o levib ühtlaselt igas suunas, seega ruuminurgas 4π = 12,566 sr. Eeltoodud seosest Φ = I∙Ω saame, et I = Φ/Ω; seega küünal valgustab igas suunas valgustugevusega I = 12/12,566 ≈ 1 kandela. Kui niisuguse valgusallika valgusvoog koondada kitsaks valgusvihuks (nagu prožektoris) avanurgaga näiteks 10°, siis vastab sellele ruuminurk 0,0239 sr (vt tabel) ja valgustugevus kiirtevihus on 12/0,0239 ≈ 500 kandelat. Näiteks 100-vatise hõõglambi (vastavalt 13–15-vatise leedlambi) valgustugevus igas suunas on umbes 100 kandelat, LED- indikaatorlambil (poolsfääris) 50–100 mcd (millikandelat). Valguse ühikud Luumen Valgusvoog Valgustugevus Kandela Luks Steradiaan Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Valgustugevus http://valgus.ee/valguse-uhikud/ Tänan kuulamast!
Seos isohoorse kJ(kgK) ja isobaarse kJ/(m³K) erisoojuse vahel (Mayeri võrrandist): õhu gaasikonstant *R=8314 R=8314/28,93=0,287 kJ/(kg*K) R=0,372 kJ/(m³*K) Cvm=Cpm-R CVm1=1,3-0,372=0,928 kJ/ (kg*K) Cvm2=0,76-0,372=0,388 kJ/ (kg*K) C'vm=C'pm-R C'vm1=1,677-0,372=1,305 kJ/ (kg*K) C'vm2=0,98-0,372=0,608 kJ/ (kg*K) k=Cpm/Cvm k1=1,3/0,928=1,4 k2=0,76/0,388=1,9 4. Järeldus: Tulemused, mis sain katseandmete töötlemisel, on üpris rahuldavad. Katsetulemused võib lugeda täpsemaks 5 vatise soojendamisvõimsuse korral, kui 10 vatise võimsusega soojendades. Ebatäpsused katseandmetes ja tulemustes tekkisid suure tõenäosusega rõhkude p1 , B, katse kestuse ning gaasi kulu mõõtmisel.
kgK C ' vm = C ' pm -372 kJ C ' vm1 =1,821 - 0,372 =1,449 m3 K kJ C ' vm1 =1,592 - 0,372 =1,22 3 m K C pm k = C vm 1,412 k1 = =1,358 1,04 1,234 k2 = =1,432 0,862 Järeldus Katseandmete töötlemisel saadud tulemustega võib rahule jääda. 5 vatise soojendamisvõimsuse korral on katsetulemus täpsem, kui 10 vatise võimsusega soojendamisel. Katseandmete ja tulemuste ebatäpsused tekkisid ilmselt rõhkude p1 , B, katse kestuse ning gaasi kulu mõõtmisel. 5
2 4 10,03 105 767 0,274 34 Katse lõpul 5 9,98 105 767 0,279 34,2 6 9,99 105 767 0,270 34,3 2,574m3 Kes 9,96 105,33 767 103293 0,256 6,24 33,22 vahe 0,427m3 k. Järeldus Katseandmete töötlusega võib rahule jääda. 10 vatise soojendamisvõimsuse korral tuli õhu keskmine isobaarne erisoojus sarnasem tabeli omaga. 5 vatise võimsuse korral tekkis mõningane ebakõla, mis oli ilmselt tingitud eksimustest. Katseandmete ja tulemuste ebatäpsused tekkisid ilmselt rõhkude p1, B, katse kestuse ning gaasi kulu mõõtmisel.
