Gustav Suits (1883-1956) kogu "Tuli ja tuul" (1950) mälestused kodumaast, poliitilised seisukohavõtud, maapaomeeleolud arbujad ja nende kaasaegsed: Bernhard Kangro (1910-1994) Karl Ristikivi (1912-1977) 17 luulekogu paguluses "Inimese teekond" (1972) Loodusluuletaja inimene võõras, muutunud maailmas nn kadunud põlvkond: Kalju Lepik (1920-1999) "Tuulisui" rühmituse kokkukutsuja vastupanuluule, kirjanik võõras maailmas, maapaos olemise mõtestamine traditsiooniline vorm, assotsiatiivne luule, rahvaluule mõjutused, intertekstuaalsus Raimond Kolk (1924-1992) Ivar Grünthal (1924-1996) murdekeelsus luule sõjast ja erootikast, autobiograafil. ja ajaluule "Ütsik täht" (1946) sonett, riimileidlikkus Ilmar Laaban (1921-2000) modernist- sürrealist "Ankruketi lõpp on luule algus" (1946)
· P E RUMMO ,,Tuhkatriinumäng"; Juhan Smuul ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten"; Karl Ristikivi ajaloolised romaanid ja Bernard Kangro Tartu-romaanid. Eesti kirjandus 1970ndail · Proosakeskne aeg, ajalooline proosa(TRAAT, KROSS, MERI) · Praha kevad 1968- lõppes sulaaeg · Piiratakse poliitilist vabadust, tsensuur karmistatakse, väliskirjanikke tõlgitakse vähem, uus venestamine · VIIDING; RUMMEL; KAREVA · Vastupanuluule- RUMMEL- side minevikuga- rahvaluule · Süveneb ridade vahele kirjutamine ja sealt lugemine · Metafoor- oluline koht, ainsaks tõe rääkimise võimaluseks oli peita sõnum ridade vahele · Ajaviite romaanid RAIMOND KAUGVER Eesti kirjandus 1980ndail · Puhkevad noorterahutused kuna on alanud uus venestamine, kultuur kaitseasendis · 40 kultuuritegelast üllitavad ühiskirja muretsedes eesti keele saatuse ja ohtlike
Religioosne püüdlus avaldub sageli mõttelise vertikaalteljena, kus vastandatakse ülemisi ja alumisi ruumiosi: Sest sealpool on valgus / ja heledad näod / hõljumas pilvesid pidi / ja siinpool on / mardikad tõugud ja teod / ja muld on minu põskede ligi (“MU JUUKSED KASVAVAD LÄBI LAE”). Kareva sõnastab eelistatult suuri objekte, mõõtmeid, kujundeid ja teemasid. Tihti toetab seda üldeetiline sõnum. Ajastuomase poliitilise vastupanuluule eetika pole seejuures keskne, kuid iseenesest leidub sedagi kõikides kogudes – üldinimlik positsioon hõlmab endasse ka selle. Hingelised ja vaimsed otsingud lisavad klassikalisele “suurele luurele” teisegi külje: siin on küll kirgast ja ülevat selgust, kuid – eriti seoses metafüüsiliste teemadega – ka hämarust, salapära ja tõe kobavat aimamist, mis külgneb tõe kuulutamisega. Siit tekib üks pingetest
proosa, olmeromaani laine, eksperimentaalne modernism, postmodernism. Autorid: Mihkel Mutt, Nikolai Baturin, Ene Mihkelson, Madis Kõiv, Leo Metsar, Lennart Meri, Jaan Kross, Arvo Valton, Mats Traat, Mati Unt, Vaino Vahing. 16. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1973–85. Uusromantiline (arbujalik) peatee, uuema rahvalaulu esteetika, modernistlikud alternatiivid. Humanistlik ja rahvuslik hoiak (vastupanuluule), luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus, looduslähedus, väikeste asjade poeetika, lauluteksti osakaal luules kasvab, absurd ja iroonia. Autorid: Doris Kareva, Mari Vallisoo, Mats Traat. 17. Jaan Krossi looming. „Kolme katku vahel“, „Taevakivi“, „Keisri hull“, „Professor Martensi ärasõit“, „Wikmani poisid“, „Paigallend“. Alustas luulega, satiiriline. Maailm on tehislik, looduslikkust vähe. Pole eriti lüürikat. Pöördutakse
Religioosne püüdlus avaldub sageli mõttelise vertikaalteljena, kus vastandatakse ülemisi ja alumisi ruumiosi: Sest sealpool on valgus / ja heledad näod / hõljumas pilvesid pidi / ja siinpool on / mardikad tõugud ja teod / ja muld on minu põskede ligi ("MU JUUKSED KASVAVAD LÄBI LAE"). Kareva sõnastab eelistatult suuri objekte, mõõtmeid, kujundeid ja teemasid. Tihti toetab seda üldeetiline sõnum. Ajastuomase poliitilise vastupanuluule eetika pole seejuures keskne, kuid iseenesest leidub sedagi kõikides kogudes üldinimlik positsioon hõlmab endasse ka selle. Hingelised ja vaimsed otsingud lisavad klassikalisele "suurele luurele" teisegi külje: siin on küll kirgast ja ülevat selgust, kuid eriti seoses metafüüsiliste teemadega ka hämarust, salapära ja tõe kobavat aimamist, mis külgneb tõe kuulutamisega. Siit tekib üks pingetest erinevate tekstikihtide
Kosmoseromanika pole ka selles olematu. Rõõmsate alguste näited. 1964 Tule ikka mu rõõmude juurde – kodus võimedub selles teoses. Mingis mõttes see ja eelnev raamat kujutavad „noore Rummo“ perioodi. Rahvuslikud kujundid on näiteks üht harupidi seotus Juhan Liivilt laenatud mesilaskujundiga (mesilasluule). „Ma seisan mesilastaruna“ üks tuntumaid luuletusi, kuid kõige tuntum ilmselt „Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere“. Vastupanuluule ühe juhttekstina hakatakse seda ka lugema ja ka päris kindlasti on see rahvuslikkus autori poolt sisse mõeldud. 1966 Lumevalgus...lumepimedus -- Kersi Merilaas väitis, et ta lõpetas luuletamise selle pärast, et ta nägi, et keegi teeb seda temast paremini. Merilaas hakkab aga ka uuesti kirjutama, sest Rummo looming aja möödudes muutub. Kõige lähemalt võiks öelda, et selles teoses saavad kokku isiklik traagika kuid ka rahvusmüütide ülemus
Käsikirjad jäid tsensuuri väravate taha kinni (,,Ma armastasin jaapanlannat" ja ,,Maria Siberimaal", mis ilmus 1980ndate lõpul. Puudutasid Siberisse küüditatute elu). 17. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 197385. Uusromantiline (ehk postsümbolistlik ehk arbujalik) peatee - klassikaline tuleb luulesse tagasi. Uuema rahvalaulu esteetika (Hando Runnel). Modernistlikud alternatiivid jäävad alles. Humanistlik ja rahvuslik hoiak (nn vastupanuluule) tsensuur tugevneb. Rahvuslikke motiive tuleb luulesse juurde. Luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus. Looduslähedus // alternatiivina samas linnaluule tugevnemine. Väikeste asjade poeetika (Viivi Luik). Lauluteksti osakaal luules kasvab. Absurd ja iroonia (kõige eredamad Jüri Üdi näitel 1970ndatel, Andres Ehini sõnamängud). Undergroundis ka muud (ropendamine, rockkultuur jms) - pilt on ühtlasem kui 1960ndate lõpul.
annaabi.ee 
