poolt. Lisaks on kaks artiklit kirjutatud erapooletu autori poolt. Tulemus näitab, et Välisminister ei ole eriti poliitiline institutsioon, kuna puuduvad analüüsivad artiklid koalitsiooni ja opositsiooni liikmete poolt. Artiklite tonaalsus on 65% neutraalne, 31% pigem positiivne ja 4% väga positiivne. Tulemusi võib seostada sellega, et meil on tegemist ministriga, kelle töö ja tegemised ei ole tekitanud vastuseise ja halvustavaid märkusi ning on kajastatud ainult teemaga seonduvat materjali. Kõige rohkem artikleid oli pikkusega 1001-2000 tähemärki (14 artiklit). Teisel kohal on artiklid pikkusega kuni 1000 tähemärki (7 artiklit). Pikemaid artikleid oli vähem. Põhjus võib olla selles, ajakirjanike eesmärk on anda lühike, piisavalt ülevaatlik ja kokkuvõtlik info lugejale/ infotarbijale antud teemast. Pikemad artiklid kipuvad oma sisu poolest laiali
4.-5. saj hakkasid paavstit keisrivõimust toetatuna rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. 6. saj tungisid langobardid Itaaliasse ja saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad. Selle eest sai Pippin ametlikult kuninga tiitli ja paavst sai enda riigi, kus oli tal ka ilmalik võim. (8. saj) Kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku lõhenemine - 1054. lõhenes. Varem ei olnud erilisi vastuseise üksteise suhtes, kuigi kombestik erines mitmes suhtes. Sedamööda, mida paavst laiendas oma alasid Lääne-Euroopas tugevnes ka püüd allutada endale kreekakatoliku kirik, sel teel oleks saavutatud ka kreekakatolikes maades poliitiline mõju. 1054. aastal heidsid mõlemate kirikute juhid üksteist kirikutest välja. Bütsantsi õigeusk ja Lääne-Euroopa katoliiklus jaotas kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. Kirik hakkas suure ilmaliku võimu sekkumise tõttu alla käima 9.-10
Kuulsaks saanud oma naiivse ja rumala mõttemaailma pärast. Nõudis palju raha oma kleitidele jne. Kuningapere rikkusele vastandus ÜLIM vaesus Prantsusmaa rahva seas. Pärisorjus oli mõnel pool olemas ja seega halvenes olukord. Tekkisid rahutused, mis suudeti küll maha suruda, kuid ei toonud mingit lahendust probleemidele. Viimane piisk 1789 oli see, et kuningas tahtis tõsta makse ja selleks taheti teha uuendusi. See tekitas suuri vastuseise, eriti kui kuningas tahtis maksustadaka I ja II seisust. Selleks ,et makse tõsta tuli kokku kutsuda rahvaesindus ehk GENERALSTAAD 5. mai 1789. , et oleks legaalne see maksude tõstmine. Selle juures olid esindatud kõik 3 seisust. See mõte, et kehtestada maksud ka I ja II seisue inimestele kadus ruttu ära. Sellega jäi ainult üks eesmärk- suurendada III seisuse makse. Kõige enam oli genetalstaadis III seisuse inimesi(97%) proportsionaalselt rahvaarvuga. Kehtestati
4.-5. saj hakkasid paavstit keisrivõimust toetatuna rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. 6. saj tungisid langobardid Itaaliasse ja saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad. Selle eest sai Pippin ametlikult kuninga tiitli ja paavst sai enda riigi, kus oli tal ka ilmalik võim. (8. saj) Kreeka kaiku ja roomakatoliku kiriku lõhenemine - 1054. lõhenes. Varem ei olnud erilisi vastuseise üksteise suhtes, kuigi kombestik erines mitmes suhtes. Sedamööda, mida paavst laiendas oma alasid Lääne-Euroopas tugevnes ka püüd allutendale kreekakatoliku kirik, sel teel oleks saavutatud ka kreekakatolikes maades poliitiline mõju. 1054. aastal heidsid mõlemate kirikute juhid üksteist kirikutest välja. Bütsantsi õigeusk ja Lääne-Euroopa katoliiklus jaotas kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. Kirik hakkas suure ilmaliku võimu sekkumise tõttu alla käima 9.-10
6. saj tungisid langobardid Itaaliasse saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad 756. aastat moodustati neil maadel Paavstirii ehk Kirikuriik Pippin sai ametlikult kuninga tiitli ja paavst sai enda riigi, kus oli tal ka ilmalik võim Kreeka katoliku ja Rooma kiriku lõhenemine 1054. aastal varem ei olnud erilisi vastuseise üksteise suhtes, kuigi kombestik erines mitmes suhtes paavstide võimu laiendamisega Euroopas tekkis tahtmine allutada ka kreekakatoliku kirik sel teel oleks saavutatud ka kreekakatolikes maades poliitiline mõju 1054. aastal heidsid mõlemate kirikute juhid teineteist kirikutest välja Bütsantsi õigeusk ja Lääne-Euroopa katoliiklus jaotas kristliku maailma kahte vaenulikku leeri mõlemad on küll ristiusu kirikud, kuid nad ei suutnud jõuda kokkuleppele liturgilistes
Tööalaste probleemide lahendamine peaks kuuluma kõige madalama astmega töötajale, kellel on selleks piisav pädevus ja kogemus. Selleks tuleks aga eelnevalt juhtkonnal kindlaks määratleda, kuidas toimida probleemide esinemisel ning kelle poole peaksid töötajad pöörduma teatud olukorras. 2.3.6 Töötajate kaasamine muudatuste tegemisse ja otsuste langetamisse Muudatuste tegemine ja läbiviimine organisatsioonis on töötajatele raske periood. Selleks, et vältida erimeelsusi ja vastuseise, tuleks enne lõplike otsuste tegemist kuulata ka töötajate arvamust. 61% küsitlusele vastanuist leidis, et nendega ei arvestata nende tööd puudutavate muudatuste tegemisel. Nad väitsid, et juhid ei hooli töötajate arvamusest ning lähtuvad vaid firma kasumi suurendamisest. Nad sooviksid rohkem osaleda otsuste tegemises ning töö koordineerimises. 39% töötajatest vastas, et nendega siiski arvestatakse muudatuste läbiviimisel.