2 4 10 103 752,5 101343 0,321 7,83 34 Katse lõpul 5 10 101 752,5 101324 0,323 7,88 34,1 6 10 100 752,5 101314 0,323 7,88 34,1 6,791m3 Kesk. 10 101,5 752,5 101329 0,320 7,8 34 vahe 0,421 m3 Järeldus Katseandmete töötlusega võib rahule jääda. 5 vatise soojendamisvõimsuse korral tuli õhu keskmine isobaarne erisoojus sarnasem tabeli omaga. 10 vatise võimsuse korral tekkis mõningane ebakõla, mis oli ilmselt tingitud eksimustest. Katseandmete ja tulemuste ebatäpsused tekkisid ilmselt rõhkude p1, B, katse kestuse ning gaasi kulu mõõtmisel Kontrollküsimused 1. selgita, mispärast cp > cv (cpm > cvm) ( isobaarne on suurem isohoorsest) 2. milliste gaaside erisoojus ei sõltu temperatuurist? 3
4. 15 104 770 103687 0,598 14,24 38 Katse lõpul 5. 15 104 770 103687 0,599 14,26 38 1446,425 Keskmine Vahe 15 104,2 770 103689 0,596 14,19 37,6 0,375 6. Järeldus Katseandmete töötlemisel saadud tulemustega võib rahule jääda. 10 vatise soojendamisvõimsuse korral on katsetulemus täpsem, kui 15 vatise võimsusega soojendamisel. Katseandmete ja tulemuste ebatäpsused tekkisid ilmselt rõhkude p1 , B, katse kestuse ning gaasi kulu mõõtmisel. 6
Toiduga määrdunud ning pooleldi täidetud pakendeid, plastmassist mänguasju, aerosool pakendeid, valgustuspirne, ohtlike ainete pakendeid. Kui väljas on vaid üks pakendikonteiner, siis võib sinna panna kõiki pakendiliike (sega-, klaas- ja paberpakendid) Ja kokkuvõtteks fakte taaskasutuse kasulikkusest: 1 tonni klaasi taaskasutamine hoab ära 315 kg süsihappegaasi tekkimise 7 konservipurgi taaskasutamisel säästaks rohkem energiat, kui seda läheks vaja 60 vatise pirni põlemisel 24 tunni jooksul 1 tonn ümbertöödeldud paberit säästab: 17 puud, 3000-4000 kW elektrienergiat, 95 % õhku heidetud jääkidest jääb olematta
Volkswageni D3 põhjale. Lisandusid ka uued mootorid. Pilt 3. KOLMAS PÕLVKOND (2010-...) Audi A8 kolmandat põlvkonda esitleti 30. novembril 2009 Miamis. See saab, nagu eelkäijadki, alumiiniumkere. Mootoriteks on esialgu 4.2 liitrine V8 bensiinimootor ja 4.2 V8 diisel. Hiljem lisandub 3-liitrine V6 diisel. Pakutakse kahte automaatkäigukasti: 8-käiguline tiptronic ja 7-käiguline S-tronic. Uus Audi A8 saab LED-esituled, puutetundliku ekraaniga MMI-süsteemi ja 1400-vatise Bang & Olufseni helisüsteemi. Pilt 4. AUDI S8 1997. aastal tõi Audi turule ka sportlikuma variandi A8-st nimega Audi S8. Autol oli sportlikum vedrustus, suuremad rattad ja pidurid, mõnevõrra võimsam mootor ja ka veidi teistsugune kujundus kui Audi A8-l. Esimeste S8-te jõuallikaks oli 4.2l V8, mis arendas 340hj (250 kw). Aastal 2001 muudeti mootorit veelgi võimsamaks, nii, et see tootis 360hj (265 kw). Kõikidel autodel oli Quattro nelikvedu. Esimese põlvkonna Audi
Ω ja 6 A; 2) 30 Ω ja 5 A; 3) 1500 Ω ja o,2 A? 3. Elektronkell tarbib voolu tugevusega 0,8 µA ja öötab pingel 1,5 V. a) Mitu elektroni läbib kella vooluringi mingit ristlõiget ühes sekundis?; b) Kui suur on kellamehhanismi takistus? 4. Takistid 5 Ω ja 2 Ω on ühendatud jadamisi vooluringi. Kummas takistis eralduv voolu võimsus on suurem? Mitu korda ? (Voolu võimsuse valemid) 5. Kui suur on 60 – vatise nimisõimsusega 220 – voldisel töötava lambi takistus lambi põlemise ajal? ( voolu võimsuse valemid) 6. Vooluallika, mille elektromotoorjõud on 4,8 v ja sisetakistus on 0,2 Ω, ühendati kaheoomise takistiga. Kui suur voolutugevus on takistis? V: 2,2 A 7. Taskulambipatarei klemmidega ühendatud suure takistusega ühendati rööbiti 2,2 oomine takisti, näitas voltmeeter 4,3 V. Kui suur oli patarei elektromotoorjõud ja sisetakistus? V: 4,5 V, o,1 oomi
