1940a. 14. juuni 1940- NL ultimaatum Leedule. SISU: Balti riigid teevad salajast koostööd ja NL on julgeoleku tagamiseks vaja poolehoidu. Samal ajal toimus Balti riikide blokeerimine mere poolt Katkestati lennundus&kaubandus lõigati välismaailmast. Leedu alistus ja lubas terve riigi okupeerida, Eestile esitati ULTIMAATUM 16. juunil Eesti alistus ulitimaatumile 17.juuni 1940 okupeeriti kogu Eesti 21. juuni 1940 lavastati ametlik riigipööre. 14- 15 juuni 1940 riigivolikogu valimised Vastaskandidaadid keelati ära 21.juuli UUS RIIGIVOLIKOGU: * EV muutus ENSV-ks * Vares- Barbarusest sai ülemnõukogu presidentuuri esimees-sisuliselt president *maa, ettevõtete ja suurte majade natsionaliseerimine * ENSV liitumine N-Liiduga 6. august 1940 25.aug. ENSV põhiseadus MUUTUSED ÜHISKONNAS 1940-41 Eesti sõjavägi liideti Punaarmeega Kaitseliitlastel kästi loovutada relvad Maareform Natsionaliseerimine Rahareform Võimuaparaadi puhastamine-
aastal okupeeris N.Liit Eesti täielikult. Jaan Tõnisson püüdis sel hetkel mõjutada president K.Pätsi kasvõi sümboolselt sissetungijale vastupanu osutama, kuid president oli juba otsustanud vastupanuta alistuda. Jaan Tõnissonile polnud tegevuseta istumine aga sobilik. 1940.aasta suvel algatas ta ulatusliku aktsiooni, organiseerides üle maa vastaskandidaatide esitamist kommunistlikele kandidaatidele nõukogude nukuparlamendi valimistel. Nõukogude võimud olid sunnitud vastaskandidaadid valimistelt jõuga eemaldama, demonstreerides sellega maailmale oma eba-demokraatlikku olemust. Loomulikult ei saanud selline tegevus kaua kesta. 1940.aasta sügisel Jaan Tõnisson arreteeriti ning anti kohtu alla. Uurimisel pidas Jaan Tõnisson end üleval nagu ikka väärikalt, temalt ei õnnestunud välja pressida ei kahetsust ega ülestunnistusi teiste poliitikute kohta. Täpsed andmed Jaan Tõnissoni saatusest puuduvad. Tema surmast on arvukalt legende, kuid
(1913–1920); Alfredo Zayas (1921–1925). Esimeset Maailmasõjast Kuuba sõdurid otseselt osa ei võtnud, kuid Kuuba deklareeris sõja Saksamaa üks päev pärast USA-d 1917. 1925. aastal valiti Kuuba presidendiks Gerardo Machado, kes oli tuntud oma natsionalistlike vaadete poolest ja kandis seepärast hüüdnime "troopika-Mussolini". Tema presidendikampaaniat toetasid rahaliselt tuntud ameerika miljonärid Rockefeller, Guggenheim ja Morgan. Esimesel valitsuspäeval lasi ta oma vastaskandidaadid kas mõrvata või eksiili saata, nende hulgas saatis 10 1. ta USA-sse eksiili ka oma eelkäija Mario Garcia Menocali. 1933. aastal astus Machado pärast mitut ülestõusu tagasi. Poole aasta pärast, septembris 1933, toimus Kuuba armees edukas vastuhakk, mille tulemusel sai ülemjuhatajaks Fulgencio Batista.
