asfalteeritud platsidelt). Laminaarne voolamine on iseloomulik peamiselt kui vee hulk on väike ja voolav vesi ei ole (jõudnud) veel moodustada ajutisi või püsivaid vooluteid. Laminaarse voolamisega kaasneb reeglina mõõduka intensiivsusega pindalaline erosioon, mille intensiivsuse ja püsivuse määratlevad taimkate (alustaimestik!) ja reljeef. Turbulentsel voolamisel on osakeste liikumine kõverdunud, tekivad keerised. Vedelikuosakesed liiguvad korrapäratult-segunevad üksteisega – korrapäratu liikumine keerukate trajektooride mööda. Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on selline vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine 2 mass voolu suunas
= Q - sulamissoojus 1 J m kg Q soojushulk 1J m aine mass 1kg Q=m Sulamiseks kuluv või tahkumisel vabanev soojushulk on võrdeline aine massiga ja sõltub ainest. 9. Mis on aurumine ja kondenseerumine? Aurustumissoojus. AURUMINE on aine üleminek vedelast olekust tahkesse. Aurumine on vedelikuosakeste sattumine vedeliku pinnalt õhku. Vedelikuosakesed liiguvad erineva kiirusega kaootiliselt. Vedeliku pinnalt saavad lahkuda, ületades naaberosakeste keskmise mõju, suurema kiirusega osakesed. Aurumise kiirus sõltub: temperatuurist, vaba pinna suurusest, õhu liikumisest vaba pinna kohal, ainest, õhu niiskusest. AURUSTUMISSOOJUSEKS nimetatakse soojushulka, mis kulub massiühiku vedeliku muutmiseks sama temperatuuriga auruks. Aurustumissoojus on füüsikaline suurus. Aurustumissoojuse tähis on L.
samuti ioonideks. Gaas ioniseerub täielikult, ilmneb sädelus ja gaasi nõrk helendus negatiivselt laetud (koroneer-) elektroodi ümber. Tekkinud ioonid ja elektronid liiguvad positiivselt laetud (sadestus-) elektroodi poole. Kohates oma teel hõljuvaid tolmu- ning vedelikuosakesi, annavad nad oma lanegu neile üle ning laengu saanud osakesed hakkavad omakorda elektriväljas liikuma. Põrgates vastu positiivselt laetud sadestuselektroodi, kaotavad tolmu- või vedelikuosakesed oma laengu ning sadestuvad raskusjõu mõjul. Eelis: kõrge temp., efektiivsus peeneimate fraktsioonideni. Puudused: kõrge alghind, tundlik gaasikiiruse muutustele. Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ja seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. 4. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga Absorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi.
Laboratoorsete tööde käigus on selgunud, et enamik mikroorganisme nagu näiteks polioviirused on mullast väljunud või baseeruvad mullapinna lähedal sügavuses kuni 5 cm. Enamik patogeene küll seotakse pinnasega, kuid vihmasadude mõjul võib adsorptsioon väheneda ning mikroorganismid võivad vihmasadude ajal kanduda pikkade vahemaade taha. Ka mõjutab viiruste ja bakterite liikumist pinnas negatiivse laengu olemasolu, kuna negatiivselt laetud vedelikuosakesed ei hoia piisavalt tugevasti tahketest kinni ning liiguvad kaugemale. (Üçisik, Rushbrook 1998). Tänu elujõulisusele ja võimele kanduda koos pinnavetega kaugemale võivad viirused ja bakterid sattuda köögiviljadele. Et seda veidi leevendada soovitatakse kindlasti istutada 12 puid ümber kalmistute, kuna sel juhul võtavad puude juured suurema osa mikroorganismide liikumisest kinni. (Üçisik, Rushbrook 1998).
liikidele. Hüdrodünaamilised protsessid mõjutavad tehnoloogiliste põhiprotsesside efektiivsust, nt: aitavad kiirendada soojuslikke protsesse, massiülekandeprotsesse jt. 17. Millised on 3 põhilist voolureziimi vedelike voolamisel? Laminaarne, üleminekureziim ja turbulentne reziim 18. Miks tuleb vedelike (agensi või toote) töötlemisel soojusvahetites eelistada turbulentset voolureziimi? Turbulentsel voolamisel liiguvad vedelikuosakesed kaootiliselt, keeriseliselt ning soojusenergia levib kiiremini. 2 19. Esitada 2 näidet protsessidest, kus on eelistatud laminaarne voolureziim (koos põhjendustega). Langeva kilega vaakumaparaat ja setteaparaat, separeerimine. Kui separeerimisel oleks plaatide vahel turbulentne vool, siis rasvakuulikeste eraldumine oleks häiritud ning rasvakadu lõssiga suur. Langeva kilega
Sadestamine elektrostaatiliste jõudude mõjul – moodsamaid puhastusviise. Elektrofiltri töö põhineb gaasi ioniseerimisel. Tekkinud ioonide ja vabade elektronide tõttu muutub gaas elektrijuhiks. Kohates oma teel hõljuvaid tolmu –või vedelikuosakesi, annavad ioonid oma laengu neile üle ja laengu saanud osakesed hakkavad omakorda elektriväljas liikuma. Põrgates vastu positiivselt laetud sadestuselektroodi, kaotavad tolmu- või vedelikuosakesed oma laengu ning sadestuvad raskusjõu mõjul. Elektrofiltreid liigitatakse kuivadeks ja märgadeks. Nende puhastusaste on keskmiselt 99%. Eelisteks on väike energiakulu gaasi puhastamiseks, võimalus töödelda kuuma ja keemiliselt agressiivset gaasi ning neid saab kasutada ka väga väikeste tolmuosakeste eraldamiseks. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse
