d Ravi Voodireziim, dieet, Dieet, Põhihaiguse ravi, Kirurgiline Põhjuslik ravi, vedelikubilansi antibiootikumid, reziim, dieet, vee- soojus, rikkalik vee jälgimine, diureetikumid, elektrolüütide tarbimine, sage põie antibakteriaalne ravi, glükokortikosteroidid korrigeerimine, tühjendamine,
Tekib hüdrostaatilise rõhu tõusu korral veresoontes (veenides rõhk tõuseb, rohke vedeliku manustamine, ulatuslikud põletikulised protsessid, eritumise häired jne.) Sümptomid: Peavalu, teadvusehäire..kooma Isutus, iiveldus, oksendamine Tursed, anasarka Hingamisraskus, kopsude nähud, kardiaalse puudulikkuse tunnused Täitunud kaelaveenid Lihastõmblused ja krambid Polüuuria, oliguuria, anuuria Kaalu tõus. Vedelikubilansi hindamine: Välimus- nägu, silmad, suu, keel, limaskestad Naha temperatuur, turgor Janutunne Sülje ja pisaravedeliku eritumine Kaelaveenide täitumine Tursete esinemine Ööpäevane diurees täiskasvanul: 1,5-2l Tunnidiurees: täiskasvanul 50-100ml/h, kriitiline piir 30ml/h, lapsel 1ml/kg/h Korrigeerimise võimalused: · Vedeliku manustamise regulatsioon- suukaudselt, enteraalselt või parenteraalselt. · Eritumise soodustamine · Dialüüsravi
Lümfisüsteem Systema lymphaticum Lümfisüsteemi kuuluvad: Lümf, lümfotsüüdid, lümfisooned, lümfisõlmed, lümfifolliikulid, tonsillid, difuusne lümfikude, põrn ja harknääre (tüümus). Lümfisüsteemi ülesanded: 1.Vedelikubilansi tasakaalustamine kudedes ning kudede puhastamine rakurusudest jne. 2.Rasva jne. imendamine soolestikust. 3.Organismi kaitse mikroobide vastu. Lümf on kollakas läbipaistev vedelik, sarnaneb vereplasmale ja koevedelikule; seedimise ajal peensoolest tulev lümf on valkjas – piimand (chylus) (sisaldab emulgeeritud rasvatilgakesi). Ööpäeva jooksul tekib keskmiselt 3 – 4 l lümfi. Kudedest väljuv lümf sisaldab (lisaks sooltes imendunud
t ajuabstsess, s entsefaliit, i mükootilised o aneurüsmid o organites n i d Õ Patsinedi eluliste Lamamisreziim, Voodireziim, abi e näitajate jälgimine, vedelikubilansi hügieeni n sobiv asend, jälgida jälgimine, dieet, toimingutes, d vedelike seedetegevus, verekülvid, õige u manustamist ja patsiendi asend s diureesi informeerimine t e g e v u s
10. Kasuta heaolutunde suurendamiseks deodorante ja/või kreeme. Abistamisel hea vaõimalus patsienti aktiveerida. 11. Riietumisel tegele enne halvatud kehapoole/jäsemega 2 1. Medikamentoosne ravi Urineerimisprobleemid 2. Vedelikubilansi jälgimine 3. Hea hügieen 4. Abivahendid pidamatuse raviks (mähkmed, uriinikogujad jne.) Abivahendite valik sõltub patsiendi liikumisvõimest,inkontinentsuse tüübist ja ulatusest ja patsiendi suutlikkusest vahendit kasutada. 5. Käitumisteraapia (kujundatakse teadlik kontroll kusepõie talitluse
Uriinipidamatus ehk inkontinents ehk kogumishäire. Kusepõis ei ole võimeline uriini koguma ja teatud aeg hoidma. Tekivad põielihase tahtmatud kokkutõmbed. Sümptomitest on iseloomulikud pakiline, sage ja öine urineerimisvajadus ning sealjuures väljuvad uriini kogused on väikesed. Puudub või on kahjustatud peaaju kontroll kusepõie tegevuse üle. Eristatakse tõelist ja mööduvat inkontinentsust. 21. Ravi- ja õendustegevus põiehäirete korral Medikamentoosne ravi Vedelikubilansi jälgimine Hea hügieen Abivahendid pidamatuse raviks Käitumisteraapia Vaagnapõhjalihaste treenimine Elustiili muutmine Invasiivsed meetodid Õenduspedagoogika
Haige passiivne ja pikutab enamuse ajast voodis või istub ratastoolis. Erinevaid igapäevatoiminguid aitavad sooritada haigla personal (õed, põetajad, füsioterapeudid). Tegevuseelistused haigel puuduvad ja ei ole muutustest huvitatud. Haige võtab seitset erinevat ravimit, millest kolm on määratud viimase 90 päeva jooksul. Süsteravi haige ei saa. Pidevalt kasutab diureetikume. Ravi, mida viiakse läbi haiglaravil olles on järgmised: i/v ravimid, vedelikubilansi jälgimine, hapnikravi, aspiratsioon, trombolüüs, kõneteraapi logopeediga, füsioteraapia, hingamisravi. Seadmed ja tõkendid, mida kasutati haiglas antud haige puhul, olid voodipiirded voodi kõikidel avatud külgedel, et vältida enesevigastamist ja jäseme liikumise tõkendid, et takistada nasogastraalsondi eemaldamist. Isikul on olemas tugiinimene, kes pooldab haige väljakirjutamist ja üleviimist
· Vee äraandmine ja vastuvõtt peavad tasakaalus olema · Vett saab organism joogiga, toidust ja oksüdeerimisel · Vett annab ära uriiniga, hingamisel, süljega · Vee ainevahetust reguleerivad neerud Vesi erinevates kudedes ja organites Veesisaldus organismis AJU 75% MAKS 71% LIHASED 70% NAHK 58% SKELETT 28% RASVKUDE 23% Päevase vedelikubilansi määravad ORGANISM SAAB ORGANISM ANNAB VEDELIKKU VEDELIKKU ÄRA Joogiga ca 1300ml Uriiniga 1500ml Toiduga 900ml Hingamisega ja naha kaudu 900ml Oksüdatsioonil - 300ml Süljega 100ml Päevane veebilanss (ml) (70kg kehakaalu korral) Organism Organism annab vedelikku ära saab vedelikku
vastupanu on nii tugev, et kusepõie lihaskond ei ole suuteline seda ületama. Tüsistused põiehäirete korral Alumiste kuseteede infektsioonid Ülemiste kuseteede infektsioonid Põie ja neerukivid Mähkmeallergia ja haudumus Lamatised Riskid seoses jääkuriiniga Põielimaskesta ärritus, urineerimise sagenemine Sagedased tsüstiidid Põiekivid Neerukahjustus Õendustegevus Vedelikubilansi jälgimine Hea hügieen Abivahendid pidamatuse raviks( mähkmed, uriinikogujad jne) Käitumisteraapia Pt. urineerib kindla ajagraafiku alusel ja urineeritakse täpsel ajal (ka ilma vajaduseta), vahed urineerimisest vabad. Alustada võib antud treeningut pooletunniste vahedega kui puuduvad läbilekked, tõstetakse vaheaegu poole tunni võrra, kuni saavutatakse optimaalne vahe( 2-4 tundi) olenevalt neuroloogilise kahjustuse ulatuslikkusest. Vaagnapõhjalihaste treenimine
annaabi.ee 
