Samas on tegemist ikkagi kunstifilosoofiaga ja kunst on eelkõige kujutav - tajutav silmale. Nägemismeelt analüüsib Merleau-Ponty oma essees ,,Silm ja vaim" rääkides inimesest kes tajub end nähtavana nähtuvas maailmas. Jällegi tuleb välja tugev side inimese ja maailma vahel. Vastukaaluks võiks meenutada Platonit, kes eristas petliku nähtumuste maailma, mida tajutakse meeltega ja tõelist ideedemaailma, milleni võib vooruslik hing küündida mõistuse abil. Ka oma igapäevakõnes vastandame sageli oma vaimu ja keha, samas loeme mõlemat ,,mina ,, juurde kuuluvaks, mingis mõttes kõneleme ikkagi ihust, oma keha ja vaimu tervikust. Mulle tundub, et Merleau-Ponty filosoofiale saanuks rajada ülimalt patsifistliku religiooni, mis õpetaks kooseksisteerimist maailmaga ja iseenda tervikliku isiksuse kujundamist. Selline religioon oleks mulle meeltmööda, kuigi Merleau-Ponty filosoofia mõneski aspektis ei ole. Mulle meeldib tema lähenemine inimesele kui ihulisele
vältida konflikti kirikuga. Nagu ikka on väga palju kujutatud ka kuradit. Kui keskaegse arusaama kohaselt võis kurat võtta ükskõik millise kuju, siis renessanssikunstis, mida aeg edasi, võtab ta üha enam oma ,,tõelise" kuju. Enam ei püüa saatan oma tegelikku välimust varjata ning ilmub koletisliku hübriidina, looma- ning inimlike tunnuste kombinatsioonina. Sageli on ta kujutatud ebatavalist kasvu: kas siis liiga väikese või hoopiski hiiglasena. Kuradit kui kurjuse sümbolit vastandame esmajärgus jumalale. Ent folklooriuurija Ülo Valk vastandab saatana kristluses pigem peaingel Miikaelile. Samas märgib ta, et selline vastandumine on keskaegsete kirikutegelaste kõva töö vili, sest tol ajal levis arusaam Jahvest kui heast ning Saatanast kui halvast poolusest, mis läks aga vastuollu monoteismi põhimõttega. 15 Olgu sellega, kuidas on, kuid kuradid ja sellesarnased koletised on pikitud kenasti paljudesse
mittepõllumajanduslikud tegevused (metsandus, taluturism). Nad erinevad tootmissuuna, suuruse, juhtimisstruktuuri, ettevõtte eesmärki poolest. 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA Efektiivsusteooria- õpetus ühiskondliku tootmise kui terviku ja tema üksikute allosade majanduslikust hindamisest. Hinnata võime: tegevust, s.o ressursside kasutamist; tootmist tervikuna, selle seisundit ja arenguperspektiive. Hindamisel soovime selgitada efekti, mida võiks saada ning vastandame selle kulutustele. Efektiivsusteooria selgitab neid tingimusi ja tegureid, mis määravad majanduse arengu kiirendamise, s.o ühiskonna progressi. Efektiivsusteooria ei ole ainult tootmistulemuste hindamise meetodite kogum, vaid ta selgitab ka metodoloogiat ehk lähenemisviisi tegevuseks. Arenemisteooria- esineb tootmisefekt ise kui tootmise kasvu peamine tegur. Ta ilmutab ennast tootlike jõudude ja tootmissuhete seoste süsteemis. See tingib vajaduse vaadelda efektiivsust süsteemselt, s
Mida on religiooni kohta võimalik teaduslikult uurida? Sotsiaalkonstruktivistlik lähenemine jagab reaalsuse kaheks: see, mis inimestest ei sõltu, ja inimestest sõltuvad nähtused. Religioonisotsioloogia uurib seda, mis on inimestest sõltuvalt olemas. Sotsiaalne reaalsus on konstrueeritud inimeste poolt inimesed loovad juba rääkimisega sotsiaalset keskkonda. Kui räägime, kontrollime nende usutavust. Püüame olla tõsiseltvõetavad vastandame, kohandame, vm. Loome ettekujutust maailmast (uudiste kuulamine). Võimu-, õigus-, haridus-, majandus-, religiooniinstitutsioonid. (Ka kohtunik kui amet on institutsioon.) Sotsiaalse reaalsuse loomise protsess on pidev, aga mitte alati teadvustatud. Sotsiaalkonstruktivism sõnana tekitab ettekujutuse, et ,,keegi kusagil teadlikult midagi välja mõtleb", kuigi see nii pole. Paljud asjad muutuvad ettekavatsematult. (M
