*Piiskop - Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Pühitsus, mitte amet nagu abt, kardinal või paavst. *Piiskopkond – piiskopide kogukond *ordu - munkade v rüütlite ühing. *Vana-Liivimaa - poliitilis-territoriaalne üksus, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Lätialad. *linnus - muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid *lään - kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. *vakus - feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus; selle üksuse koormised ja nende tasumise tähtpäev *mõis - suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud *kümnis - feodaalne naturaalmaks, algselt kümnendik osa saagist. *hinnus - talupoegade feodaalaegne maks maaomanikule *kih...
Tsunft- kaupmeeste ühing Skraa- tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Oldermann- tsunfti või gildi vanem, kes valiti tavaliselt ametisse kolmeks aastaks. Tsunftijänes- ei kuulunud kusagile tsunftiühingusse Hansa Liit- 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Piiskop- Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Toomkapiitel- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel Visitatsioon- Reformatsioon- oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik Pildirüüstajad- Missa- jumala teenistus(ladina keeles) Kerjusmunga ordu- Katedraal- on kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. 1
10. Atribuut pühakute oma sümboolne tunnus. 11. Hagiograafia pühakute elulugu 12. Reliikvia pühakute säilmed. 13. Ikoonid pühakutele pühendatud pildid. 14. Märter isik, kes isikliku läbielatud füüsilise ja psüühilise kannatuse läbi tunnistas ristiusu. 15. Diakon- vaimulik, kelle õigused on sakramentide läbiviimisel piiratud, võib olla abiks. 16. Preester- vaimulik, kellel on õigus läbi viia missat ja sakramente. 17. Piiskop- kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. 18. Vaimulik amet- on kas koguduses või ordus kindlate tööülesannete täitmine. 19. Rituaal- on usundi teostamine mingisugusel viisil. 20. Ordu kindlate reeglite järgi organ. kinnine ühing. 21. Ristiusu sakrament pühitsemine, saadakse kiriku liikmeks. (ristimine) 22. Meeleparanduse sakrament antakse andeks in. patud. (pihtimine) 23. Armulaua sakrament (ohvri sakrament). 24. Abielu sakrament laulatus. 25
Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. 800 krooniti ta Püha-Rooma keisriks. Majordoomus oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem. Piiskop on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteri usu kiriku kirikukoguduste vastutavaim piirkondlik ülevaataja. Jünger- Jeesuse õpilane. Prohvet on Jumala sõnumi edastaja. Märter on inimene, kes on usu pärast kannatanud ja hukatud. Reliikvia on religioosse tähendusega säilmed, tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud
Sunnismaisus talupoeg ei tohtinud oma isanda juurest ära pageda Skraa tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Oldermann tsunfti või gildi vanem, kes valiti tavaliselt ametisse kolmeks aastaks. Tsunftijänes ei kuulunud kusagile tsunftiühingusse Piiskop Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Toomkapiitel kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik Missa jumala teenistus (ladina keeles) Katedraal on kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. TALUPOEGADE JAGUNEMINE.
pühitsus. Vaimulikuametid: Vikaar - vaimuliku asetäitja või abiline. Toomhärra - prestiizikam amet kui preestri oma, aga ametisse pühitseb siiski preester. Toomkapitooliumi liige. Toomkapiitel valis 12. Sajandist hiliskeskajani piiskoppe. Tema olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. Preester - õigus viia läbi usulisi riitusi. Piiskop-kiriku koguduste vastutavaim piirkondlik ülevaataja Peapiiskop - piiskopkonna vastutavaim piirkondlik ülevaataja. Peapiiskop on provintsi metropoliit, piiskopkond on diötsees. Kardinal - hierarhia järgi asub ametilt paavstist allpool. Kardinalid nimetab ametisse paavst ja kardinaliks jäädakse kogu eluks. Kardinalid moodustavad kardinalide kolleegiumi, mis osaleb kiriku juhtimises Kardinalide kolleegium valib pärast paavsti surma konklaavis enda hulgast uue paavsti. Paavst - katoliku kiriku pea ja üks patriarhidest
komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejatega. Liivi ordu sisemises korrastuses olid olulisemad rüütelvennad, vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad - organisatsiooni liikmed: sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervend- kiriklikke talitusi pidavad mehed, kes omasid ordus tähtsat kohta. Riia peapiiskop - vaimuliku poole tähtsaim võimukandja Vana-Liivimaal. Piiskop - kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Kümnis - põhiline ristiusuliste kohustus, 1/10 talu saagist. Hinnus - koormiste kergeim variant; kindlaks määratud naturaalmaks. Teotöö - kohustus, mis tuli juurde, kui uued isandad seadsid sisse oma mõisad. Teotööd oli algul mõned päevad aastat, järk-järgult aga rohkem. 1236 - Mõõdavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas olemast. 1237 - asutati Liivi-Orduriik. 13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14
foogtkondadeks, mida juhtisid vastavalt komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejatega. Liivi ordu sisemises korrastuses olid olulisemad rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. *Poolvennad- organisatsiooni liikmed: sepad, pagarid, kingsepad jne. *Preestervend- kiriklikke talitusi pidavad mehed, kes omasid ordus tähtsat kohta. *Riia peapiiskop- vaimuliku poole tähtsaim võimukandja Vana-Liivimaal. *Piiskop- kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. *Kümnis- põhiline ristiusuliste kohustus- kümnes osa talu saagist. *Hinnus- koormiste kergeim variant-kindlaks määratud naturaalmaks. *Teotöö- kohustus, mis tuli juurde, kui uued isandad seadsid sisse oma mõisad. Teotööd oli algul mõned päevad aastat, järkjärgult aga ikka rohkem. *1236- Mõõdavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas olemast. *1237- asutati Liivi-Orduriik 13
oma kaitse alla. Patrooni kohuseks oli häda korral kliendi aitamine, samuti pidi ta kohtus kaitsma kliendi õigusi. Klient pidi aga vastukaaluks hääletama rahvakoosolekutel nii, nagu patroon tahtis. piiskop - kreeka k, „järelevaataja“; kõrgem vaimulik, kes juhtis linnas või maal koguduste tegevust. Kõrgem kristlik vaimulik. Piiskop (kreeka keeles ἐπίσκοπος, episkopos) on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteri usu kiriku kirikukoguduste vastutavaim piirkondlik ülevaataja. Piiskopi nimetus kaasneb vastava pühitsusega, see ei ole amet nagu abt, kardinal või paavst. Algselt olid piiskopid koguduse ülevaatajad. Plebeid- Rooma elanikkonda, kes ei kuulunud patriitside sugukondlikku kogukonda, nimetati plebeideks. Need olid Rooma kogukonna poolt alistatud suguharud.Plebeid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused: nad ei võtnud osa rahvakoosolekust, ei teeninud
annaabi.ee 
