Jah 28. Millist laadi juhtivus on türistoril? Kahesuunaline 29. Millistes protsessides võib türistore kasutada? Lülitus 30. Kuidas nimetatakse minimaalset sisendvoolu, mis võib türistori sisse lülitada? on-state pinge 31. Kuidas nimetatakse seda minimaalset sisendvoolu, mis võib türistori välja lülitada? Off-state 32. Millist nähtust võib põhjustada türistori päripinge tõus? Seade väljalülitamine 33. Kuidas saab peatada juhtivat türistori? Vastupingega 34. Millest koosneb diiak? 2 st dioodist 35. Mida eeldab triiaki tööpõhimõte? kahesuunalise 36. Mida nimetatakse kaheoperatsiooniliseks türistoriks? 37. Miks pakuvad GTO-d suurt huvi? 38. Kus kasutatakse GTO-sid laialdaselt? 5.2.2. Küsimused transistoridest 1. Kes on esimese siirdetransistori leiutaja? Bardeen 2. Mille eest autasustati leidureid Nobeli preemiaga? Bj transistor 3. Mitu legeeritud piirkonda on transistoril? 3 4. Mis on transistori oluline operatsioon? võimendus 5
***PILT*** Ehitusest veel Transistorit võib vaadelda ka nagu kahte omavahel kokku ühendatud dioodi ning seal toimuvad protsessid on võrreldavad dioodides toimuvatega. Emittersiire omab tunduvalt suuremat juhtivust kui kollektorsiire . See on tingitud oluliselt suuremas hulgast laengukandjatest. See on tahtlikult tekitatud. ***PILT*** TÖÖPÕHIMÕTE 1. Transistor lülitatakse alati tööle nii, et emittersiire pingestatakse päripingega ja kollektorsiire vastupingega. 2. See reegel kehtib transistori tüübist sõltumata, kui vaja on jälgida transistori tüüpi. N-P-N transistori tööpõhimõte 1. Emittersiire on pingestatud päripidiselt st.avasuunas. 2. Selle tulemusena läbib teda tugev pärivool 3. Kuna emittersiirde päritakistus on väga väike, siis väiksemgi päripinge muutus põhjustab suurt voolu muutust. 4. Kollektorsiire on pingestatud vastupidiselt st. vastupingestatult. 5
toidulisandiks mitmetel rakkude tasanditel, see aitab kõrvaldada hulga kõrvale- kaldeid, mis võimaldab kehal olla avatum muudele ravidele. Lõpuks näib räni anti- vabade radikaalide mõju olevat looduse poolt ette nähtud ja samal ajal on kinnitust leidnud selle vananemisvastane ulatuslik mõju organismile. Räni on ka teie mõtete tagajärgede võimendaja teie keha suhtes. Elektroonikas kasutatakse taolist efekti pooljuhtides, kus elektrijuhtivus on seotud päri- ja vastupingega. Kui te mõtlete negatiivselt (kuigi negatiivset ega positiivset mõtlemist pole olemas, pigem on tegemist negatiivse või positiivse tundefooniga, mis teeb mõttepinge/välja kas negatiivseks või positiivseks), siis blokeerite oma mõtetega ära enda keha sees piirkonna, mis kattub vastava mõtlemise tasandiga. Kui aga teie mõtted on positiivse suunaga ehk elujaatavad, annab piisav hulk räni teie kehas võimaluse end mõtetega võimsamalt tervendada.
