JA – vajab mõlemat sisendit • Väljundis väiksem rõhk X Y A 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 14. Loogika funktsiooni VÕI realiseerimine, loogika tabel. Seletage, miks on VÕI ventiil pneumaatikas oluline Või – vajab üht sisendit • Väljundis suurem rõhk x y A 0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1 Küsimused hüdraulika osast: 1. Hüdrosüsteemi põhielemendid (vt. Slaidid). Paak-filter-kaitseklapp-jaoti-vastuklapp-drossel-hüdrosilinder-hüdromootor 2. Millised hüdrosüsteemi põhierinevused pneumosüsteemiga? Suurem rõhk, ÕLI, Odavamad lisaseadmed. 3. Nimetage hüdraulikas kasutatavad pumbad ning nende tootlikkuse muutmise võimalused. Hammasrataspumbad (Välishambumisega • Madal hind • Mobiilseadmetes • Suur pööretevahemik • Lai temp. ja visk. Vahemik I Sisehambumisega • Madal müratase • Tööstuses – pressid, stantsid) • Kruvipumbad (
reguleerimisvõimalused Nurkrataskompressor Aksiaalkompressor Kasutatakse väga kõrgete voolue ja madalate survete puhul. Radiaalkompressor 8. Kompressorite reguleerimine Tootlikkuse reguleerimist teostatakse: Kompressorist pneumosüsteemi väljastatava õhuhulga piiramisega Kui rõhk pneumotorustikus või suruõhureservuaaris saavutab etteantud väärtuse, avaneb väljalaskeklapp ja liigne õhk juhitakse välja. Vastuklapp väldib suruõhureservuaari tühjenemise (kasutatakse väiksemates pneumosüsteemides) Kompressorisse juhitava õhuvoolu sulgemisega ja avamisega Antud reguleerimisel suletakse õhu sisselase kompressorisse. Kui õhu sisselase kompressorisse on suletud, töötab kompressor alarõhu piirkonnas. Seda meetodit kasutatakse eeskätte kolbkompressorites ja pöörlevat liikumist kasutatavates kompressorites. Kompressori sisselaskeklapi lukustamisega avatud asendisse
1. Hüdroajami koostisosad ja tööpõhimõte Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2. Erinevate energialiikide ja ajamite omavaheline võrdlus (pneumo-, hüdro-, elektriseadmed) 3. Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud 4. Hüdrostaatika. Hüdrostaatika põhivõrrand. Rõhk
Arvestustöö Nr. 1 1. Hüdroajami mõiste ja põhilised komponendid. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu
mehaaniliseks energiaks. Selleks, et ajam normaalselt toimiks, on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta ja sujuva töö. Hüdroajami elemendid võib jagada: • paak töövedeliku jaoks • pump koos pumba ajamiga (paneb õli liikuma, annab õlile surve) • süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp) • reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks (drossel, rõhu regulaator) • juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) • hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks • süsteemi abiseadmed (filter, torustik, voolikud) Hüdrosüsteem • Hüdrosilinder ehk lineaarne hüdromootor on seade, mille ülesandeks on vedeliku hüdraulilise energia muutmine kolvi sirgjoonelise liikumise energiaks. Sisuliselt on
mõlemad kompressori sisselaskeklapid. Kompressor hakkab õhku ühest silindrist teise pumpama. Suruõhu andmist ei toimu. Kui rõhk langeb alla 0,6 MPa, langevad rõhuregulaatori kuulid vedru surve mõjul alla. Tühikäiguseadme kanal ühendatakse välisõhuga. Tühikäiguseadme kolvid surutakse vedru abil alla, kompressori sisselaskeklapid sulguvad ja kompressor alustab õhu pumpamist süsteemi. Õhupaagid. Täiendavate seadmetena võib olla veel vastuklapp ja õhu kraan õhu võtmiseks. Kompressori ja õhupaagi vahel on õhukuivati, mis püüab kinni vee- ja õlipiisad. Lisaks kasutatakse pneumopidurite süsteemis külmumise vältimiseks külmumise tõrjukit ehk piiritusaurustit, mis kaitseb õhusüsteemi torusid ja seadmeid kondensaadi külmumise eest. Külmumise tõrjukit saab vajadusel õhusüsteemiga ühendada või lahutada. Külmumise tõrjuk koosneb kannust, milles on 200...1000 cm3 piiritust ja tahist, mis ulatub õhukanalisse.
· aeglustivähendabsõidupidurikulumist. 90. Pneumopidurisüsteem ja selle agregaadid · kasutatakse, kuitäismass on m 7,5 t · energiaallikaks on suruõhk · suruõhk on jõuülekandevahend (pneumoajam) Kahekontuurilinesuruõhkajam sõidupidurisüsteem 1 -kompressor; 2- rõhuregulaator; 3- antifriisipump; 4- nelikkaitseklapp; 5- õhupaagid; 6-toitemagistraali ühenduspea; 7- kondensaadiklapp; 8- vastuklapp; 9- kontrollklapp; 10- seisu-pidurikraan; 11 - haagisepiduritejuhtklapp; 12 - juhtmagistraaliühenduspea; 14 esirattad; 15 - koormustundlikpidurdusjõuregulaator (ALB); 16 tagarattad; 17 pidurikraan/- pedaal; 18 esiratta pidurikamber; 19 kiirendusklapp; 20 - tagaratta vedruakugapidurikamber Kaasaegnepneumopiduriga sõidupidurisüsteem a) energiavarustusseadmed; b) suruõhupaagid; c) pidurikraanid; d)
annaabi.ee 