inimesed ei lähe tulevikus valimisreklaamide õnge jne.) Paraku ei saa kõiki valimisi nimetada demokraatlikeks. Totalitaarsetes riikides, kus võim oli(on) koondunud ainupartei kätte (N Liit, fasistlik Itaalia, Põhja Korea jt.) peeti või peetakse valimisi üksnes silmapetteks, jätmaks muljet, et seal kuulub võim rahvale ja viimane armastab palavalt oma juhte. Ebademokraatlikel valimistel ei saa harilikult vastaskandidaadid osaleda või kui saavad, siis on nende tegevus oluliselt kitsendatud (ei saavõrdsetel alustel esineda raadios ja televisioonis jne.). Et rääkida vabadest valimistest peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1)opositsioon ehk vastaskandidaatide ja parteide osalemise võimalus võrdsetel alustel võimuloleva partei või parteiga; 2) valimised peavad olema perioodilised (teatud
Esimesest maailmasõjast Kuuba sõdurid otseselt osa ei võtnud,kuid Kuuba deklareeris sõja Saksamaale üks päev peale USAd 7. aprill 1917. 1925. aastal valiti Kuuba presidendiks Gerardo Machado, kes oli tuntud oma natsionalistlike vaadete poolest ja kandis seepärast hüüdnime "troopika-Mussolini". Tema presidendikampaaniat toetasid rahaliselt tuntud ameerika miljonärid Rockefeller, Guggenheim ja Morgan. Esimesel valitsuspäeval lasi ta oma vastaskandidaadid kas mõrvata või eksiili saata, nende hulgas saatis ta USAsse eksiili ka oma eelkäija Mario Garcia Menocali. 1933 aastal astus Machado peale erinevaid ülestõuse tagasi. Poole aasta pärast, septembris 1933, toimus Kuuba armees edukas vastuhakk, mille tulemusel sai ülemjuhatajaks Fulgencio Batista. Peale seda oli Kuubal küll mitmeid riigijuhte, aga tegelik võim oli Batistal. Pikemalt artiklis Kuuba riigipeade loend . 8
Riigivolikogu valimised. Valimised määrati 14.-15, juulile ja käivitati kärarikas valimiskampaania Moskva juhtnööre täitva nn. Eesti Rahva Liidu kandidaatide heaks. Ühtki vastast mõne erakonna näol sellel liidul ei olnud, küll aga seadsid Jaan Tõnissoni ümber koondunud rahvuslikud jõud enamikus valimisringkondades üles omapoolse vastaskandidaati. See oli Andrei Zdanovile äärmiselt ebameeldiv üllatus ja vastaskandidaadid sunniti lõpuks hirmutamise ning muude võtetega oma kandidatuuri maha võtma. Algusest lõpuni seaduserikkumise ja võltsimise tähe all toimunud valimised kujunesid täielikuks plganiks, mille ametk´likud tulemused (92,8%häältest) ei ütle meile mitte kui midagi, sest need on ilmselgelt võltsitud. Kes üritasid selgeks teha, mis tegelt toimus, hakati neid ähvardama. 17. juunil ilmus Vabaduse väljal välja loosungid, milles nõuti ühinemist N Liiduga. 21
Põhiseaduslikke piiranguid enamasti pole, kuigi põhiseadus võib formaalselt kehtida. Riigipeaks on valitav president, kellel on peaaegu piiramatu võimutäius. Rahval pole poliitikas osalemiseks piisavalt võimalusi. Kodanike isiklikku ellu üldjuhul ei tungita, piirdutakse avaliku kuuletumise saavutamisega (väline konformism). Seega pole võimupropaganda kõikehaarav. Valimistulemused on tavaliselt etteennustatavad, tulemusi võltsitakse või elimineeritakse vastaskandidaadid (lähiajast Aleksandr Lukashenka Valgevene, Husni Mubaraki Egiptus, Ilham Alijevi Aserbaidzaan jt). Näiteks Mubarak juhib Egiptust juba 1981. aastast ja 2005. a presidendivalimistel olid esmakordselt lubatud vastaskandidaadid, kuid valimispettused olid üleüldised. Kirjaoskamatute jaoks seati kandidaatidele sisse sümbolid, Mubarak võttis islami poolkuu, mis loomulikult tema poolt hääletama pani.
17. juuni Eestisse tuli 90 000 punaväelast; Eestis olevad NSV Liidu väeüksused väljusid baasidest. NSV Liidu esinduse korraldatud meeleavaldus Tallinnas, kohale oli toodud ka 21. juuni Petserimaa venelasi ja baaside töölisi; Johannes Varese valitsuse moodustamine. Eesti Vabariigi põhiseaduse vastased Riigivolikogu valimised, kõik Eesti Töötava 14.–15. juuli Rahva Liidu vastaskandidaadid peale Jüri-Rajur Liivaku kõrvaldati. Eesti Vabariigi säilitamist toetav meeleavaldus Kadriorus pärast Eesti-Läti 18. juuli jalgpallimaavõistlust. 19. juuli J. Laidoneri arreteerimine ja Venemaale küüditamine. Vast valitud marionettriigivolikogu kuulutas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks 21. juuli Vabariigiks. 22. juuli Sama riigivolikogu "otsustas” paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liitu. 30. juuli K
annaabi.ee 