EV-st läbi) - tekib tasakaalu olukord. Kui pn-siiret pingestada nii, et + ühendatakse p-pooljuhile ja - n-pooljuhile, siis on tegu päripingestamisega ning tekib pärivool. Päripingestamise korral väline EV ületab pn-siirde EV (sest ta on suunalt vastupidine) ning muudab võimalikuks laengukandjate liikumise läbi siirde. Vastupinge ja vastuvool - Kui pooljuht pingestada vastupidiselt päripingele (+ n- pooljuhile ja - p.-pooljuhile), on tegu vastupingega ning selle EV on suunalt sama, mis siirde EV, seega need EV-d liituvad ning raskendavad veelgi elektronide liikumist läbi siirde. Veelgi enam - sellise pingestamise tulemusena siirdeala kasvab võrdeliselt vastupingega. Vastuvool on väga väike ja eksisteerib ainult tänu elektron-auk paaridele (e-a paar), mis tekivad soojusenergia tõttu. Toatemperatuuril on selliste e-a paaride teke suhteliselt väike ning ka vastuvool seetõttu nõrk. Ilmne on, et vastuvool on sõltuvuses pooljuhi
Aega, mis kulub tõkkekihi taastamiseks pinge polaarsuse muutumisel, nimetatakse taastumiskestuseks ja selleks loetakse ajavahemikku, mille jooksul vastutakistus saavutab 90% oma väärtusest pärast ümberlülitumist päripingelt vastupingele. 1.6. P-N-siirde läbilöök (Breakdown) P-N-siirde pärisuunareziim on piiratud suurima lubatava pärivooluga. Lubatav pärivool sõltub siirde mõõtmetest ja kasutatud materjalist. Vastusuuna reziim on aga piiratud suurima lubatava vastupingega. Selle pinge ületamisel võib tekkida P-N-siirde läbilöök ja tema omaduste kadumine. Suurim lubatav vastupinge on määratud siirde vastusuuna pinge-voolu tunnusjoonega (joonis 1,12). P-N-siirde läbilöök võib toimuda kahel põhjusel: 1) põrkeionisatsiooni mõjul; 11 2) elektronide ja tuumade sidemete puruksrebimise tõttu tugeva elektrivälja toimel. Põrkeionisatsioon võib tekkida vastuvoolu tekitavate laengukandjate kiirendamisel elektrivälja toimel
Aega, mis kulub tõkkekihi taastamiseks pinge polaarsuse muutumisel, nimetatakse taastumiskestuseks ja selleks loetakse ajavahemikku, mille jooksul vastutakistus saavutab 90% oma väärtusest pärast ümberlülitumist päripingelt vastupingele. 1.6. P-N-siirde läbilöök (Breakdown) P-N-siirde pärisuunareziim on piiratud suurima lubatava pärivooluga. Lubatav pärivool sõltub siirde mõõtmetest ja kasutatud materjalist. Vastusuuna reziim on aga piiratud suurima lubatava vastupingega. Selle pinge ületamisel võib tekkida P-N-siirde läbilöök ja tema omaduste kadumine. Suurim lubatav vastupinge on määratud siirde vastusuuna pinge-voolu tunnusjoonega (joonis 1,12). P-N-siirde läbilöök võib toimuda kahel põhjusel: 1) põrkeionisatsiooni mõjul; 2) elektronide ja tuumade sidemete puruksrebimise tõttu tugeva elektrivälja toimel. Põrkeionisatsioon võib tekkida vastuvoolu tekitavate laengukandjate kiirendamisel elektrivälja toimel
Nad on vahetatavad. Ehituselt jagunevad dioodid veel punktdioodideks; pinddioodideks. Punktdioodidel on pn-siirdeks metallteraviku ja pooljuhtplaadi kontaktpunkt. Selliste dioodide pnsiirde väike elektrimahtuvus võimaldab neid kasutada kõrgsagedusvoolude alaldamiseks, st detektorite koosseisus. Alaldusdioodidena ehk pooljuhtventiilidena on kasutusel põhiliselt ränidioodid. Pooljuhtstabilitron Stabilitron on eritüüpi ränidiood, mis töötab läbilöögipingega võrdse vastupingega ja hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusele rakendatud toitepinge või koormusvoolu muutumisel sellele mõjuva pinge peaaegu muutumatuna. Stabilitroni läbilöögipinged, mis on stabiliseerimispingeks, on vahemikus 2,4 kuni 91 V. Stabilitroni, mille läbilöögipinge on 5,1 V, on kujutatud joonisel 8.13. Stabilitroni töö põhineb pn-siirde teatud kindla vastupinge Uv ületamise järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel ja seda läbiva voolu tugevnemisel. Varikap
