1 FAKT JA VÄÄRTUS Sissejuhatus metaeetikasse Mis on metaeetika? • Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? • Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? • Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga. David Hume: sõnad „on“ ja „ei ole“ muutuvad sõnadeks „peaks“ ja „ei tohiks“. „Peaks“ ja „ei
1 FAKT JA VÄÄRTUS Sissejuhatus metaeetikasse Mis on metaeetika? · Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? · Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? · Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga. David Hume: sõnad ,,on" ja ,,ei ole" muutuvad sõnadeks ,,peaks" ja ,,ei tohiks". ,,Peaks" ja ,,ei
· Millised moraalilausungid on tõesed? · Mis see on (maailmas, reaalsuses), mis nad tõeseks teeb? Eetiline naturalism ja mittenaturalism kui moraalirealismi versioonid · Naturalismi vastus 4. küsimusele: moraalilausungeid teevad tõeseks asjade/tegude naturaalsed, empiiriliselt tunnetatavad omadused. · Mittenaturalisti vastus 4. küsimusele: moraalilausungeid teevad tõeseks mittenaturaalsed omadused, mis on tunnetatavad intuitiivselt. Mackie veateooria · Inimesed osutavad moraalilausungitega millelegi objektiivselt kehtivale (moraalifaktidele, moraaliomadustele). · Objektiivseid väärtusi ei ole olemas. Kui meile ka tundub vastupidi, siis me lihtsalt eksime. · Me sooritame küll väärtushinnanguid, kuid me ei leia maailmast väärtusi. Mackie kui II järku skeptik · I järku skeptik kahtleb I järku moraaliseisukohtade paikapidavuses. Näiteks vaidleb
"võimalikult suuremale hulgale võimalikult palju õnne" (rangelt võttes kehtib see moto küll vaid ühe konkreetse utilitarismi versiooni kohta). Utilitaristid jagunevad teo- ja reegli-utilitaristideks. Teo- utilitaristid arvavad, et õige tegu on selline, mille tulemuseks on parimad tagajärjed, reegli-utilitaristid aga on seisukohal, et õige tegu on selline, mis on kooskõlas niisuguste reeglitega, mille tulemuseks (võrreldes teiste reeglistikega) on parimad tagajärjed. Veateooria (error theory) kohaselt tuleb moraaliotsustusi põhimõtteliselt tõlgendada kui tõeväärtustega väiteid, mitte kui emotsiooniväljendusi või ettekirjutusi. Moraaliotsustused püüavad osutada moraalifaktidele (omadustele) ning väljendada moraalitõdesid, kuid moraalifakte (omadusi) pole olemas. Järelikult ei saa olla ka moraalitõdesid. Tavamõistuslik moraalimõtlemine, mis eeldab moraalifaktide või omaduste olemasolu, eksib süstemaatiliselt. Veateooria esitas J. L
")Algne küsimus (,,Kas soovitav on hea?") ei ole mõttetu. Järelikult `head' ei saa siduda ühegi naturaalse omadusega. 57. G.E. Moore'i arvates on moraalisõnad pelgalt emotsiooniväljendused. 58. Emotivistid väidavad, et tegu ei saa määratleda õigeks või valeks, ta võib aga väljendada suhtumist boo-hurrah. Esindajad: Stevenson, Ayer. 59. Moraalilausungid on preskriptiivsed nad annavad käitumisjuhise, kirjutavad ette, mida teha. 60. Mackie veateooria kohaselt teevad inimesed vea moraalile mõeldes seal et nad eeldavad,et moraaliFAKTID on olemas, kuid tegelikult neid ei leidu. 61. Mackie veidruse argument objektiivsete väärtuste eksistentsi vastu koosneb kahest komponendist, millest metafüüsiline aspekt ütleb, et kui leiduks objektiivseid väärtusi, siis nad erinek kõigist muudest entiteetidest ja epistemoloogiline aspekt ütleb, et sellistest erilistest entiteetidest teadasaamiseks peaks meil olema minfi eriline
täieliku hülgamise? Selgita, mida mõtleb Mackie II järku skeptitsismi all. I järku skeptik kahtleb I järku moraaliseisukohtade paikapidavuses. Näiteks vaidleb vastu kõigile ühiskonnas kehtivatele konventsioonidele. Samas võib väita, et nende ekslikkus on objektiivselt kinnitatav. II järku skeptik kahtleb , kas moraalilausungite paikapidavust saab üldse kuidagi kinnitada või kummutada. Kuid II järku skeptik võib praktikas konventsioonidest ometi kinni pidada! Süüdistus: Veateooria ei saa olla õige, kuna seda järgides tuleks kõik moraalinormid hüljata, see viib aga katastroofiliste tagajärgedeni. Vastus: Mackie ütleb, et veateooria on II järku teooria, mille toetaja võib ühiskonnas leiduvaid norme ometi järgida. Katastroofiliste FLFI.02.003 Eetika alused tagajärgede kaasatoomine ei tee veel tõsiasju olematuks. Kui moraalifakte ei ole, siis neid ei ole, sõltumata sellest, mis selle teadmise tõttu juhtuks.
