selgmisest ja kõhtmisest pikisoonest ja neid ühendavatest ringsoontest ning selles voolab sageli hemoglobiinirikas veri. Eesmised ringsooned on paksemate lihaseliste seintega ja talitlevad südametena. Erituselunditeks on avatoruneerud, mis asuvad kahes lülis, algavad ühes ja avanevad järgmises. Sooltoru on enamasti ruumikas ja sageli lisanäärmetega selle esimeses osas. Liitsugulised, sigimiselundid ainult mõnedes või spetsiaalsetes sugulülides. Areng otsene või läbi vastsestaadiumi. Jaotatakse kolme rühma. Klass: Hulkharjasussid. Enamasti mereloomad, keha katavad harjased. Osa nendest ussidest on ujuvad (röövtoidulised), teised roomavad (segatoidulised), kolmandad põhjamudas tegutsevad (detriiditoidulised või filtreerijad) liigid. Mõnedel röövtoidulistel liikidel on suus üsna tugevad lõuad, nii et võivad ka inimest hammustada. Sigimisviisid väga mitmekesised. Tuntud hulkharjasussid on harjasliimukad, liivatõlv, merihiir ja paloolo-uss. Klass: Vöösed
kõigepealt ühe või mitu pisikest muna. Siis lisab tilgakese seemet seemnehoidlast. Kui ussiema limamuhvi mulda jätab, tõmbuvad tolle otsad kokku, nii et moodustub mõne millimeetri pikkune sidruni moodi kookon, kummaski otsas limapunniga suletud toruke. Kookon on nüüd tihedas nahkjas kestas, täis vöö näärmete eritatud piimjat toitevedelikku, milles hakkavad arenema äsja viljastunud munad. Mõne nädala või kuuga saab lootest harjastega ussike. Vastsestaadiumi pole. Osa mune võib jäädagi arenemata, teistele loodetele toiduks. Kui noortel hakkab kookonis kitsas ja nälg peale tuleb, poevad nad kookoni otsast või seina lõhutud august välja laia maailma. Kindlat sigimisperioodi vihmaussidel pole. Kookoneid tehakse siis, kui muld on parajalt niiske ja mitte liiga külm, rohkem kevadel, vähem sügisel. Enamik vihmausse süüakse ära esimestel elunädalatel. Kellel õnnestub vanemaks
piirkond. Enam leidub meil talvituvaid mardikaid just Võrtsjärve lõunapoolsetel aladel. [6] 7 2. Kartulimardika kahjulikkus Munadest koorunud vastsed närivad sama lehe alumise pinna sisse väikesi augukesi. Lehe pealmine osa jääb alles ning tekkinud kahjustust kutsutakse akensöömaks. Kartulimardika vastsed võivad oma kolmenädalase vastsestaadiumi jooksul paljaks süüa meie kõige olulisema toidutaime. Mardikad söövad lehtedesse aga suured augud (Joonis 5). Taimede kahjustus on põllul kolletena. Meie oludes eelistab mardikas heamaitselisi sorte nagu Adretta, Helena, Van Gogh jt, pealsetest aga nõrgemakasvulisi ja nooremaid. Lisaks kartulitele võib ta süüa ka tomatitaimi. Saagikadu Lääne-Euroopa riikidest võib arvestuslikult ulatuda 5-20%.