Keha kaaluks vees saame . Archimedese sõnastuses: Vedelikku asetatud kehad kaotavad oma kaalust osa, mis on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. (kui oli keha kaal, siis on keha ruumalale vastava vedelikuhulga kaal, mida võib nimetada ka välja tõrjutud vedeliku kaaluks.) · Bernoulli võrrand (tuletusega). Kui rõhutasakaal puudub, hakkavad vedelikuosakesed liikuma. Osakesele mõjuv jõud tähendab, et Sel juhul räägime rõhuväljast, mis on skalaarne väli; sellisesse välja sattunud osakestele mõjub jõud ja nad hakkavad liikuma. Vedeliku liikumist nim. voolamiseks. Reaalse vedeliku korral on osakeste kiirused torus erinevad, seetõttu tuleb mõõta voolu kiirust torust välja voolava veehulga kaudu. Ideaalse vedeliku korral on kiirused võrdsed ning kirjeldused ekvivalentsed
on kokkuleppeline, nagu pöörleva liikumise aksiaalvektoreilgi. Kui jutt on anumasse suletud gaasi rõhust, võetakse pinna vektori suund väljapoole. Et rõhumisjõu suund on samuti anumast väljapoole, peab rõhk olema alati positiivne suurus (rõhkude vahe muidugi mitte!). Pinnatükk dS vektorina Kui rääkida rõhust vedeliku sees, tuleb meil kujutleda mingit vedelikuosakest ja sellele mõjuvaid jõude. Tasakaalu korral vedelik seisab paigal, vedelikuosakesed on järelikult liikumatud ja neile mõjuvate jõudude resultant null. See on võimalik vaid siis, kui rõhk on sõltumatu suunast - veel üks tõestus Pascali seadusele. Rõhk raskusjõu väljas. Vedeliku omapäraks gaasidega võrreldes on pinna olemasolu. Meile harjumuspärane horisontaalne tasane pind kujuneb raskusjõu mõjul - vedeliku osakesed võtavad sellise asendi, kus neile mõjuvad jõud on tasakaalus.
Gaas ioniseerub täielikult, ilmneb sädelus ja gaasi nõrk helendus (koroona) negatiivselt laetud (koroneer-) elektroodi ümber. Tekkinud ioonid ja elektronid liiguvad positiivselt laetud (sadestus-) elektroodi poole. Kohates oma teel hõljuvaid tolmu- või vedelikuosakesi, annavad nad oma laengu neile üle ning laengu saanud osakesed hakkavad omakorda elektriväljas liikuma. Põrgates vastu positiivselt laetud sadestuselektroodi, kaotavad tolmu- või vedelikuosakesed (piisad) oma laengu ning sadestuvad raskusjõu mõjul. Elektrofiltrid toimivad vastasmärgiliste laengute olemasolul vastavalt Kuloni (Coulomb) seadusele: mõju on võrdeline vastasnimeliste laengute suurusega ning pöördvõrdeline nende vahekauguse ruuduga ja vaakumi ning keskkonna dielektrilise konstandiga (gaasidele 1 ). F = ql q2/ 40r2 q1 ja q2 -laengute suurus kulonites r - laengute vahekaugus, m 0, - vaakumi ja keskkonna dielektriline konstant
palju madalamal temperatuuril. Vedelikus tekivad auru mullid, mis segunevad vedelikuga. Samuti võib madalal rõhul vedelikust eralduda temas lahustunud õhk. Vedeliku homogeensus kaob ning tavalised hüdraulikaseadused tema kohta enam ei kehti. Vedeliku voolu pidevus katkeb, tekib nn. kavitatsioon. Kavitatsiooni tingimustes võivad õhu- ja aurumullid kanduda koos vedelikuga kõrgema rõhu piirkonda, kus need kondenseeruvad. Kondenseerumisel tekivad tühikud. Ümbritsevad vedelikuosakesed paiskuvad moodustuvatesse tühikutesse (lad.cavitas 'õõs') ning tekivad löögid. Mullide tekkimine ja kadumine toimub suure sagedusega kuni kümnete tuhandeteni sekundis. Põrkepunktides vastu pumba detailide pindu võib rõhk mulli täitva vedeliku servas tõusta 104 kuni 105 bar. Suure kiiruse ja jõuga vedeliku osakesed põrkudes metalli pinnaga , löövad nad sealt lahti väikeseid metalli osakesi, mida tuntakse kavitatsioonerosiooni nime all.
esinevad rõhukaod , selle tulemusena pumba imikõrgus on alati väiksem kui 10,33 m . Pump töötab normaalselt , kui absoluutrõhk (vaakum) pumbas ei lange pumpamistemperatuuril alla vedeliku küllastunud auru rõhu (pka) . Madalama rõhu puhul tekib kavitatsioon . Kavitatsioon tähendab ,et vedelik hakkab pumba madala rõhu piirkonnas keema. Aurumullid võivad kanduda koos vedelikuga kõrgema rõhu piirkonda , kus kondenseeruvad . See toimub äkki. Ümbritsevad vedelikuosakesed paiskuvad mullikeste kondenseerumisel tekkinud tühikutesse ning tekivad löögid. Põrkepunktides vastu pumba detailide pindu võib rõhk tõusta kuni 30MPa -ni ning löökide sagedus ulatuda kümnete tuhandetani sekundis . Kavitatsiooniga kaasneb müra pumbas , pump vibreerib , jõudlus ja surve väheneb , kasutegur langeb. Tugev kavitatsioon murendab kiiresti põrkepinna ja võib muuta pumba tööratta kõlbmatuks. Tööratta pinna
annaabi.ee 
