Maksimaalne hapniku tarbimine. • Aeroobse töövõime näitaja • Paraneb vastupidavustreeningu tulemusena ( mitokondrite areng, hapniku transpordisüsteem) • Tarbimisvõime koosneb kolmest tegurist: südame löögivõime, kopsumaht ja lihaste võime hapniku kasutada • Näitab mitu liitrit hapnikku minutis inimene on võimeline tarbima • Sõltub keha massist – suhtnäitaja 30-40 ml/min/kg / > 60 ml/min/kg Absoluutnäitaja tavainimesel: 25ml/min/kg Kerge vastupidavustreeninguga inimesle (jalgpall): 50-70 ml/min/kg Suure vastupidavustreeninguga (suusataja): 90... ml/min/kg • Minuti hapnikutarbimise suutlikkuse absoluutnäitaja treenitud inimesel: 4-5L ja treenimata inimesel: 2-3L • Mitokondrite hulgast sõltub palju suudab rakk endaga hapniku siduda. 11. Aeroobne lävi. • Energiatoomine toimub aeroobse glükolüüsi teel süsivesikutest ja rasvadest • Laktaadi (piimhappe ) kontsentratsioon veres on alla 2 mmol/l vere kohta
· Nii mitokondrid, glükogeen, rasvatilgad kui ka Golgi kompleks paiknevad aga müotsüütides rakutuuma poolustel. 48) Treeningu mõju südamelihasele - Kehaliselt aktiivsetel inimestel on risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse ligikaudu 39% väiksem. Keskmine eluiga oli 1- 2 aastat pikem kui väheliikuvatel inimestel. Kehalise treeningu mõjul on võimalik vähendada organismi "kulumist" ja selle tulemusena "aeglustada" vananemist. Vastupidavustreeninguga on võimalik "kokku hoida" ligikaudu 20 000 südamelööki päevas ja vähendada riski haigustele. 49) Vöötlihaskoe ehitus - Skeletilihas koosneb silindrikujulistest kiududest ehk vöötlihaskoe rakkudest. Selles koes on lihaskiud gigantsed paljutuumalised rakud, mis moodustuvad ühetuumaliste rakkude liitumisel. Imetajate lihaskiududes paiknevad tuumad põhiliselt perifeerselt. Vaadeldes skeletilihast
Üldine tulemus on, et kõige positiivsemaid muudatusi aeroobses töövõime, südame- veresoonte süsteemi talitluses ja vere lipoproteiini sisalduses tekitab vastupidavustreening. Vaid dünaamilisemad jõuharjutused (näit. jõutreening ringmeetodil), kus kergeid või mõõdukaid koormusi paljukordselt korratakse lühikeste puhkepausidega, võivad toimida sarnaselt vastupidavustreeninguga. Vastupidavusharjutust peetaksegi kõige tähtsamaks ja kõige soovitatumaks vahendiks tugevdamisel. Võimlemisharjutused on asendamatud mehaanilise antiskleroosi efekti mõttes. Tugevat mõju avaldavad ka kiirus- ja jõuharjutused. Nii jõu- kui ka võimlemisharjutused on tähtsal kohal lihasnõrkuse ärahoidmiseks, mis omakorda tekitab liigeseid fikseeriva "lihaskorseti" nõrgenemist vanematel inimestel. Pole kahtlust, et vanemas eas annab
võime, kuna igasugune keha ümberpaiknemine ruumis toimub tänu lihasjõule. (Jürimäe, Mäestu 2011) Jõuvõimeid arendavale treeningule on iseloomulik suur mõju lihastele ja suhteliselt väike mõju südamele ja vereringesüsteemile. Jõu arendamine ei nõua südamelt suurt pingutust. Pikaajalise jõutreeningu tulemusel aga kasvab lihasmass, mille varustamisel verega peab süda olema tugev. (Landõr 2009) Seega on jõutreening murdmaasuusatajale kasulik vaid koosmõjus piisava vastupidavustreeninguga. 17 1.6.1. Jõuvõimete liigitamine Üldiselt eristatakse järgmisi jõuvõimete liike: • Üldine jõud: kogu organismi lihaskonna jõud. • Erikehaline jõud: spordialaspetsiifiliste lihaste jõud. • Maksimaalne jõud: suurim jõud, mida närvi-lihassüsteem suudab esile kutsuda maksimaalse lihaskontraktsiooni jooksul. • Jõuvastupidavus: jõud, mida lihased suudavad hoida pikemat aega.