elektritootmiseks. Bell Telephone Labora suutis toota ränist päikesepaneeli, mille efektiivsus oli 6 protsenti. 1955. aastal alustas Western Electric päikeseelementidega (patareidega) varustatud seadmete jaemüüki. Esimesed tooted olid arvemasinad ja perfokaartide dekodeerijad. Hoffman Elektronics jõudis 1959. aastal massiliselt toodetavate päikesepatareide puhul 10 protsendilise efektiivsuseni. Järgmisel aastal oli protsent 14. 1963. aastal paigaldas Jaapanis 242-vatise koguvõimsusega PV-paneelid teletornile, millest sai tollal maailma suurim päikeseenergiat kasutav objekt. 1970-ndatel aastatel hakati päikesepatareisid kasutama navigatsioonituledes, ruuporites, majakates, raudtee ülesõitudel ja kodumajapidamistes, kus tavaenergiavõrku ühendamine poleks end ära tasunud. 1982. aastal ehitas Paul MacCrady esimese päikeseenergiat kasutava lennuki (The Solar Callenger), millega ta lendas Prantsusmaalt üle kanali Inglismaale. Lennukil oli üle 16 000
(1,3 MJ) 6.8 Maja kütteks elektriküttega kulub ühes kuus 2000 kW·h elektrienergiat. Kui palju kasepuitu kulub ühes kuus sama hoone kütmiseks ahjukütte korral kui selle kasutegur on 40 %, kuid elektrikütte kasutegur on 75% ? (1000 kg ehk ca 3 ruumimeetrit puitu) 6.9 Täiskasvanud inimene saab toidust ja annab keskkonnale ära 4500 kcal energiat ööpäevas. Võrdle seda energiat ööpäevaringselt põleva 100-vatise elektrilambi poolt tarbitud energiaga. (19 MJ, 9 MJ, lambi poolt tarbitud energia on ca poole väiksem) 12
sisaldus 58% huumuse omadused: värvus tuumepruun kuni must, happeline, C-sisaldus 40..70%, N sisaldus 2,5…5% 12. Huumuse omadused ja koostis. mulla org aine kujuneb mullatekkeprotsessis elusorganismid ja ‘’surnud''org aine tunnuslik element on süsinik C samuti N, P, S ja nende ringe orgaanilise aine ladestumine metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Vatise ja kõdukihi teke. rohumaataimestikuga aladel(rohumaa, põld) ladestub orgaanilne aine peamiselt mulla pindmisse kihti. mullaharimise mõju orgaanika ümberpaigutamisele org aine muundumised mullas mulla pinnale ja mukda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. organiiilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks peamised esmased org aine lagundajad on bakterid ja seened 13. Humifikatsioon.
mind! (Osvald paneb saapad kuivama, võtab OSVALD: Juba räägimegi armastusest. villased sokid.) Siin on mõned augud sees. Alles me kohtusime, me ei tea teineteise Kas ma teen teed või kohvi? Ma teeksin nimegi, aga juba räägime armastusest. midagi sooja juua? Aknad on mitu aastat (Paus.) toppimata. Peeglit ei ole mul siin kunagi LAURA: Te ei tea temast midagi. Ta on olnud. Eile alles panin 100-vatise pirni sisse. väga tore inimene. Ma olen väga õnnelik. Ta Eile oli päris mitu toimetamist. (Variseb on kõige parem. jälle põrandale. Laura hakkab saapaid jalast (Paus.) võtma.) OSVALD: Hakkame otsast peale. Püüa aru OSVALD: Oota! Kas sa ei saa midagi aru? saada, mis toimub. 4 5
Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu. Võta saapad ära. (Osvald paneb saapad kuivama, võtab villased sokid.) Siin on mõned augud sees. Kas ma teen teed või kohvi? Ma teeksin midagi sooja juua? Aknad on mitu aastat toppimata. Peeglit ei ole mul siin kunagi olnud. Eile alles panin 100 vatise pirni sisse. Eile oli päris mitu toimetamist. (Variseb jälle põrandale. Laura hakkab saapaid võtma.) OSVALD: Oota! Kas sa ei saa midagi aru? LAURA: Ma ei saa mitte midagi aru! Ma tahaksin küsida... OSVALD: Väga hea! Teeme nii, et sina küsid minu käest ja mina vastan sulle. 5 6 LAURA: Jah, ma ei saagi aru, et miks te nii väga... OSVALD: Mina räägin ju "sina"
annaabi.ee 
