalj*Kts/K. PTS-ga komparaator (Schmitti trigger). Sagedusriba kitseneb 1. Pingejagur 3. JOONIS12 Rakendamis pinge Ur=Utg+(U+valjmax -Utg)/(R1+R2)*R1, lahti laskmine Ull=Utg-(U - 2. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused + - valjmax +Utg)/(R1+R2)*R1 Hüstereesi laius Ug=Ur-Ull=R1/R1+R2*(U valjmax +U valjmax ). 3. U->I muundur 4. BT lubab suuremat koormusvoolu. Loll viga: kui S suletud(transs 4. TTL loogika 2 2
Kõik saatjad peale ühe peavad olema Hiz olekus (s.t üks saab korraga rääkida), seda määrab kontroller CE- chip enable, CS-chip select (mõlemad võrdselt kasutusel). Aadressi dekooder „lubab“ rääkida/infot edastada vaid sellel saatjal, mille aadress on dekooderi sisendil, kõik teised saatjad pannakse Hiz olekusse. Pilet 5 1. Pingejagur Pingejagur on lihtne lineaarne eletkriahel, mille väljundpinge on murdosa sisendpingest. R2 U2 = R 1+ R 2 x U1 2. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused Vedelkristallid on piklike molekulidega orgaanilised ained, mis temperatuuri tõstmisel ei muutu tahkest olekust kohe vedelaks, vaid on laias temperatuurivahemikus (ca -10C kuni +70C ) vedelkristallilises olekus. Sel puhul on ainel samaaegselt vedeliku omadused, nagu voolavus, ja kristalli omadused: molekulide korrastatud paigutus ja anisotroopia. Elektriväljaga on võimalik muuta vedelkristalli molekulide orientatsiooni. Külma käes aeglane reaktsioon
valgusdiood (LED) (põhiline) laser (optilised kaabelvõrgud) Resistoroptron toff = 10-2 s ; Dioodoptron toff = 10-8 s ; Transistoroptron toff = 10-4 s ; Türistoroptron toff = 10-4 s . 49 Infoesitusseadmed. (visuaalsed). 1) Elektronkiiretoru. 2) Vedelkristallpaneel. Plaatide vahekaugus on umbes 10 20 µm. Vedelkristall on vedelik, mille pikad, sigarikujulised molekulid on orienteeritavad: elektrivälja abil; või pinna töötlemisega elektriväli keerab neid püsti. Põhiparameetrid: tööpinged 1,5V, voolutarbe alla µA, töötemperatuur: +1 +500C. Kasutakse R-B-G süsteemis, - värviline indikatsioon.
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Uurides LCD- ekraane, võib näha nt. järgmist informatsiooni: · Pixel Frequency 65MHz · Horizontal 30 ~ 50KHz · Vertical: 55 ~ 70Hz Eelnevast võime näha, et tegelikult muidugi on, kuid seda ainult siis, kui ekraanil olev pilt muutub (näiteks liigutades ekraanil mingit akent, värskendatakse pilti sagedusel 70 Hz). Vedelkristallpaneel Vedelkristallid on ained, millel teatavas temperatuurivahemikus on nii vedelike kui kristallide omadused. Kõrgematel temperatuuridel kaotavad nad oma kristallilise struktuuri. Vedelkristallindikaatorites kasutatakse nemaatilisi vedelkristalle, mis koosnevad orgaaniliste ühendite segust. Vedelkristalli pikad kepjad molekulid paiknevad kihiti ühesuunaliselt orieteerituna. Erinevais kihtides on molekulide orientatsioon erinev. Paigutanud õhukese kihi (mõnikümmend mikromeetrit)
kõrvaldatud s.t kaadrivärskendussagedus (refresh rate) on 0 Hz. See kõik aga tähendab seda, et antud tüüpi monitorid on ka silmasõbralikumad. Uurides LCD- ekraane, võib näha nt. järgmist informatsiooni: Pixel Frequency 65MHz Horizontal 30 ~ 50KHz Vertical: 55 ~ 70Hz Eelnevast võime näha, et tegelikult muidugi on, kuid seda ainult siis, kui ekraanil olev pilt muutub (näiteks liigutades ekraanil mingit akent, värskendatakse pilti sagedusel 70 Hz). 5.7.2. Vedelkristallpaneel Vedelkristallid on ained, millel teatavas temperatuurivahemikus on nii vedelike kui kristallide omadused. Kõrgematel temperatuuridel kaotavad nad oma kristallilise struktuuri. Vedelkristallindikaatorites kasutatakse nemaatilisi vedelkristalle, mis koosnevad orgaaniliste ühendite segust. Vedelkristalli pikad kepjad molekulid paiknevad kihiti ühesuunaliselt orienteerituna. Erinevais kihtides on molekulide orientatsioon erinev. Paigutanud õhukese
annaabi.ee 