ratsionalismile; sellele, kuidas arenesid loodusteadused jne. Sümbolistide põgenemist unenägudesse, privaatsesse sfääri vastukaaluks argitegevusele. Maeterlincki maailm poeetiline, näidendites näha pilte, kus võlvkoopad, järved, meri, mets; tihti kaevud, tornid, paleed, haiglad. Pildimaailmas liiguvad tegelased marionetlikult, pidulikult, tegelasteks pimedad, armastajad, võõrad. Tegelased justkui kasvuhoones. Dramaturgia jälgis kasvuhooneefekti; pole traagilisi vastuseise, kõik nagu kasvuhoones. Vaikne, saatus, pausid, nüansid. Laval saab keskseks ootamine kui selline. Staatiline teater. Seisundidraamad. Staatiline seisund käsitletav psühholoogilise seisundiga. Dialoog harmooniline kandev osa pausidel, atmosfääril. Dialoogid ei anna edasi inimestevahelist kommunikatsiooni, kuivõrd teiseplaani suhtlust. Essee Androiidide teater 1890 kasutab teatritee selgitamiseks unenäometafoori; teater kui unenäotempel; sifreerimise, viidete teater
Meedia võiks reguleerida, mida propageeritakse. Koolireformid, väiksemad klassid, rohkem õpetajaid. Kaotada ühiskonnast raha ja pangad Tuli ka igasuguseid karistusviise, mida väga paljud nimetasid. Kõige rohkem käis läbi idee taastada surmanuhtlus ning seda avalikult. Surmanuhtlus on inimese karistamine tema surmamisega. Seda loomulikult kuritegude puhul, mis on mõistusevastased. Surmanuhtluse juures mainiti ka rangemaid karistusviise ning sunnitööd ja sundravi. Samas on vastuseise, kui karistused avalikustatakse, siis õpitakse nähtut (meedia). Üle 50-aastane meesterahvas pakkus välja idee, et luua rohkelt töökohti. Ta ütles: „ Buumi ajal tegid ka paljud pätid ehitustöid, see oli lihtsam rahateenimise viis kui kuritegevus.“ Seda sama ütles 19-30-aastane mees, kes ütles: „Võimalike kurjategijate rakendamine tööle ühiskonna heaks; peab tekitama tunde, et inimene on vajalik, siis ei tule ehk mõtteid nii käituda.“
olema vastavad vahendid. Finantsvahendite kõrval on olulised eelkõige töötajad, kes töötavad välja nii organisatoorseid lahendusi kui ka nende rakendamiseks vajalikke organisatoorseid instrumente. Viiendaks, elluviimine: organisatoorsete meetmete rakendamine. Sellel on eriline kaal, sest sellised meetmed tähendavad olemasolevate struktuuride ja protsesside muutmist, puudutades alati ka töötajaid, kes peavad kohanema uute situatsioonidega, kusjuures võib esineda vastuseise ja konflikte. Kuuendaks, tulemuste hindamine. Organisatoorse tegevuse tulemus seisneb ülesannete uues korraldatuses. See näitab, kuivõrd ettevõttel on õnnestunud keskkonna, töötajate ja ettevõtte enda nõudmistega ise toime tulla. Asjaolu, et selles punktis toodu ei haaku täiel määral järgnevaga, ei tohiks olla takistuseks mõistmast organiseerimist kui juhtimisfunktsiooni tervikuna, vaid aitama aru saada, et üht ja sama tegevusvaldkonda võib käsitleda küllaltki erinevalt