Kreon pöördus tagasi Apolloni kuulutusega, et katk lõpeb ühel tingimusel: tuleb karistada seda, kes tappis kuningas Laiose. Oidipus tundis kergendust, sest oli kindel, et leiab üles mõrvari(d). (Hamilton, 1975) Kuningas laskis kohale kutsuda ka Teiresiase, vana pimeda ennustustarga, keda Teebas kõige enam austati, ja küsis tollelt, kas too võiks nõu anda, kuidas süüdlast leida. Üllataval kombel ei tahtnud rauk esialgu vastatagi, mistõttu Oidipus sai pahaseks ja hakkas esimest süüdistama osavõtus mõrvas. Seepeale ägestus ennustaja ja üle ta huulte langesid sõnad: "... selle maa su oma roim on reostanud." Oidipus arvas, et rauk on arust ära, ja keelas tal edaspidi tema silme ette sattumise. (Hamilton, 1975) Ka Iokaste suhtus ettekuulutusse põlglikult ja jutustas oma abikaasale, kuidas Delfi oraakel oli ette kuulutanud, et Laios sureb
uksekell. Piilusin uksepilust. See on Kerda: ,,Hei Kriss. Ma tõin veits süüa ka meile." ,,Okei, sa oled tubli, tule tuppa, paneme asjad kööki ja lähme üles," ütlesin talle ja liikusime köögi poole. Äkitselt Kerda küsis: ,,A mis see Rando rääkis siis?" ,,Ah eimidagi, tahtis ära leppida ja minuga käima hakata," vastasin talle. ,,No? Leppisite ära siis, hakkate käima?" küsis Kerda uudishimulikult. ,,Kuule, ma ei jõudnud talle vastatagi, emme helistas ja tulin kiiresti koju kohe," vastasin talle. Kerda: ,,aga mis sa muidu oleksid talle vastanud?" ,,Maitea, ma arvan et ,,jah", sest ta on tõsiselt kallis poiss, vaatamata eilsele armastan ma teda ikka. ,,Kindel et tahad temaga käima hakata? Sest..." ütles Kerda lauset lõpetamata. ,,Sest?" küsisin ma. ,,No sest ta ütles, et teeb sinu kulul vaid nalja, et ei tahaks kunagi sinusuguse tüdrukuga käima hakata," vastas Kerda. ,,Päriselt? Ilma asjata lootsin
Iokaste venna Kreoni Delfisse jumalalt abi paluma. Kreon pöördus tagasi Apolloni kuulutusega, et katk lõpeb ühel tingimusel: tuleb karistada seda, kes tappis kuningas Laiose. Oidipus tundis kergendust, sest oli kindel, et leiab üles mõrvari(d). Kuningas laskis kohale kutsuda ka Teiresiase, vana pimeda ennustustarga, keda Teebas kõige enam austati, ja küsis tollelt, kas too võiks nõu anda, kuidas süüdlast leida. Üllataval kombel ei tahtnud rauk esialgu vastatagi, mistõttu Oidipus sai pahaseks ja hakkas esimest süüdistama osavõtus mõrvas. Seepeale ägestus ennustaja ja üle ta huulte langesid sõnad: "... selle maa su oma roim on reostanud." Oidipus arvas, et rauk on arust ära, ja keelas tal edaspidi tema silme ette sattumise. Ka Iokaste suhtus ettekuulutusse põlglikult ja jutustas oma abikaasale, kuidas Delfi oraakel oli ette kuulutanud, et Laios sureb oma poja käe läbi, ja kuidas nad Laiosega olid otsustanud selle