täieliku hülgamise? Selgita, mida mõtleb Mackie II järku skeptitsismi all. I järku skeptik kahtleb I järku moraaliseisukohtade paikapidavuses. Näiteks vaidleb vastu kõigile ühiskonnas kehtivatele konventsioonidele. Samas võib väita, et nende ekslikkus on objektiivselt kinnitatav. II järku skeptik kahtleb , kas moraalilausungite paikapidavust saab üldse kuidagi kinnitada või kummutada. Kuid II järku skeptik võib praktikas konventsioonidest ometi kinni pidada! Süüdistus: Veateooria ei saa olla õige, kuna seda järgides tuleks kõik moraalinormid hüljata, see viib aga katastroofiliste tagajärgedeni. Vastus: Mackie ütleb, et veateooria on II järku teooria, mille toetaja võib ühiskonnas leiduvaid norme ometi järgida. Katastroofiliste FLFI.02.003 Eetika alused tagajärgede kaasatoomine ei tee veel tõsiasju olematuks. Kui moraalifakte ei ole, siis neid ei ole, sõltumata sellest, mis selle teadmise tõttu juhtuks.
moraalifaktid. nonfaktualism-nondeskriptivism-nonkognitivism: moraaliotsused ei väljenda uskumusi, pole hinnatavad tõese/väärana, ei kirjelda moraalifakte, kuna neid pole olemas. Faktualism -> I Naturalism: teaduslik -> reduktsionism (taanduvad teistele naturaalsetele omadustele) -> mittereduktsionism (ei taandu teistele naturaalsetele omadustele) -> II Mittenaturalism: pole teaduslik Nonfaktualism -> I veateooria (Mackie: moraaliomadusi on – need, kas tõesed või väärad, moraalifakte pole olemas) -> II nonkognitivism (moraalifakte pole olemas) -> emotivism Ayer(moraalilaused ei ütle maailma kohta midagi, väljendab ainult tundeid) -> preskriptivism Hare. (moraaliotsuste kaudu tehakse ettekirjutusi) -> ekspressivism (puudub tõeväärtus)
selle järgi oleksid moraalsed ka teod, mida peame ebamoraalseks. piisab, kui on sobiv loogiline vorm. lubab mistahes universaliseeritud kaalutlust pidada moraaliotsustuseks ei sea piire sellele, mida võib pidada moraaliprintsiibiks. pole takistusi moraalipõhimõtete või nende hierarhia meelevaldseks muutmiseks. Kognitivism 2 varianti: realism – leidub tõeseid eetikaväiteid veateooria – kõik eetikaväited on väärad. ei leidu moraalitõdesid. Veateooria Mackie argumendid, miks peaks realism väärtuste suhtes olema väär: relatiivsuse argument – moraalinormid varieeruvad kultuuriti. mõne kultuuri normi ei saa pidada ekslikuks, seega tuleb loobuda väitest, et on olemas universaalsed moraalinormid. veidruse argument - Kui moraalifaktid ja väärtused oleksid olemas, siis oleksid
kõik oma kõhtu masseerima. 3) Preskriptivism ei sea piire sellele, mida võib pidada moraaliprintsiibiks. Pole takistusi moraalipõhimõtete võinende hierarhia meelevaldseks muutmiseks. 150. Kognitivism Kui eetikaväited on sellised väited, mida saab pidada kas tõeseks või vääraks, siis on järgmised võimalused: (1) leidub tõeseid eetikaväiteid. (REALISM) (2) eetikaväidetel on küll tõeväärtus, kuid kõik eetikaväited on väärad. Ei leidu moraalitõdesid. (VEATEOORIA) Epistemoloogilises plaanis on kaitstud ka moraaliskeptitsismi:moraalitõdesid võib küll leiduda, kuid me ei tea neid ega saagi neid teada. 151. Veateooria John Mackie (1917-1981): me eksime moraaliotsustuste suhtes, sest arvame, et need osutavad reaalselt olemasolevatele väärtustele. Tegelikult on kõik moraaliotsustused väärad. "...ehkki enamik inimesi pretendeerib moraaliotsustusi esitades (muuhulgas)
annaabi.ee 
