3. Järsk muutus tekitab kaks kultuuri ja kujuneb väärtusvaakum. 4. Tänapäeval kultuurid ühtlustuvad ja segunevad ning tekib rahvastikuränne 8.Presidentalism (USA mudel) 1.President valitakse valijate poolt iga 4 aasta tagant 2. presidendi nim ametisse departemangude juhid (minstrid) ilma kongressita 3. presidendil on vetoõigus kongressil otsuse üle 4. kongress saab presidenti mõjutada rahajõu abil Plussiks- stabiilne valitsus, miinuseks- vastasikune vägikaika vedu 9.Poolpresidentalism(Venemaa) 1. president peab arvestama parlamendiga ja jagab võimu peaministriga 2. president valitakse rahva poolt 3. ametisse nim peaministri ja viimane nimetab ministrid presidendi heakskiidul 4. peaministri ja president jagavad omavahel ära erinevad valdkonnad 5.Erakondlik kuuluvus on suurem, kui presidentaalses 6. selles süsteemis on president tugevamalt seotud täidesaatvavõimuga 7. võimude autonoomia on suurem 8
Isiku terviklikkus – oskused ja teadmised + eraelu + emotsionaalsed ja füüsilised omadused Motiveeritud käitumine Soov osaleda Isiku väärtus Organisatsiooni olemus Sotsiaalsed süsteemid – psühholoogia ja sotsioloogia seaduspärasus; psühholoogilised vajadused, sotsiaalsed rollid staatus. Sisemised vajadused ja rühmakuuluvus. Vastastikune huvi – vastasikune vajalikkus ja huvi = mõlemapoolne kasu. Eetika – eetikakoodeksid, eetilised väärtused, eetikakoolitused, töötajate tunnustamine. Organisatsiooni käsitlemisel lähtutakse kolmest kontseptsioonist – organisatsioon on sotsiaalne süsteem, mis on moodustatud vastastikuste huvide baasil ja nad peavad inimesi kohtlema eetiliselt. Organisatsioonilise käitumise käsitlusviisid Org.käitumine püüab integreerida inimesi, struktuuri, tehnoloogiat ja keskkonda.
Kineetiline energia- on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti Ek või T. Energia mõõtühik SI- süsteemis on džaul (J). Potentsiaalne energia- on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Nende vastasikune muundumine= kineetiline energia(nimetatakse energiat, mis kehal on tema liikumise tõttu.) 25.5. Kuidas oleneb kineetiline energia keha massist ja kiirusest? 25.6. Sajagrammise massiga keha langeb vabalt 10 meetri kõrguselt. Kui suur on keha kineetiline energia 7 meetri kõrgusel? 19
USA huvides on Jaapani kaitsmine- 50 000 Usa sõjaväelast on Jaapanis. Debatt USA-Jaapani suhetest: rahvuslik vaade- vähendada USAst sõltuvus ja traditsioonilise sõjaväe kasutuselevõtt. Traditsiooniline paradigma- säilitada sõjaline allians ja sügavdada kaubandus sidemeid). Kokkuvõte: Jaapani välispoliitika- Kas Abe saab taastada Jaapani võimu? VÄLISPOLIITIKA MÕISTMINE Realism-võimude tasakaal. Liberalism- kompleksne vastasikune sõltuvus. Kostruktivism-identiteet, kollektiivne mälu. Tsivilatsioonide kokkupõrge- natsionalismi roll. Mitte-Lääne lähenemised- Aasia väärtused, mitte-pooli- valivad liikumised (kõik taeva all). Individuaalsed, sisesed ja süstemaatilised tasandi lähenemised. NIGEERIA VÄLISPOLIITIKA Nigeeri ajalugu: Linnriigid: Nri Kuningriik: suur osa Ingbolandist. Ei olnud sõjalist domineerimist. 1250-1680 Hegemoonia
isoprotsessiga). Olekuparameetrid on mõõdetavad suurused: temperatuur (T); rõhk (P); ruumala (V); ainehulk (n). Parameetrite omavaheline sõltuvus kujutab endast ideaalgaasi olekuvõrrand: pV=m/M*RT pV=n*RT n=m/M Kus R on gaasi universaalkonstant, mis kehtib ühe mooli gaasi korral (8,314 J/K mol) Ideaalgaas on paljudest korrapäratus soojusliikumises olevatest aatomitest või molekulidest koosnev süsteem, mille osakeste vahel puudub vastasikune toime ja omaruumala. *Püsivad rõhul P=konstant- isobaarilised protsessid atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid. *Püsival ruumalal V=konstant- isokoorilised protsessid hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid. *Püsival temperatuuril T=konstant- isotermilised protsessid. *Entalpia. Konstantsel rõhul toimuvate protsesside kirjeldamiseks on parem entalpia H. See on termodünaamilise süsteemi siseenergia (U) ja rõhuenergia