Tensotakisteid kasutatakse väikeste deformatsioonide mõõtmiseks ja rõhuandurites. Kõiki eelnevalt kirjeldatud takisteid võib kasutada nii alalis- kui ka vahelduvvooluahelates. Igal takistil on lubatud võimsus: P = UI Pmax . 34) Pooljuhtdioodid. 35) Fototakistid, tensotakistid, varistorid vaata pooljuhttakistid 36) Stabilitronid - Stabilitron on eritüüpi ränidiood, mis töötab läbilöögipingega võrdse vastupingega ja hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusele rakendatud toitepinge või koormusvoolu muutumisel sellele mõjuva pinge peaaegu muutumatuna. Stabilitroni läbilöögipinged, mis on stabiliseerimispingeks, on vahemikus 2,4 kuni 91 V. Stabilitroni töö põhineb pn-siirde teatud kindla vastupinge U v ületamise järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel ja seda läbiva voolu tugevnemisel. 37) Valgusdioodid Valgusdiood on pooljuhtseadis, mis muundab elektrienergiat
muutumisel, nimetatakse taastumiskestuseks ja selleks loetakse ajavahemikku, mille jooksul vastutakistus saavutab 90% oma väärtusest pärast ümberlülitumist päripingelt vastupingele. 4.6. p-n-siirde läbilöök Breakdown p-n-siirde pärisuunareziim on piiratud suurima lubatava pärivooluga. Lubatav pärivool sõltub siirde mõõtmetest ja kasutatud materjalist. Vastusuuna reziim on aga piiratud suurima lubatava vastupingega. Selle pinge ületamisel võib tekkida p-n-siirde läbilöök ja tema omaduste kadumine. Suurim lubatav vastupinge on määratud siirde vastusuuna ping-voolu tunnusjoonega (joonis 4.13). p-n-siirde läbilöök võib toimuda kahel põhjusel: 1) põrkeionisatsiooni mõjul; 2) elektronide ja tuumade sidemete puruksrebimise tõttu tugeva elektrivälja toimel. Põrkeionisatsioon võib tekkida vastuvoolu tekitavate laengukandjate kiirendamisel.
3,2V 5mA 0,4V VT2 3,2V 5mA 0,8V 3,2V 5mA TTL on tuletatud DTL-ist kusjuures kõik seal kasutatud põhimõtted on säilitatut. Erinevuseks on see et sisendis kasutatakse mitme emitterilist transistori (joonis a). olgu kõikides sisendites loogiline 1, sel juhul on VT1 emittersiirded vastupingega suletud. Vool kulgeb läbi VT1 avatud kollektorsiirde VT2 baasile. Väljundis saadakse 0. Digitaaltehnika konspekt 17 Joonis b kui mõnes sisendis on loogiline 0, siis VT1 vastavad emittersiirded avanevad ja vool kulgeb läbi nende. VT1 on küllastuses. VT2 baasipinge on väike mis tõttu on VT2 suletud ja väljundis saadakse 1. Põhiliseks eeliseks on väiksem hilistus kui DTLis. 3.6.2
3,2V 5mA 0,4V VT2 3,2V 5mA 0,8V 3,2V 5mA TTL on tuletatud DTL-ist kusjuures kõik seal kasutatud põhimõtted on säilitatut. Erinevuseks on see et sisendis kasutatakse mitme emitterilist transistori (joonis a). olgu kõikides sisendites loogiline 1, sel juhul on VT1 emittersiirded vastupingega suletud. Vool kulgeb läbi VT1 avatud kollektorsiirde VT2 baasile. Väljundis saadakse 0. Digitaaltehnika konspekt 17 Joonis b kui mõnes sisendis on loogiline 0, siis VT1 vastavad emittersiirded avanevad ja vool kulgeb läbi nende. VT1 on küllastuses. VT2 baasipinge on väike mis tõttu on VT2 suletud ja väljundis saadakse 1. Põhiliseks eeliseks on väiksem hilistus kui DTLis. 3.6.2
kiirusega. Selles reziimis võib tekkida kas transistori kollektorsiirde läbilöök või lubatava hajuvõimsuse ületamine. Olukorda aitab leevendada koormusega paralleelselt lülitatav diood, mis lühistab koormuse klemmidel tekkiva emj transistori väljalülitamise reziimis. Sel juhul tööpunkt ei liigu mitte enam punkti C vaid punkti D kus mõjuv pinge on praktiliselt 2 korda väiksem. Kasutatav diood peab olema piisava voolu ja vastupingega ja vooluimpulsi vähendamiseks võib lülitada temaga järjestikku kuni 10 takistuse. 1.5 Väljatransistor lüliti rezhiimis Peale bipolaartransistori püütakse järjest enam kasutada lülitireziimis töötamiseks ka väljatransistore. Väljatransistorid on pingega tüüritavad elemendid ja sisendvoolu puudumise tõttu on nende kasutamisel tüüriva signaali võimsus märksa väiksem kui samavõimsal bipolaartransistoril.
