Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. Ta alustas ooperite loomist ajal, mil anris toimusid suured muutused. Gluck oli Viinis ja Pariisis edukas oma uuendatud laadis tõsiste ooperitega, Mozartit tema reform aga otseselt ei mõjutanud, sest tema lähtus oma loomingus peamiselt itaalia koomilisest ooperist. Mozarti ja Glucki ooperiesteetikat nähakse sageli vastandlikuna, kuid põhilises olid nende eesmärgid väga sarnased. Mõlemad püüdsid muuta ooperit tõeliseks draamateoseks. Gluck suurendas selleks dramaatilise tegevuse ja teksti osakaalu teoses ning allutas muusika neile. Mozartile jäi aga muusika ooperis peamiseks väljendusvahendiks. Nii Gluck kui Mozart otsisid ooperilaval elutruudust, ent Mozart seadis siingi muusikalised kriteeriumid esikohale: ,,...kirgi ei tohiks kunagi kujutada viimse piirini ja
arvestates a'priori strateegilise planeerimise igal tasandil ja valdkonnas, integreerides keskkonna, majanduse ja sotsiaalse aspekti kõikide strateegiate arengukavade, plaanide ja projektide väljatöötamise5. Kokkuvõtteks võib öelda, et säästva arengu idee on paljude maade teadlaste ja majandusinimeste mõtetes liikunud juba mitmeid aastaid ning põhineb inimeste soovil panna kokku kõlama ühiskonna kaks peamist ja üsna vastandlikuna näivat eesmärki saavutada majanduslik kasv, mis tagaks kõrge elustandardi, ning samal ajal kaitsta ja säilitada stabiilne elukeskkond endale ja tulevastele põlvedele. Eesmärgi saavutamise nimel tuleb õppida arvestama tõsiasjaga, et looduskeskond, inimese majanduslik tegevus ja ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel seotud. Kasutatud kirjandus: 3 Eesti 21 4 Säästva arengu seadus 5 Säästva arengu põhimõtted Barstow Magraw, Hawke 2007 Eesti säästva arengu strateegia
määrab; emotsionaalne - inimene tunneb end olevat sõltuv üleloomulikest jõududest, millega ta püüab ühendusse astuda; tegevuslikule - inimene väljendab oma uskumisi teatud toimingutena (palvetamine, ohverdamine jne.), ühiskondlikule - religioosne tegevus loob ühendusi, mille liikmetel on ühesugune usuline taust ja kultuurilisele - religioonivormid on sõltuvuses konkreetsest ajast ja keskkonnast. Religiooni ja mõtlemist võidakse näha teineteisele vastandlikuna. Religiooni võib vaadelda kui dogmaatilist ja totalitaarset maailmamudelit, mis ei õpeta inimesi mõtlema ning targutama, vaid uskuma. Juurdlemist, otsinguid ja kahtlemist vaadletakse sellises religiooni mudelis pahakspanevalt või mitte aksepteerivalt. Mõtlemist peetakse religioosset tunnet rüvetavaks ja moonutavaks ning religiooni oma olemuselt mõtlemisest sõltumatuks. Saksa filosoofi Hegeli järgi see nii olla ei saa, sest just mõtlemine eristab inimest loomast ja
toetav keskkonnasõbralik tegevuskava. Seega käsitleb tegevuskava kolme aspekti - majanduslikku, sotsiaalset ja ökoloogilist - üheskoos. Säästva arengu mõiste erinevaid tõlgendusi: Säästev (säästlik, alalhoidev, tasakaalustatud, jätkuv, jätkusuutlik, mõistlik, kestev, tugiv) areng Säästva arengu idee on paljude maade teadlaste ja majandusinimeste mõtetes liikunud juba mitmeid aastaid ning põhineb inimeste soovil panna kokku kõlama ühiskonna kaks peamist ja üsna vastandlikuna näivat eesmärki - saavutada majanduslik kasv, mis tagaks kõrge elustandardi, ning samal ajal kaitsta ja säilitada stabiilne elukeskkond endale ja tulevastele põlvedele. Eesmärgi saavutamise nimel tuleb õppida arvestama tõsiasjaga, et nii looduskeskkond, inimese majanduslik tegevus ja ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel lahutamatult seotud ning mõjutavad üksteist läbi erinevate ja üsna keeruliste protsesside.
