lepinguteks. Kahekülgseteks nim lepinguid, millest mõlemad osapooled omandavad kohustusi, mis ei ole omavahel olemuslikult seotud. Need on lepingud, milles pooled võtavad endale kohustuse anda üle asi või kogum asju teisele isikule, kes omakorda kohustub andma omalt poolt asja või asjade kogumi pärast teatud aja möödumist tagasi (tasuta laen, tasuta kasutusse andmine). Kahekülgsed on ka lepingud, milles poole vastukohustuse tekkimine sõltud juhusest (maaklerleping). 4. Kokkuleppest ja ühe poole tahteavaldusest tekkivad võlasuhted. Isik on oma õigussuhete kujundamisel vaba. Lepinguvabaduse olemuseks on üheltpoolt vabadus autonoomselt otsustada, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ja millistel tingimustel ennast õiguslikult siduda, teiselt poolt piirangud, mis tulenevad teiste isikute privaatautonoomia realiseerimisest või piirangud, mis on vajalikud avalikes huvides
olevate seaduste ning teiste õigusaktidega antud kohustustes, õigustes ja vabadustes. Põhiseaduslikud vabadused, kohustused ja õigused on nii objektiivse kui subjektiivse õigusena garanteeritud kõigile egaalselt, kuid individuaalne õiguslik staatus võib sõltuvalt teovõime mahust paratamatult olla faktiliselt individuaalselt erinev. Subjektiivne õigus eeldab alati: teise poole korrespondeeriva vastukohustuse olemasolu riikliku sunni kohaldamise võimalust subjektiivse õiguse realiseerimise tagamiseks. 38. Nähtusi, mida riik ühiskondlikes suhetes mõjutab nim. õigusliku reguleerimise objektiks. Ühiskondlikud suhted on õiguse üldobjekt, konkreetse õigusnormi objektiks on subjektidele esitatud nõue käituda üksnes teatud viisil. Seega on õigussuhte üldobjekt õigussubjektide õigusnormis sätestatud käitumine. Kui õigusnorm õigussuhetes
Subjektiivse õiguse kandjaks saab olla õigussubjektne isik, kellel õigus- ja teovõime kokku langevad. Füüsilise isiku õigussubjektsuse sisu väljendub tema õiguslikus staatuses, - põhiseadusega ja õigusaktidega antud kohustustes, õigustes ja vabadustes. Ühised inimõigused õigus elule, tervisele, omandile jne. ei ole samad, mis kodanike poliitilised õigused. Subjektiivne õigus eeldab alati: 1. teise poole korrespondeeriva vastukohustuse olemasolu; 2. riikliku sunni korraldamise võimalust subjektiivse õiguse realiseerimise tagamiseks. Subjektiivne õigus seisneb eelkõige õigustatud subjekti teatava käitumise võimaluses, mitte aga käitumisaktis endas. 2.4 Õigussuhte objekt Nähtusi, mida riik ühiskondlikus suhetes mõjutab (reguleerib) nimetatakse õiguslik reguleerimise objektiks.Ühiskondlikud suhted on õiguse üldobjekt, konkreetse õigusnormi 10
Subjektiivse õiguse kandjaks saab olla õigussubjektne isik. Õigussubjektsus on õigus- ja teovõime kokkulangevus. Põhiseaduslikud vabadused, kohustused ja õigused on nii objektiivse kui subjektiivse õigusega garanteeritud kõigile egaalselt, kuid individuaalne õiguslik staatus võib sõltuvalt teovõime mahust paratamatult olla faktiliselt individuaalselt erinev. Subjektiivne õigus eeldab: 1) teise poole korrespondeeriva vastukohustuse olemasolu; 2) riikliku sunni kohaldamise võimalust subjektiivse õiguse realiseerimise tagamiseks. Õigussuhte objekt Nähtusi, mida riik ühiskondlikes suhetes mõjutab, nim õigusliku reguleerimise objektiks. Ühiskondlikud suhted on õiguse üldobjekt, konkreetse õigusnormi objektiks on subjektidele esitatud nõue käituda üksnes teatud viisil. Õigussuhte üldobjekt on õigussubjektide õigusnormis sätestatud käitumine.