maailmas kui ühest suurest universaalriigist). Just 12-13 saj. Pärineb polütsentriline maailmapilt (omavahel seotud keskuste paljusus millel üldjuhul puudub ühtne religioosne alus). Edaspidi käsitleme Euroopat mis põhineb kolmel linnal Ateena (kreeka filosoofia), Rooma (riigi ja õiguskord) ja Jeruusalemm (juudireligioon ehk sellest välja arenev kristlus). Sellisesse määratlusse ei kuulu õigeusklik ida-euroopa. Kultuuriliselt vastandame lääne idale (vastandus on aktuaalne kasvõi praegu 9/11 sündmuste plaanis). Võime väita et kogu idamaa mõtleb monokraatiliselt, sest kogu võim koondub ainult ühte kohta, olgu selleks siis kuningas või kes iganes, kes on jumal või jumalaga ühel pulgal (despootia). Hommikumaa õpetuse aluseks on religioossed tekstid ning õiguse allikad. Õigus on idakultuuris jumala enda või vähemalt jumaliku valitseja tahe õigus ja usk on
kuulunud Rooma kiriku süsteemi ja sellepärast nim seda paganluseks. Venemaal Vladimir Püha ajal võeti ristiusk vastu. Mida talupojad uskusid ja mida nad tegid, see ei olnud väga kaua aega üldse oluline, eriti see, mis puudutas perifeeriat. Kui Moskvast tulnud Novgorodi piiskopid avastasid, et Novgorodi perifeerias on mitte-kristlikud nimed, siis see oli nende jaoks üllatus. Aga enne seda olid need talupojad nende jaoks olnud kui korralikud kristlikud talupojad. Kui me vastandame paganlikkuse ja kristlikkuse ning selles vastandudes paratamatult üks on hea ja teine paha, siis me tegelikult jätame ennast nende samade poleemilist allikate vangi. Reaalses elus neid elemente vastandada ei saa ja kui me räägime sellest, mis toimus Liivimaa talupoja peas, kas see vastab kristtlikule doktriinile, siis tuleb arvestada, et enamus inimesi tollel ajal ei näinud selles asjas vastandumist. Kui me küsime, kas keskaegne
saame suletud süsteemi tunnusjoonte võrrandid kjs * kjm * Ue, / [k(1 + ksüst)] (Ra + Rjm) * Ia / [k(1 + ksüst)] = s s kjs * kjm * Ue, / [k(1 + ksüst)] (Ra + Rjm) * T / [(k(1 + ksüst)] = s s, kus ksüst = kjs * kjm * - suletud juhtimissüsteemi ülekande(võimendus-)tegur; s ideaalne tühijooksukiirus suletud süsteemi korral; s staatiline kiiruslang suletud süsteemi korral. Avatud ja suletud juhtimissüsteemide tunnusjoonte jäikuse võrdlemiseks vastandame nende staatilised kiiruslangud a = (Ra + Rjm) * Ia /(k ja s = (Ra + Rjm) * Ia / [k(1 + ksüst)]. Lihtne on näha, et s = a / (1 + ksüst). Kuna ksüst > 0, siis s < a ja järelikult on suletud süsteemi tunnusjooned jäigemad kui avatud süsteemil (joonis 4.6). Joonis 4.6 Kui suurendada süsteemi ülekandetegurit, siis tunnusjoonte jäikus kasvab ja kui ksüst
23.Efektiivsusteooria olemus ja efektiivsuse seadused (väheneva tootlikkuse seadus, muutuvate suhete seadus, maksimumi ja miinimumi seadus). Efektiivsusteooria olemus õpetus ühiskondliku tootmise kui terviku ja üksikute allosade majanduslikust hindamisest. Hinnata võime: 1)tegevust s.o. ressurssiside kasutamist 2)tootmist tervikuna, selle seisundit ja arenguperspektiive. Hindamisel soovime leida efekti, mida võiks saada ja vastandame selle kulutustele (loovutustele). Arenemisteoorias esineb tootmisefekt ise kui tootmise kasvu peamine tegur.Ta ilmutab ennast läbi tootlike jõudude ja tootmissuhete seoste süsteemis. See tingib vajaduse vaadelda efektiivsust süsteemselt s.o. teda kujundavate tegurite maa, tööjõud ja kapitali ühtsuses. Efektiivsusteooria selgitab neid tingimusi ja tegureid, mis määravad majanduse arengu kiirendamise s.o. ühiskonna progressi
annaabi.ee 
