Retsensioon Annely-Tikkerpuu Kattel kirjeldab oma rentsensioonis Ettevõtete sotsiaalse vastutuse olemust. Saame teada, et vasstutusrikkast ettevõtest saame rääkida siis kui firma ei unusta rikkust taga ajades midagi ka kogukonnale tagasi anda.On eraldi väljatoodud ettevõttete sotsiaalse vastutuse areng Eestis, mille alguseks võib lugeda 2011 aastat, kui loodi vastutustundlike ettevõtete mõttekoda. Täna tunneme ja teame seda kui Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumit, kuhu alla kuulub mikro ja makro suurettevõtted. Referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast ning kahest peatükist ja kokkuvõtest. Tööl on olemas kasutatud kirjanduse loetelu ning lisatud lisad jätkusuutlikuse ettevõtluse kvaliteedimärgist, strateegia indikaatorid ja ettevõtluse konkursist. Töö on vormistatud korrektselt, võib märgata paar hooletusviga.
Kiiresti muutuvas maailmas ei ole võimalik õpilastele kaasa anda valmis käitumisretsepte. Seega omandab noore inimese kõlbelise arengu suunamine ja toetamine, tema ettevalmistamine vastutustundlike küpsete valikute tegemiseks erilise tähtsuse. Üldinimlike püsiväärtuste teadvustamine on inimväärse ühiskonna arengu alustala, mis algab kõik meist endist. Õpetajana peaksin olema oma õpilastele eeskujuks ning ka neid endeid innustama selleks olema, et nad tahaksid ja julgeksid üksteist aidata ning teineteiselt abi küsida. Nii märkavad noored inimesed, et ka neil on roll kellegi teise elus, mis muudab neid justkui eeskujuks, kelle jälgedes tahavad ka teised sammuda
tootmiskulusid. See aga tähendab, et peredel ei ole raha maksta laste kooli eest või haigestumise korral arsti juurde minna. Inimesed jätavad oma kodud ja lahkuvad tööotsinguil ülerahvastatud linnadesse või hoopis välismaale. Nii juhtubki, et kaudselt võtame osa paljude inimeste vaesustumisest ja kogukondade hääbumisest, sest ei vaevu mõtlema, kes ja millistes tingimustes meie toidulauda katavad. See ei ole kestev areng väiketootjale ega ka meile! Teadlike ja vastutustundlike tarbijatena saame oma valikutega parandada arengumaade tootjate elu. Valikuid aitab teha õiglase kaubanduse ehk Fairtrade märk. Õiglane kaubandus on eestikeelne vaste mõistele Fair trade (kaubamärgina kokku kirjutatult Fairtrade; vaata ka silti) alternatiiv tavapärasele kaubandusele, mis seisab hea arengumaade väiketootjate huvide eest. Õiglase kaubanduse idee on tagada arengumaade väiketalunike toodetele õiglane hind ja parandada suurtootmises osalevate töötajate töötingimusi
Analüüsin järgnevalt 3 panka Eestis. Nendeks on Swedbank, SEB ja Nordea pank. Valisin need kolm ettevõtet seetõttu, et olen huvitatud pangadusest ja Eestis tegutsevate pankade käekäigust. Antud vastutustundlike ettevõtete kogumikus on rohkem materjali Swedbankist ja seetõttu on selle ettevõtte tegevusest võimalik rohkem kirjutada. Muutuvates majandustingimustes on Swedbank muutnud oma ärifilosoofiat selle jaoks, et ka tulevikus edukas, kasumit tootev ettevõte olla. Swedbanki kõige olulisemaks väärtuseks on kliendid ja nende rahulolu. Swedbank on jõudnud arusaamale, et kliendid ootavad tulevikus pankadelt rohkem paindlikkust ja personaalset lähenemist