garanteeritud õigustus konkreetsele isikule selles, et ta võib realiseerida õigusnormis sätestatud käitumiseeskirja. Subj õigus ei ole käitumisakt ise vaid võimalus selleks.subj õiguse kandjaks saab olla õigussubjektne isik. Õigussubjektsus so õigus ja teovõime kokkulangevus. Füüsiliste isikute puhul sõltub õigussubjektsus east ja psüühilisest seisundist. Subj õigus eeldab alati teise poole korrespondeeruva vastukohustuse olemasolu ja riiklikusunni kohaldamise võimalust subjektiivse õiguse realiseerimise tagamiseks.subj õigus seisneb eelkõige õigustatud subjekti teatava käitumise võimaluses, aga mitte käitumisaktis endas. 28. PLATONI RIIGI TEOORI PLATONI TEOORIA: riik ja inimene on tekke seisukohalt põhimõtteliselt üheealised. Inimese kõrgeima ja lõpliku olemise vormiks on riik
isikule selles, et ta võib realiseerida õigusnormis sätestatud käitumiseeskirja. See ei ole käitumisakt ise, see on eeldus, võimalus selleks. Subjektiivse õiguse kandjaks saab olla õigussubjektne isik. Õigussubjektsus on õigus- ja teovõime kokkulangevus. Füüsiliste isikute puhul oleneb õigussubjektsus east ja psüühilisest seisundist. Subjektiivne õigus eeldab alati teise poole korrespondeeriva vastukohustuse olemasolu ja riikliku sunni kohaldamise võimalust subjektiivse õiguse realiseerimise tagamiseks. Õigussuhte objekt: Nähtusi, mida riik ühiskondlikes suhetes mõjutab (reguleerib), nimetatakse õigusliku reguleerimise objektiks. Ühiskondlikud suhted on õiguse üldobjekt, konkreetse õigusnormi objektiks on subjektidele esitatud nõue käituda üksnes teatud viisil. Seega on õigussuhete üldobjekt õigussubjektide õigusnormis sätestatud käitumine.
Vahetatavad sooritused võivad olla nii rahalised kui mitterahalised (nt üüritud eluruumide üleandmise kohustus ja üüritasu maksmise kohustus). Eelkõige on vastastikkususesuhtes tasulised lepingud (nt müügileping, rendileping, töövõtuleping). Omavahel vastastikkususe seoses olevad kohustused on tavaliselt põhikohustusteks. Pooled võivad ka lepingus ise kokku leppida, et kohustuste vahel on vastastikkusus, mis annab selle kohustuse rikkumise korral teisele poolele õiguse vastukohustuse täitmist kinni pidada. Vastastikused võivad olla põhikohustuste kõrval ka kõrvalkohustused. Vastastikused kõrvalkohustused võivad olla takistuseks nõude loovutamisel või täitmisnõudele vastuväidete esitamisel (ühe poole kõrvalkohustuse täitmisel võib ka teisel poolel tekkida kohustus kõrvalkohustused täita, kui need on vastastikused). 14
Vahetatavad sooritused võivad olla nii rahalised kui mitterahalised (nt üüritud eluruumide üleandmise kohustus ja üüritasu maksmise kohustus). Eelkõige on vastastikkususesuhtes tasulised lepingud (nt müügileping, rendileping, töövõtuleping). Omavahel vastastikkususe seoses olevad kohustused on tavaliselt põhikohustusteks. Pooled võivad ka lepingus ise kokku leppida, et kohustuste vahel on vastastikkusus, mis annab selle kohustuse rikkumise korral teisele poolele õiguse vastukohustuse täitmist kinni pidada. Vastastikused võivad olla põhikohustuste kõrval ka kõrvalkohustused. Vastastikused kõrvalkohustused võivad olla takistuseks nõude loovutamisel või täitmisnõudele vastuväidete esitamisel (ühe poole kõrvalkohustuse täitmisel võib ka teisel poolel tekkida kohustus kõrvalkohustused täita, kui need on vastastikused). Lepingute liigitus vastastikkusteks ning kahe-ja ühekülgseteks on oluline eelkõige juhul, kui üks pool
poliitilised õigused!). Põhiseaduslikud vabadused, kohustused ja õigused on nii objektiivse kui ka subjektiivse õigusena garanteeritud kõigile egaalselt, kuid individuaalne (ehk personaalne) õiguslik staatus võib sõltuvalt teovõime mahust paratamatult olla faktiliselt individuaalselt erinev (nt alaealine, siis osalise teovõimega; kodanik, kes teenib relvajõududes, ei saa mõnes riigis õigust valida jne). Subjektiivne õigus eeldab alati: 1) teise poole korrespondeeruva vastukohustuse olemasolu; 41 2) riikliku sunni kohaldamise võimalust subjektiivse õiguse realiseerimise tagamiseks. Subjektiivne õigus seisneb eelkõige õigustatud subjekti teatava käitumise võimaluses, mitte aga käitumisaktis endas. Selle õigusnormis sätestatud võimaluse alusel tekibki seejärel õigustatud subjekti õigus nõuda vastavat käitumist kohustatud subjektilt. NB! Siin on rida
annaabi.ee 
