Võimetus toime tulla omandatud tegevustega, puudub sensoorne või motoorne defitsiit. Uusaju koore kahjustuse tagajärjel tihti. Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda. Ideomotoorne apraksia - ei oska enam sõnalisi korraldusi täita Ataksia lihaste koordinatsiooni ja nõrkuse häire, pigem väikeaju kahjustus Kolmas loeng Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. 1. Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne. (Mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides fn- des, kuigi keel-kõne on vasakus olulisem, on mõningad keelega seotud omadused esindatud ka paremas poolkeras) 2. Poolkera enda piirkond on olulisemgi kui parem või vasak poolkera. (Nt parem ja vasak frontaalsagar on sarnasemad fn-lt kui frontaalsagar parietaalsagaraga võrreldes). 3. Lateralisatsiooni mõjutavad nii geenid kui keskkond. 4
Osa liigutusi on tehtavad eri lihastega liigutusprogramm veel keerukam * Reie esiküljel * Ühes liigutuses osalevad üksi 10 lihast eri kehaosade lihased Motoorika juhtimine toimub kahte teed pidi: 1. Ajukoor seljaaju lihas * erinevad motoorse kontrolli koorepiirkonnad saadavad väljundi erinevatesse ajutüve ja seljaaju segmentidesse * perifeerseid kehaosi kontrollib aju vastaspoolkera; kehatüve kontrollivad mõlemad ajupoolkerad 2. Ajukoor koorealused tuumad seljaaju lihased * koorealuse süsteemi kaasamisega koordineeritakse kaasasündinud liigutusmustrid õpitud liigutusmustritega *koorealust mõjutades saavutatakse ka kontroll kaasasündinud liigutuste üle neid alla surudes ja mustreid “lammutades” (katsuge liigutada 1 lihast korraga!) Motoorika primaarne kontroll jaotub ajukoores analoogselt süva- ja puutetundlikkusega kehaosade kaupa:
veelgi. N ainult reie sisekülje pinnal on 10 lihast. Ühe liigutuse tegemisel osalevad paljude erinevate kehaosade lihased. Motoorika juhteteed: motoorika juhtimine: Motoorika juhtimine toimub kahte teed pidi: 1. Ajukoor à seljaaju à lihas * erinevad motoorse kontrolli koorepiirkonnad saadavad väljundi erinevatesse ajutüve ja seljaaju segmentidesse * perifeerseid kehaosi kontrollib aju vastaspoolkera; kehatüve kontrollivad mõlemad ajupoolkerad 2. Ajukoor à koorealused tuumad à seljaaju à lihased * koorealuse süsteemi kaasamisega koordineeritakse kaasasündinud liigutusmustrid õpitud liigutusmustritega * koorealust mõjutades saavutatakse ka kontroll kaasasündinud liigutuste üle neid alla surudes ja mustreid "lammutades" (katsuge liigutada 1 lihast korraga!) Motoorika kontroll on keerulisem: * üldine kavatsus, plaan tegevuseks à à ,,motoorne
antagonistipaarid, mis kontrakteeruvad ja lõõgastuvad. Osa liigutusi on tehtavad eri lihastega liigutusprogramm veel keerukam * Reie esiküljel * Ühes liigutuses osalevad üksi 10 lihast eri kehaosade lihased 96 Motoorika juhtimine toimub kahte teed pidi: 1. Ajukoor seljaaju lihas * erinevad motoorse kontrolli koorepiirkonnad saadavad väljundi erinevatesse ajutüve ja seljaaju segmentidesse * perifeerseid kehaosi kontrollib aju vastaspoolkera; kehatüve kontrollivad mõlemad ajupoolkerad 97 2. Ajukoor koorealused tuumad seljaaju lihased * koorealuse süsteemi kaasamisega koordineeritakse kaasasündinud liigutusmustrid õpitud liigutusmustritega * koorealust mõjutades saavutatakse ka kontroll kaasasündinud liigutuste üle neid alla surudes ja mustreid “lammutades” (katsuge liigutada 1 lihast korraga!) 98 Motoorika primaarne kontroll jaotub ajukoores
Mis on apraksia? Võimetus toime tulla omandatud tegevustega, puudub sensoorne või motoorne defitsiit. Uusaju koore kahjustuse tagajärjel tihti. Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda. Ideomotoorne apraksia - ei oska enam sõnalisi korraldusi täita Loeng 5 Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. 1. Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne. (Mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides fn-des, kuigi keel- kõne on vasakus olulisem, on mõningad keelega seotud omadused esindatud ka paremas poolkeras) 2. Poolkera enda piirkond on olulisemgi kui parem või vasak poolkera. (Nt parem ja vasak frontaalsagar on sarnasemad fn-lt kui frontaalsagar parietaalsagaraga võrreldes). 3. Lateralisatsiooni mõjutavad nii geenid kui keskkond. 4
Ataksia – vigastused tektopulvinaarses e selgmises nägemistees – ei saa aru kus asjad asuvad. Pigem motoorne kui visuaalne. Apraksia – tahtlike liigutuste kopeerimine ja tegemine häiritud Läbi millise ajuosa jõuab ajukoorde suurem osa meeltest saadud info - TAALAMUS IV LOENG – ajupoolkerade ühendused ja aju ebasümmeetrilisus Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. - Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne – mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides funktsioonides; kuigi keel-kõne on vasakus olulisem, on mõningad keelega seotud omadused esindatud ka paremas poolkeras - Piirkonnad ühe poolkera sees on erinevamad kui sama piirkond paremas või vasakus poolkeras – nt parem ja vasak frontaalsagar on sarnasemad funktsioonilt kui frontaalsagar parietaalsagaraga võrreldes
Ajuühenduste anatoomia Epilepsia puhul: • Assotsiatsioonikiud:1) pikad kiudude kimbud, mis ühendavad kaugelasetsevaid ajukoore • Epileptilised krambid saavad alguse ühest poolkerast (nt temporaalpiirkonnast) ja viiakse alasid ja 2) lühikesed koorealused U-kiud, mis ühendavad külgmisi ajukoore alasid. sealt üle mõhnkeha vastaspoolkera homoloogilisse piirkonda. • Projektsioonikiud on ülenevad kiud madalamatest koorekeskustest, nagu näiteks • Ühendused lõigatakse läbi, et elektriline aktiivsus ei pääseks ühest poolkerast teise. talamusest ja alanevad kiud koorest ajutüvve ja seljaajju. • Lõikuse tulemusena saab kumbki poolkera nii visuaalse kui sensoorse info oma
annaabi.ee 