üldtunnustatud, ei kinnitanud Osanni avastusi. 1844.a ilmus Tartust pärit, kuid siit Kaasani ülikooli tööle siirdunud Carl Clausi teadustöö, mis oli pühendatud N. Lobatsevskile ja käsitles uue elemendi ruteeniumi avastamist. Septembrikuus saatis Claus uue elemendi preperaate kontrollimiseks Berzeliusele Stockholmi ja akadeemik Hessile Peterburi. Berzeliuse esialgne arvamus oli negatiivne. Ta väitis, et tegemist on ebapuhta iriidiumisoolaga. Claus ei jõudnud veel kirjale vastatagi, kui kaheksandal päeval pärast esimese kirja saatmist võttis Berzelius oma eitava otsuse tagasi, kirjutades: "Proov on uue metalli sool." 25. oktoobril 1844 tehti Peterburi Teaduste Akadeemia pidulikul koosolekul teatavaks uue elemendi avastamine. Berzelius õnnitles teadlast uue esimese Venemaal avastatud elemendi puhul, millele anti Venemaa auks nimeks ruteenium (Ruthenia - Venemaa). Clausi aga premeeriti 1845.a Demidovi preemiaga - 5000 kuldrublaga. Osann siisko vaidlustas Clausi
Kreon pöördus tagasi Apolloni kuulutusega, et katk lõpeb ühel tingimusel: tuleb karistada seda, kes tappis kuningas Laiose. Oidipus tundis kergendust, sest oli kindel, et leiab üles mõrvari(d). (Hamilton, 1975) Kuningas laskis kohale kutsuda ka Teiresiase, vana pimeda ennustustarga, keda Teebas kõige enam austati, ja küsis tollelt, kas too võiks nõu anda, kuidas süüdlast leida. Üllataval kombel ei tahtnud rauk esialgu vastatagi, mistõttu Oidipus sai pahaseks ja hakkas esimest süüdistama osavõtus mõrvas. Seepeale ägestus ennustaja ja üle ta huulte langesid sõnad: "... selle maa su oma roim on reostanud." Oidipus arvas, et rauk on arust ära, ja keelas tal edaspidi tema silme ette sattumise. (Hamilton, 1975) Ka Iokaste suhtus ettekuulutusse põlglikult ja jutustas oma abikaasale, kuidas Delfi oraakel oli ette kuulutanud, et Laios sureb oma poja käe läbi, ja kuidas nad Laiosega olid otsustanud
paluma. Kreon pöördus tagasi Apolloni kuulutusega, et katk lõpeb ühel tingimusel: tuleb karistada seda, kes tappis kuningas Laiose. Oidipus tundis kergendust, sest oli kindel, et leiab üles mõrvari(d). Kuningas laskis kohale kutsuda ka Teiresiase, vana pimeda ennustustarga, keda Teebas kõige enam austati, ja küsis tollelt, kas too võiks nõu anda, kuidas süüdlast leida. Üllataval kombel ei tahtnud rauk esialgu vastatagi, mistõttu Oidipus sai pahaseks ja hakkas esimest süüdistama osavõtus mõrvas. Seepeale ägestus ennustaja ja üle ta huulte langesid sõnad: "... selle maa su oma roim on reostanud." Oidipus arvas, et rauk on arust ära, ja keelas tal edaspidi tema silme ette sattumise. Ka Iokaste suhtus ettekuulutusse põlglikult ja jutustas oma abikaasale, kuidas Delfi oraakel oli ette kuulutanud, et Laios sureb oma poja käe läbi, ja kuidas nad Laiosega
Seega võime kuutasud välja kirjutada järgmiselt: • Operaator A juures: eurot • Operaator B juures: eurot Meie küsimust, millal on operaator A kuutasu odavam, esitab siis täpselt võrratus: . Nagu võrranditegi korral, on võrratuses endas nüüd kontekst kadunud: küsime liht- salt, milliste -de korral on vasem pool väiksem paremast. Pärast võime vastuse tõlkida jälle elukeelde ja vastatagi, milliste kuuminutite arvu korral on operaator A pakett odavam. Nüüd räägimegi võrratuste lahendamisest lähemalt. Võrratuse lahendamine Võrratuse lahendamine tähendab täpselt sama, mida võrrandi lahendaminegi – tuleb leida antud tingimustega sobivad muutuja väärtused [lk 176]. 191
annaabi.ee 