- adiabaatne soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub Olekuparameetrid Olekuparameetrid on mõõdetavad suurused: temperatuur (T) rõhk (P) ruumala (V) ainehulk (n) Parameetrite omavaheline sõltuvus kijutab endast ideaalgaasi olekuvõrrand: pV=m/M *RT; pV=nRT kus R on gaasi universaalkonstant, mis kehtib ühe mooli gaasi korral (8,314 J/K mol) Ideaalgaas on paljudest korrapäratus soojusliikumises olevatest aatomitest või molekulidest koosnev süsteem, mille osakeste vahel puudub vastasikune toime ja omaruumala. Protsessid (kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga) P=konst - isobaarilised protsessid atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid V=konts isokoorilised protsessid hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid T=konts isotermilised protsessid Adiabaatilised protsessid ei toimu soojusvahetust ümbrusega (q = 0) muutuvad:T, P, V
- adiabaatne soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub Olekuparameetrid Olekuparameetrid on mõõdetavad suurused: temperatuur (T) rõhk (P) ruumala (V) ainehulk (n) Parameetrite omavaheline sõltuvus kijutab endast ideaalgaasi olekuvõrrand: pV=m/M *RT; pV=nRT kus R on gaasi universaalkonstant, mis kehtib ühe mooli gaasi korral (8,314 J/K mol) Ideaalgaas on paljudest korrapäratus soojusliikumises olevatest aatomitest või molekulidest koosnev süsteem, mille osakeste vahel puudub vastasikune toime ja omaruumala. Protsessid (kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga) P=konst - isobaarilised protsessid atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid V=konts isokoorilised protsessid hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid T=konts isotermilised protsessid Adiabaatilised protsessid ei toimu soojusvahetust ümbrusega (q = 0) muutuvad:T, P, V
tehtavat tööd saab kasutada. helehall ala joonisel). Kasuteguri 2) Gaasil lastakse adiabaatiliselt definitsiooni tõttu (vt allpool) paisuda niikaua, kuni ta temperatuur on omandanud jahuti temperatuuri. Niisiis me näeme, et soojus saab 1.Elektostaatika muutuda tööks ainult samaaegselt sellega (ja tänu sellele), kui süsteem 1.1 Laengute vastasikune mõju ja laengu ,,jahuti + soojendav keskkond" kasvatab entroopiat. Samas ei saa jäävuse seadus kasutegur olla kunagi 1, sest jahutav Elektrilaeng kui elementaarosakeste keha ei saa olla absoluutselt omadus-on mõningate mikroosakeste nulltemperatuuril. omadus tõmbuda või tõukuda. elektromagnetiline vastastikmõju on
elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või selle lihtaine osakestega mingis aines, materjalis või süsteemis. Nt kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2. Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavate või ainult mõjutavate objektide ja nähtuste kogum. Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Seejuures võib vastasikune mõju olla väga erineva suuruse ja tähtsusega. Näiteks etamooli valmistamine koosneb tooraine (kartul, teravili) valmistamisest, tootmistehnoloogiast, töötajatest ning aparatuurist; õlle valmistamine koosneb teravilja sordi ja kasvukoha valikust, linnaste valmistamisest, õlle valmistamise tehnoloogiast ja säilitamise viisist. Praktikas tuleb paljudel juhtudel lahendada mingis süsteemis olevat probleemi.
on tal edaspidi raske midagi ise planeerinda/teha jne. Laps võib ka korraldust korrata, aga mitte seda täita. Ehk kas ta on seda mõistnud ja suudab täita! Paralingvistiline kehakeel on: mitteverbaalne kehakeel. Reguleerivast funk-st sõltub, kui palju ja mida in ise suudab teha/tegutseda. Inimese arengu seisukohalt üks olulisemaid asju: lõimib praktilist ja vaimset tegevust! Verbaalne SUHTLEMINE Suhtlemine on üks olulisemaid funke. Suhtlemine on vastasikune mjutamine, Kutsub esile muutused teadmistes, hoiakutes, käitumises (SOOV; VAJADUS; KOHUSTUS) Verbaalse suhtlemise osaoskused: *orienteeruminse suhtlussitus: kellega koos olekas, kas on võimalik midagi küsida, kuulata *rollide arvestamine kellega kus *kontakti loomine, säilitamine, katkestamine (kas oksan küsida, paluda, abi otsida) *strateegia (meetodi) ja taktika valik, kommunikatiivsete printsiipide arvstamine (koostöö, viisakus, omanäo säilitamine jne)