Levinum on siiski seisukoht, et religioon püüab anda vastuseid nendele küsimustele inimese ja universumi suhtest, millele teadus ei suuda vastata. Mõned mõtlejad on püüdnud religiooni mõisteid ühendada füüsika uusimate uurimissuundadega, nii on sündinud nn kvantmüstika, Suure Paugu seostamine loomisaktiga, Jumala käsitlemine varjatud aine või energiana jms. religiooni ja mõtlemist on nähtud teineteisele vastandlikuna ning mõtlemist on peetud religioosset tunnet rüvetavaks ja moonutavaks ning religiooni oma olemuselt mõtlemisest sõltumatuks. Hegeli järgi see ei saa nii olla, sest just mõtlemine eristab inimest loomast ja religioon on inimesele ainuomane. religiooni puhul võib mõtlemine esineda madalamas, mittemõistelises, mittefilosoofilises vormis ("Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia". Nii religiooni kui ka filosoofia ese on tõde kui Jumal.
toetav keskkonnasõbralik tegevuskava. Seega käsitleb tegevuskava kolme aspekti - majanduslikku, sotsiaalset ja ökoloogilist - üheskoos. Säästva arengu mõiste erinevaid tõlgendusi: Säästev (säästlik, alalhoidev, tasakaalustatud, jätkuv, jätkusuutlik, mõistlik, kestev, tugiv) areng Säästva arengu idee on paljude maade teadlaste ja majandusinimeste mõtetes liikunud juba mitmeid aastaid ning põhineb inimeste soovil panna kokku kõlama ühiskonna kaks peamist ja üsna vastandlikuna näivat eesmärki - saavutada majanduslik kasv, mis tagaks kõrge elustandardi, ning samal ajal kaitsta ja säilitada stabiilne elukeskkond endale ja tulevastele põlvedele. Eesmärgi saavutamise nimel tuleb õppida arvestama tõsiasjaga, et nii looduskeskkond, inimese majanduslik tegevus ja ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel lahutamatult seotud ning mõjutavad üksteist läbi erinevate ja üsna keeruliste protsesside.
- kõrvaldada mittesäästvaid tootmise ja tarbimise viise (8); - vastu võtta efektiivseid keskkonnaalaseid õigusakte (11); - hinnata riigi tasandil keskkonnamõjusid (7); - tunnustada ja tugevdada põliselanike ja nende kogukondade (26), valitsusväliste organisatsioonide (27) ning ettevõtluse ja tööstuse (30) osatähtsust. Säästev ehk jätkusuutlik areng (Agenda 21 SEI-Tallinn) Säästva arengu idee põhineb soovil kooskõlastada ühiskonna kaks peamist ja üsna vastandlikuna näivat eesmärki - saavutada majanduslik kasv, mis tagaks kõrge elustandardi, ning samal ajal tagada loodusressursside säilimine ning stabiilne elukeskkond Eesmärgi saavutamise nimel tuleb arvestada, et nii looduskeskkond, inimese majanduslik tegevus ja ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel lahutamatult seotud ning mõjutavad üksteist läbi keeruliste protsesside. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja
kinnitab; kostja peab aga peab esitama kõik selle, mis haginõuet ümber lükkaks. Kohtu roll on seevastu hinnata mõlema poole esitatud tõendeid ja väiteid ning lõpuks otsustada, kumma poole esitatud teda rohkem veenab. Samas ei saa öelda, et kohtu roll vaid sellega piirduks. Olgugi, et ühelt poolt on kohus hagimenetluses seotud poolte esitatud faktiliste asjaoludega, on kohus teiselt poolt ka kohustatud välja selgitama kõik asjas tähendust omavad asjaolud. Neid kahte vastandlikuna tunduvat normi tuleb mõista selliselt, et kohus peab ühelt poolt juhtima poolte tähelepanu asjaoludele, mis võivad kohtu arvates õiguslikust küljest asja lahendamisel tähendust omada, teiselt poolt aga leppima poolte poolt esitatud asjaoludega ka siis, kui pool kohtu poolt esitatud tähelepanekuid ei arvesta ning täiendavaid asjaolusid ei esita ega tõenda . Võistlevuse põhimõte vastandab ja eraldab pooli üksteisest ning kohtust. Võistlevuse
aastate alguses, on sel juba ammustest aegadest eelkäijaid mitmesuguste kutse-eetika eeskirjade ja koodeksite näol (kõlbelise käitumise normistik, millest mingi kutseala töötajad peaksid vaba- tahtlikult juhinduma): arstide, farmatseutide, audiitorite, pangatöötajate jt eetilise käitumise reeglid; tsunfti liikmete käitumisreeglid jne. Mõiste “ärieetika” koosneb kahest omavahel küllaltki vastandlikuna näivast sõnast: “äri” ja “eetika”. Vähemalt oleme millegipärast harjunud tajuma neid kahte mõistet konfliktseina. Vaatleme aga nende mõistete definitsioone. “Äri” on eesmärgipärane, majanduslikku kasu taotlev tegevus. “Eetika” on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikut õige ja vale, samuti hea ja halva vahel.
annaabi.ee 
