öeldes e2 jääb e1st faasilt maha. Faasinihkenurka pinge ja voolu vahel tähistatakse (kreeka väiketäht fii). See võib olla mõõdetud nii amplituudi- kui nullväärtuste vahel. Üldisemalt = 1 2 faasinihkenurk 1 esimese, pinge siinuskõvera algfaas 2 teise, voolu siinuskõvera algfaas Kui sama sagedusega siinuskõverad on võrdse algfaasiga, siis öeldakse, et nad on faasis. Kui algfaaside vahe on ±, siis öeldakse, et nad on vastufaasis. 6.5 Vektordiagramm Siinussuurus on määratud, kui on teada ta amplituudväärtus, sagedus ja algfaas. Graafiliselt kujutatakse siinussuurusi kas sinusoidina, nagu eelpool, või pöörleva vektorina. Sinusoidi joonestamine on tülikam. Pealegi kaob ülevaatlikkus, kui sinusoide on palju. Seepärast kasutavad elektrikud enamasti vektordiagrammi, mis on sinusoididest lihtsam ja ülevaatlikum. Milline on seos sinusoidi ja vektori vahel? Sinusoid
vastuelektromotoorjõu puhul (b) Suure induktiivsusega koormuse puhul kui ωL >> R, arvutatakse pinge Ua ligikaudselt valemiga: 2 E2 Ua ≅ cos α . (4.6) π Ühefaasiline keskväljavõttega alaldi (M2). kujutab endast põhimõtteliselt kahe poolperioodalaldi M1 rööpühendust (joonis 4.19), kusjuures nende sisendpinged on vastufaasis. Alaldi väljundpinge pulseerib toitepinge kahekordse sagedusega. Tüüritav M2C tüüpi lülitus võib töötada nii reguleeritava alaldina kui ka võrguga sünkroniseeritud vaheldina. Alaldatud pinge ud keskväärtus aktiivkoormusel sõltub tüürnurgast α vastavalt avaldisele 2 E2 Ua = (1 + cosα ) (4.7) π I21 α
Tagasiside ahelast tulnud harmoonilised, kui mittelineaarsus produktid, satuvad sisendis samade harmoonilistega vastufaasi ja kompenseerivad teineteist. Võimenduse langus negatiivse tagasiside korral aga kompenseeritakse võimenduse suurendamisega eelvõimendis, kuna seal väikese signaali amplituudi tõttu praktiliselt mittelineaarmoonutusi ei teki. Negatiivse tagasiside korral on teatavastitagsisidepinge sisendpingega vastufaasis, selle toimel väheneb sisendpinge tagasisisdestamata võimendi klemmidel ja kui väheneb sisendpinge, väheneb ka sisendvool ja see on samaväärne sisendtakistuse suurenemidega. Kui suureneb mingil põhjusel väljunvool, siis põhjustab see pingelangu suurenemise väljundtakistusel ja väljundoinge väheneb. Väljundpinge vähenemisel väheneb ka tagasisidepinge ja nüüd suureneb tagasisdestamata võimendi sisendpinge
komplektidena. Praktiliselt tähendab see seda kui üks transistor on riknenud siis on soovitav asendada paar. 2.6 Tagasiside võimendidest Joonis 2.6.1 Tagasisideks nimeatakse sellist tööreziimi kus osa väljund pingest juhitakse tagasisde ahela kaudu tagasi võimendi sisendisse. Tagasisidet kasutatakse võimendi omaduste soovikohaseks muutmiseks.Sõltuvalt sellest, kas tagasiside pinge liitub faasis või vastufaasis, võib tagasiside olla kas positiivne või negatiivne. Peale selle liigitatakse tagasisidet kas tagasiside pinge ja sisendpinge liituvad järjestikku või paraleelselt on järjestikune ja paraleelne tagasiside. Ka võib tagaside olla kas pinge- või voolu tagasiside. Esimesel juhul on tagasiside pinge võrdeline väljundpingega teisel juhul aga väljundvooluga. Joonis 2.6.2 Veel jaguneb tagasiside tahkeliseks ja parasiidseks esimesel juhul on tekitatud