ühiskonnaliikmeks, kes tuleb toime edasiste õpingute ja eluga. (Kärstna Põhikooli ... 2008) 1.2 Visioon Kärstna Põhikool on mõisakool, kus on isiksust arendav, koostööd soosiv ja turvaline õpikeskkond, mis kujundab õpilastes õpimotivatsiooni ning võimaldab omandada tugeva põhihariduse. Õpikeskkond kasutab mõisakooli ajaloolisi, kultuurilisi ja looduslikke võimalusi aktiivsete, iseseisvate ja vastutustundlike isiksuste kujundamisel. 2009 aastaks on Kärstna mõisakoolis nii kool kui lasteaed. (Kärstna Põhikooli ... 2008) 1.3 Eesmärgid Kärstna Põhikooli üldiseks eesmärgiks on tingimuste loomine oma koolipiirkonna lastele kohustusliku põhihariduse omandamiseks. Õppekava kaudu on põhiülesandeks olla osaline mitmekülgselt arenenud isiksuse kujunemisel, meie tegevus lähtub õpilase arengu toetamisest, arvestades tema võimeid ja vajadusi. (Kärstna Põhikooli ... 2008) 1
(Õpetajate Leht nr. 12 21. märts 2003). 3 Kiiresti muutuvas maailmas ei ole võimalik õpilastele kaasa anda valmis käitumisretsepte. Varasemad põlvkonnad ei ole pidanud tegema nii suurt hulka valikuid ja otsustusi, nagu järjest mitmekesisem elu tänastelt noortelt nõuab. Seega omandab noore inimese kõlbelise arengu suunamine ja toetamine, tema ettevalmistamine vastutustundlike küpsete valikute tegemiseks erilise tähtsuse. Üldinimlike püsiväärtuste teadvustamine on inimväärse ühiskonna alustala. Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ja Euroopa Liidu alusdokumentides rõhutatakse järgmiste väärtuste olulisust, mille kujunemisele ka üldharidussüsteem peab kaasa aitama: elu ja inimväärikuse austamine, humanism, südametunnistuse, usu ja mõttevabadus;
Tänapäeva innovatiivse ettevõtte moraalipoliitika keskendub aga eelkõige kõigi huviliste vajaduste rahuldamisele. 6. Mida mõeldakse sõnaühendi TBL (tripple Bottom Line ) ehk eesti keeli TKM (tulemuste kolmikmõõde) all? Lähenemine ettevõtte jätkusuutlikkusele eeldades, et ettevõte peab olema jätkusuutlik majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt. Süsteemi kasutatakse ettevõtte sotsiaalse vastutusehindamiseks, mis on eriti oluline sotsiaalselt vastutustundlike investeeringute tegemiseks. 7. Mida ütleb teile sõnaühend GRI (Global Reporting Initiative) võiks tõlkida Rahvusvaheline aruandlusinitsatiiv? Ülemaailmselt rakendatavad juhendid ettevõtte sotsiaalse vastutuse raporteerimiseks töötab välja Global Reporting Initiative (GRI), mis katab kõiki TKM aspekte (majanduslikku, sotsiaalselt ja keskkonnaalast) kõige põhjalikumalt ning on seetõttu EVS aruande seisukohalt sobivaim. 8
ainenõukogu esimees ning osalenud ka Tartu Ülikooli eetikakeskuse tegevuses. Pille Valgu sõnul ei ole võimalik kiiresti muutuvas maailmas õpilastele kaasa anda valmis käitumisretsepte. Varasemad põlvkonnad ei ole pidanud tegema nii suurt hulka valikuid ja otsustusi, nagu kiirelt muutuv ja järjest mitmekesisem elu tänastelt noortelt nõuab. Seega omandab noore inimese kõlbelise arengu suunamine ja toetamine, tema ettevalmistamine vastutustundlike küpsete valikute tegemiseks erilise tähtsuse. Kuidas tähtsustatakse väärtuskasvatust teistes Euroopa riikides? Võib öelda, et Euroopas on see teema saanud suureks trendiks 80-ndate aastate lõpust alates. Soomlaste juures peetakse väärtuskasvatust koolis üldse üheks olulisemaks teemaks, millega tegeldakse läbivalt kogu koolitegevuse kaudu. Soomes sai aktiivne diskussioon väärtuste üle hariduses ja väärtuskasvatuse selgema esiletoomise vajaduse üle alguse 1990-ndatel aastatel