talub laadimisvoolu 3. Pärivoolu kestvus läbi dioodi on väiksem, kui kestvus läbi poolperioodi, see tekitab dioodile mõningase ülekoormuse, kui reeglina on sellega arvestatud. 4. Alaldatava pinge negatiivsel poolperioodil suureneb dioodile mõjuv vastupinge, sest alaldatava pingega jääb järjestiku eelmisel poolperioodil laetud kondensaator UR=U2m+UC1.5U2 See tähendab mahtuvusliku koormuse korral tuleb kasutada suurema lubatud vastupingega dioode. 2.4 Silufiltrid Silufiltrite ülesandeks on vähendada alaldi väljundpinge pulsatsiooni nõutava tasemeni. See nõutav tase sõltub tarbija iseloomist. Nii näiteks: alalispinge mootorite toiteks piisab, kui pulsatsiooni tegur on 0.5, releeskeemide toiteks on nõutav pulsatsioon 0.2 kuni 0.3, lõppvõimendite toiteks võib pulsatsioon olla 0.05 eelvõimendite toiteks sõltuvalt signaali allikast 0.001 kuni 0.0001.
sest elektronid on märksa suurema liikuvusega kui augud (toodetakse siiski nii n- kui p- kanaliga pn-väljatransistore). Õhukese kanali mõlemale poolele on difundeerimisega tekitatud p-juhtivusega alad. Sellise kanali pikkus on tavaliselt mõni mikromeeter ja kanali paksus (kahe p-juhtivusega ala vaheline kaugus) on mikromeetri kandis. Kanali laius (risti joonise 3.21 pinnaga) on seotud transistori piirvõimsusega. Kanali ja paisu vahel paikneb pn-siire, mille laius kasvab koos rakendatava vastupingega. Kanal ise on väga õhuke (µm suurusjärgus). Siirde laienemisel kanalisse kanali voolu läbilaskev ristlõige väheneb. Vastupingestatud siirde pingega saab seega neeluvoolu reguleerida. Teatud paisupingel (sulgepingel) muutub kanali takistus juba väga suureks ja vool läbi kanali katkeb. Päripingega pn-väljatransistori tüürida ei saa, sest päripingestatud siirde laiuse sõltuvus pingest on tühine. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised
Nii võib tekkida transistori kollektorsiirde läbilöök või lubatava hajuvõimsuse ületamine. Olukorda aitab leevendada koormusega paralleelselt ühendatud diood (joonisel tähistusega VD), mis transistori sulgumise ajal lühistab koormuse klemmidel tekkiva elektromotoorjõu. Sel juhul tööpunkt ei liigu mitte enam punktini D, vaid punktini C, kus diood avaneb ja transistorile mõjuv pinge praktiliselt ei ületa lülituse toitepinget. Kasutatav diood peab olema piisava voolu ja vastupingega ning vooluimpulsi vähendamiseks võib lülitada temaga järjestikku kuni 10 W takistuse. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 49 Pikkov lk 83 Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 50 Pikkov lk 84 6.6.3 Väljatransistori töö lülitireziimis Väljatransistorid on pingega tüüritavad elemendid ja sisendvoolu puudumise tõttu on
Usup max 410 URVD = = = 204 V. kw 2,01 223 Majanduslikult efektiivsem ja tehniliselt paremini teostatav on kahe ühises keres paikneva ühise katoodiga dioodide (dioodmooduli) kasutamine väljundis. Seega on dioodmooduli vastupinge määratud vabavooludioodi VD vastupingega. Kuna kiiretel dioodidel on maksimaalne korduv vastupinge 380 V (ohutustegur 1,70...1,85) ja nimivool 30 A (kahekordne vool on valitud juhtivuskadude vähendamiseks ja kaitseks liigvoolude eest), siis võib neid kasutada antud rakenduses. Tähtis on dioodi VD vastupinge taastumisaeg, kuna sisselülitamise siirdetalitluse korral läbib vool dioodi VD3 ja dioodi VD vastupinge taastumise perioodi vältel. See võib avalduda lülitites liigvooluna siirdetalitluse vältel
annaabi.ee 