Mittelineaarmoonutuste vähenemine sel juhul on lihtsalt seletatav. Tagasiside ahelast tulnud harmoonilised, kui mittelineaarsusproduktid, satuvad sisendis samade harmoonilistega vastufaasi ja kompenseerivad teineteist. Võimenduse langus negatiivse tagasiside korral aga kompenseeritakse võimenduse suurendamisega eelvõimendis, kuna seal väikese signaali amplituudi tõttu praktiliselt mittelineaarmoonutusi ei teki. Negatiivse tagasiside korral on teatavasti tagasisidepinge sisendpingega vastufaasis, selle toimel väheneb sisendpinge tagasisidestamata võimendi klemmidel ja kui väheneb sisendpinge, väheneb ka sisendvool ja see on samaväärne sisendtakistuse suurenemisega. Kui suureneb mingil põhjusel väljundvool, siis põhjustab see pingelangu suurenemise väljundtakistusel ja väljundpinge väheneb. Väljundpinge vähenemisel väheneb ka tagasisidepinge ja nüüd suureneb tagasisidestamata võimendi sisendpinge ning suureneb
Mittelineaarmoonutuste vähenemine sel juhul on lihtsalt seletatav. Tagasiside ahelast tulnud harmoonilised, kui mittelineaarsusproduktid, satuvad sisendis samade harmoonilistega vastufaasi ja kompenseerivad teineteist. Võimenduse langus negatiivse tagasiside korral aga kompenseeritakse võimenduse suurendamisega eelvõimendis, kuna seal väikese signaali amplituudi tõttu praktiliselt mittelineaarmoonutusi ei teki. Negatiivse tagasiside korral on teatavasti tagasisidepinge sisendpingega vastufaasis, selle toimel väheneb sisendpinge tagasisidestamata võimendi klemmidel ja kui väheneb sisendpinge, väheneb ka sisendvool ja see on samaväärne sisendtakistuse suurenemisega. Kui suureneb mingil põhjusel väljundvool, siis põhjustab see pingelangu suurenemise väljundtakistusel ja väljundpinge väheneb. Väljundpinge vähenemisel väheneb ka tagasisidepinge ja nüüd suureneb tagasisidestamata võimendi sisendpinge ning suureneb väljundvool, mis on
öeldes e2 jääb e1st faasilt maha. Faasinihkenurka pinge ja voolu vahel tähistatakse (kreeka väiketäht fii). See võib olla mõõdetud nii amplituudi- kui nullväärtuste vahel. Üldisemalt = 1 2 faasinihkenurk 1 esimese, pinge siinuskõvera algfaas 2 teise, voolu siinuskõvera algfaas Kui sama sagedusega siinuskõverad on võrdse algfaasiga, siis öeldakse, et nad on faasis. Kui algfaaside vahe on ±, siis öeldakse, et nad on vastufaasis. 6.5 Vektordiagramm Siinussuurus on määratud, kui on teada ta amplituudväärtus, sagedus ja algfaas. Graafiliselt kujutatakse siinussuurusi kas sinusoidina, nagu eelpool, või pöörleva vektorina. Sinusoidi joonestamine on tülikam. Pealegi kaob ülevaatlikkus, kui sinusoide on palju. Seepärast kasutavad elektrikud enamasti vektordiagrammi, mis on sinusoididest lihtsam ja ülevaatlikum. Milline on seos sinusoidi ja vektori vahel? Sinusoid
ankruketi jälgimisega: kui ankur "roomab", siis võib ankruketti jälgides märgata perioodilisi jõnksulisi lõtvumisi ja pinguletõmbumisi, vöörist põhja lastud käsiloodi abil. Joon. 13.27 Joon. 13.26 Tähelepanelik peab olema lähedal seisvate laevade suhtes, kes võivad ootamatult seegata vastufaasis ja sattuda ohtlikku lähedusse, samuti võib neil ilmneda triiv. Ankruketi jälgimiseks (et see iseeneslikult järele ei annaks (lintpiduri defekti tõttu või lülide üle ketiratta libisemisel tugeva kiilkõikumise ajal jne.) tuleb tema külge, komandosillast nähtavasse kohta kinnitada hele märk (riideriba, valgust peegeldava materjali tükk vm.). Tugevasti rippuv ankrukett pehmendab seegamisest ja õõtsumise orbitaalsest liikumisest tulenevaid kiirendusi ja dünaamilisi pingeid
annaabi.ee 
