Seal kus puutuvad kokku soe ja külm hoovus tekivad tohutud veekeerised, mis muudavad vee hapnikurikkamaks ja tõstavad põhjast üles planktonile vajalikke toitained. Planktoni küllus meelitab ligi sellest toituvaid kalu. Nii on hoovuste segunemiskohad head kalapüügipiirkonnad. Tõus ja mõõn Maailmamere veetaseme kõikumist, millel on kindel ööpäevane rütm, nimetatakse loodeteks ehk tõusuks ja mõõnaks. Tõusu ja mõõna põhjustab Maa ja Kuu, vähemal määral ka Päikese, vastatikune tõmbejõud. Loodete perioodiline kordumine tuleneb maakera pöörlemisest ümber oma telje. Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra, kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini. Sisemeredes ja järvedes loodeid peaaegu ei esine: näiteks Läänemeres on looded kõrgusega alla 10 sentimeetri. Kuu külgetõmbejõu mõjul saavad kõik Maa punktid teatava kiirenduse Kuu poole: mida väiksem on veeosakese kaugus Kuust, seda tugevamini tõmbub see Kuu poole - tekib tõus
Liivimaa kroonikast, rahvaluulest, ja ka arheoloogia vahendusel, midagi muutub usundis koguaeg, samuti on see piirkonniti väga erinev. Muinasusundi all mõistame muinasajal valitsenud uskumuste kogumit. Eestlaste usund oli oma põhiolemuselt loodususund e.animism. Loodususund oli seotud metsa ja veekogudega, pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat, palju austamisobjekte ja ka esivanemate austamine oli väga tähtis. Usuti, et elava ja surnu vahele jääb vastatikune suhe. Arvati, et lahkunud esivanemail oli võime midagi muuta. Läti Henrik on "Liivimaa Kroonikas" kirjeldanud eestlaste matuseid: "Pühitsesid suure kaebamisega ja joomisega oma viisi!" Haual söömist ja joomist peeti peiedeks. Kui aga surnu peiesid korralikult ei peetud võis surnu tulla koju tagasi "võlga nõudma" e. "kodu käima". Kodukäimise vältimiseks keelati surma kojutulek, lõigates koduteele puudesse riste või raidudes neid kivise. On teada ka
......................................................................9 Sissejuhatus Käesolevas referaadis on uurimise alla võetud organismid kui elupaigad teistele organismidele. Referaadi tähtsus väljendub eelkõige selles, et ka inimesed on elupaigaks paljudele teistele organismidele, kes võivad meile teha nii kasu kui kahju. Referaadi eesmärgiks on kirjeldada millised organismid elavad teiste organismide sees, milliseid erinevad kooselu vorme leidub ning milline on organismide vastatikune mõju teineteisele. 1.Biootilised seosed organismide vahel Looduslikes kooslustes esinevad organismide vahel mitmesugused biootlised seosed, millest osad on kasulikud nii mõlemale osapoolele kui ka vaid ühele, või kasulikud vaid ühele poolele ja kahjulikud teisele. Neist tähtsamad on Parasitism, sümbioos ning kommensalism. (1) 1.1 Parasitism Parsitism ( kr.k. parasitos kõrvaltoitlustaja, muidusööja) on eri liiki organismide suhe, kus üksorganism ( parasiit e
sotsiaalses interaktsioonis • primaarsed - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline, rahvuslik • sekundaarsed - sotsiaalse staatuse ja rollidega seotud, ametialased rollid, sots. staatus • tehingust sõltuvad(müüja/ostja);tehignuvälised(tetud tingimustele vastamine); võimusuhted ja huvigruppide tegevus Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised põsivad seosed ja vastatikune tegevus;määratleb indiviidi/grupi koha sotsiaalses süsteemis(ühiskond, organisatsioon, pere) • objetiivne(indiviidi-väline)/subjektiivne - kuidas isik väliseid piiranguid ja võimalusi mõtestab • struktuur loob nii võimalusedkui piirangud, indiviid muudab ja taastoodab oma tegevusega • ajas muutuv Võim - võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda(M.Weber) • Võim kellegi üle: sotsiaalne suhe
Sept 1939. Poolakad panid vapralt vastu, kuid nende armee oli ajast maha jäänud. Neil oli olulisel kohal ratsavägi, mis sakslaste soomukitele vastu ei saanud. 4. 1939. A. Sept, kui sõda juba käis, pidasid Eesti võimud vastavalt oma neutraliteedikohustustele Tallinna kinni Poola allvelaeva Orzel. Paraku laev põgenes ja see andis NSVL sobiva ettekäände realiseerida oma kavatsusi. Karl Selterile esitati nõudmine sõlmida NSVL vastatikune abistamise leping 5. 1939. A. Lahkusid Hitleri kutsel baltisakslased. Eestlaste enamikku jättis see küll suhteliselt külmaks kuid samas tähendas baltisakslaste lahkumine siiski pika kultuuritraditsiooni katkemist. 6. 1940 kevadel hakkas sõda kiirelt levima. Aprillis okupeerisid sakslased Taani ja ründasid Norrat, mais alustasid pealetungi läänerindel. Kiiresti hõivati Belgia, Holland ja Luksemburg ning murti läbi prantslaste kaitsest
kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. Ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosis või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seadupärane toitaineterohkes keskkonnas. Antibioos organismide mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Allelopaatia eri liikide taimede vastatikune mõjutamine keemiliste ühenditega ning see võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. Kisklus röövlus. Antagonismi iseloomik juht: üks loom sööb teisi. Kisklus reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit. Nõrkade ja väikse kohanemisvõimega isendite hävitamine tagab loodusliku valiku tõhususe.
Tulemuseks: iseennast taastootev grupikonflikt ja grupidiskrimineerimine Vastumürk: vaenlasega tutvumine, eesmärkide läbirääkimine, püsivad infokanalid. Grupipsühholoogia praktika: grupiloome: team building · Vajadus luua tulemuslikult tegutsev rühm eesmärgi saavutamiseks. Et oleks tulemuslik ja väldiks grupimõtlemist. · Grupiloome protseduurid: eesmärgid -> liikmete valik -> rollijaotus -> isiksuste harmoniseerimine -> treening -> vastatikune toetus - > ressursikasutuse efektiivsus -> kommunikatsioon. *Roteeruv liider ei ole ühte kindlat liidrit, vaid liidrid muutuvad. Suhtlemine Suhted püsivad, fikseeritud rollisuhted Suhtlemine informatsiooni vahetus. infoliikumine inimeste vahel. (allikas/saatja -> teade -> kanal -> vastuvõtja) · Infot kannab märk - sõna, zest vm, millele saatja ja vastuvõtja omistavad sellele sama tähenduse