võrdlemisi stabiilseks. Anaeroobse läve tõus aga jätkub treeningul veel pikka aega pärast seda, kui VO2max enam märga- tavalt ei muutu. 6. Nimetage vähemalt kolm asjaolu, mis võivad mõjutada liikumise ökonoomsust vastupidavustööl. - Sportlase keha asend, sammu pikkus ja sagedusest, vanus, organismi süsivesikutevaru suurenemine, lihaskiudude vahekord. 7. Milline on vereplasma mahu suurenemise mõju liikumise ökonoomsusele? Põhjendage lühidalt oma vastust. - Vastupidavustreeninguga kaasneb vereplasma mahu suurenemine, mis vähendab vere viskoossust. Parema voolavusega veri vähendab südame koormust ja võimaldab seeläbi liikumise ökonoomsust tõsta. 8. Mille poolest erinevad ultravastupidavusalad n-ö tavalistest vastupidavusaladest? Milliseid ultravastupidavusalasid te oskate nimetada? - Taditsioonilistel vastupidavusalade võistlussoorituse kestus ületab märgatavalt aja, mis näiteks kulub maratonijooksjal. Nt
vastupidavustree- ningu tulemusena VO2max suurenemine tuleneb muutustest, mida regulaarsed treeningukoormused on organismi mak- kutsuvad esile hingamissüsteemis, südames ja vereringesüsteemis ning lihastes. simaalse hapniku- Olulisima tähtsusega on ilmselt südame kui pumba funktsiooni täiustumine ja tarbimise võime kapillaaride tiheduse suurenemine skeletilihastes. Treenimatul inimesel suureneb kasv, anaeroobsele VO2max vastupidavustreeninguga alustamisel võrdlemisi kiiresti muutused on lävele vastava märgatavad juba mõne nädalaga. Edasisel treenimisel VO2max juurdekasv aga koormuse ja liiku- aeglustub ning ligikaudu aasta kuni pooleteise pärast võib see jõuda platoole, kus mise ökonoomsuse kasv jätkuv suurenemine lakkab. Inimese vastupidavuslik töövõime võib aga jätkuvalt paraneda, vaatamata
Südame löögisagedus jääb vahemikku 160-170 lööki minutis ja laktaadi kontsentratsioon veres 4 mmol/l lähedal. Anaeroobse läve tasemel tehtavat lihastööd ei tohiks sõudjatel üldjuhul planeerida mitte rohkem kui 2 treeningut nädalassse ettevalmistusperioodil ja 1 treening nädalasse võistlusperioodil. Samuti nõuab anaeroobse läve tasemel tehtav treening väga korralikku soojendust aeroobse läve intensiivsusel ning sellist treeningut ei tohiks kombineerida jõu-vastupidavustreeninguga või veepeal võistluskiirusel tehtavate treeningutega. Tuleb arvestada, et liigne anaeroobse läve tasemel tehtav lihastöö, mis kasutab energiaallikana nii rasvu kui ka süsivesikuid, võib negatiivselt mõjuda aeroobse baasi loomisele sõudmises ja ülekoormusest väljatulek võib võtta nädalaid või isegi kuid. Sõudjatel võib olla isegi raskem sooritada treeninguid anaeroobse läve tasemel võrreldes võistluskiirusega treeningutele. Samas tuleb aga arvestada, et anaeroobse
annaabi.ee 