eesotsas kolm jätket ja ta moondub järgmise staadiumi vastseks- hatuvastseks ehk brahhiolaariaks. Haruvastne laskub varsti merepõhja, kinnitub sinna eesotsa jätkete vahel leiduva inimnappaga ja teeb läbi moonde, misjuures haruvastse varrekese osa etendav eesosa degenereerub, aga magu sisaldavast tagaosast kujuneb noor meritäht. Otsesel arenemisel kooruvad suhteliselt vähearvukatest suurtest, reburikkastest munadest kohe noored meritähed. Vabaltujuvat vastsestaadiumi neil pole. Paljudel niisuguse arengutüübiga meritähtedel täheldatakse lõimetishooldust. Küürakal pisitähel ja mõnel teisel meritähel piirdub see hoole sellega, et nad kinnitavad munad mitmesugustele veealustele esemetele, kõige sagedamini põhja kohale võlvuvate kivide allapinnale, siis aga roomavad minema. Enamiku polaarvöötmete külmades meredes ja süvameres elunevate liikide emased isendid kannavad aga arenevaid looteid ja
8 kombitsat. Kaheksajalad, paberlaevuke. 8. Hõimkond rõngussid ehk Anneliidid (Annelida) Bilateraalsümmeetrilised, lülistunud kehaga ussitaolised loomad. Prostomium, pügiidium. Keha katab nahklihasmõik, kutiikula puudub. Närvisüsteem on nn nöörredeltüüpi, Meelelunditest on arenenud täppsilmad ja kompimis-, haistmis- ja maitsmismeel. Vereringesüsteem on suletud. Erituselunditeks on metanefriidid ehk avatoruneerud. Liitsugulised. Areng otsene või läbi vastsestaadiumi. 8.1. Klass Hulkharjasussid ehk Polüheedid (Polychaeta) Parapoodidel arvukalt harjaseid. Mereloomad. Harjasliimukas, liivatõlv, merihiir, punane süstlõpuslan. 8.2. Klass Väheharjasussid ehk Oligoheedid (Oligochaeta) Paraopoodid puuduvad, harjased vahetult kehaseinas. Peapiirkond nõrgalt eristunud. Kombitsaid ja palpe tavaliselt ei ole. Hermafrodiidid. Tuntakse ligi 2500 liiki. Magevee ja pinnasevormid, riimvee ja merevorme leidub vaid üksikuid
Kehasein koosneb kahest rakukihist ja nende vahel olevast rakutust ainest. Ainuõõssetel esineb kehaõõs, mis on ühenduses väliskeskkonnaga ainult suu kaudu. Kõikidel ainuõõssetel asuvad ektodermis erilised mürgist nõret sisaldavad kõrverakud. Ainuõõssetel esineb kaks eluvormi vabalt ujuv meduus (üksik) ja kinnitunud polüüp (sageli kolooniatena). Meduusid arenevad polüüpidest vegetatiivselt, pungumise teel, polüübid meduusidest alati sugulisel teel, läbi vastsestaadiumi. Polüübist areneb polüüp pungumise teel. Enamik ainuõõssetest on röövloomad. Sigivad suguliselt (lahksugulised) või mittesugulisel teel (pungumine). Sügoodist areneb enamasti alati ujuv vastne plaanula. Valdavalt soolaste merede loomad Klass: Hüdraloomad Hydrozoa Eestis esinevad liigid ainult solitaarse polüübina. Tuntud liik on varshüdra Hydra oligactis. Meres elavad liigid on enamasti koloonialised, nagu näiteks Cordylophora kaspia. Liikide arv: 5 Kirjandus: -
ühendavatest ringsoontest ning selles voolab sageli hemoglobiinirikas veri. Eesmised ringsooned on paksemate lihaseliste seintega ja talitlevad südametena. Erituselunditeks on metanefriidid ehk avatoruneerud, mis asuvad kahes lülis, algavad ühes ja avanevad järgmises. Sooltoru on enamasti ruumikas ja sageli lisanäärmetega selle esimeses osas. Liitsugulised, sigimiselundid ainult mõnedes või spetsiaalsetes sugulülides. Areng otsene või läbi vastsestaadiumi. Jaotatakse kolme rühma: Hulkharjasussid, vöösed ja ketasussid. 29. Enamasti meredes, ~8000 liiki. Igal kerelülil kummalgi pool jäsend, ülemise ja alumise sagaraga, igal sagaral kimp harjaseid. Peas järked, silmad jm meeleelundid. Roomavad, vingerdavad, ujuvad, uuristavad. Erinevaid toitumisviise, osad parasiidid. Suguta (pungumine, paratoomia) ja suguline sigimine, sugurakud lastakse vette, Trohhofoor.N: liivatõlv (Põhjameres),Spirorbidae, ketasuss, Eestis harilik harjasliimukas.