Ivo Kruusamägi Üldinfo · Juugendstiilis · Sakraalhoone · Ehitus 1915-1919 · Riia tänav 27, Tartu · Arhitekt Eliel Saarinen Iseloomustus · Ristkülikukujulise põhiplaaniga graniidist soklil asetsev tellistest kirikuhoone · Vasakul poolel paiknev tiibhoone rajati pärast kiriku valmimist · Parempoolne tiibehitis jäi aga sõja saabumise tõttu sootuks ehitamata · Murdkelpkatus · Tornikiiver on püramiidne Kaetud lakitud vaskplekiga Esindab eelkõige Soome rahvusromantilist stiili Pauluse kirik on ainuke tänaseni säilinud Eliel Saarineni Soome-perioodil projekteeritud kirik maailmas Kiriku arhitektuuris peegeldub selja pööramine historitsismile ja ajaloolise sakraalarhitektuuri jäljendamisele Sisetööd Sõja ajal lõpetati sisetööd Koorikbetoonist kuplid ja betoonist rõdu Oskajate puudumisel tuli siiski ehitada puidust Tavapärase maali asemel kaunistas
kaasa puitkonstruktsioonide kõdunemise ning vundamentide vajumise. Kindlustamiseks paigaldati kirikus pinnassesse 287 ca 710 meetri pikkust terasbetoonvaia. Hilisemad vaatlused näitavad, et kiriku vajumine on peatatud. 55 aastat varemetes seisnud kiriku taastamistööd said linnarahvale nähtavaks 1999. aastal, mil pidulikult tõsteti paika uus tornikiiver ning kaeti tornikiiver ning kesklöövi katus linlaste annetatud raha eest ostetud vaskplekiga. 2002. aastal sai ehituse peatöövõtja, AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg, ülesandeks kiriku taastamise 2004. aasta detsembriks. Suuremad tööd on olnud kiriku küttesüsteemi paigaldamine (2002), betoonpõranda valamine, ümbruse heakorratööd ja kiriku fassadi restaureerimistööd. 2004. aasta alguse peamisteks töödeks on kooriruumi ja pikihoone põrandaplaatide paigaldamine, samuti on valmis esimesed kümme valgmiku akent.
kindlustati torni vundamendid. Vundamentide kindlustamine oli esmaseks oluliseks ülesandeks, kuna kogu Tartu alllinn on ehitatud soisele pinnasele ning vundamendid rajatud puidust parvedele või vaiadele. Linnarahvale said taastustööd nähtavaks 1999. aastal, mil pidulikult tõsteti paika uus tornikiiver ning kaeti tornikiiver ning kesklöövi katus linlaste annetatud raha eest ostetud vaskplekiga. v Kirik on taastatud võimalikult oma keskaegsel kujul, säilitades sealjuures maksimaalselt algset ehitussubstantsi.Tartu Jaani kirik avati külastajatele 2005. aasta maikuus. 29. juunil 2005 toimus kiriku pidulik taasavamine. Kiriku erinevad osad Kiriku juures toimuv Jaani kiriku võimalused vaba aega veeta on laialdased: v Kiriku juures tegutseb kogudus, v pühapäevakool, v miksikuklubi, v
kindlustati torni vundamendid. Vundamentide kindlustamine oli esmaseks oluliseks ülesandeks, kuna kogu Tartu alllinn on ehitatud soisele pinnasele ning vundamendid rajatud puidust parvedele või vaiadele. Linnarahvale said taastustööd nähtavaks 1999. aastal, mil pidulikult tõsteti paika uus tornikiiver ning kaeti tornikiiver ning kesklöövi katus linlaste annetatud raha eest ostetud vaskplekiga. v Kirik on taastatud võimalikult oma keskaegsel kujul, säilitades sealjuures maksimaalselt algset ehitussubstantsi.Tartu Jaani kirik avati külastajatele 2005. aasta maikuus. 29. juunil 2005 toimus kiriku pidulik taasavamine. Kiriku erinevad osad Kiriku juures toimuv Jaani kiriku võimalused vaba aega veeta on laialdased: v Kiriku juures tegutseb kogudus, v pühapäevakool, v miksikuklubi, v
15. juunil.1899 suri krahv Evald Ungern-Sternberg vanem. Perekonna peaks ja ühtlasi ka kõige tema mõisate peremehe õiguste ja kohustuste kandjaks jäi nüüd tema vanem poeg, ka Evald, keda tunti Ungru mõisa omanikuna ja Ungru krahvi nime all. Ungru loss oli siis kõigest pooleldi olev ehitus, millest pidi kord saama suurepäraline eluase inimestele. Mitmekordse maja kõrgused kiviseinad punase telliskivi katusega, sihvakas torn, mis kaetud tumedaks muutunud vaskplekiga, määratu suured uksed ja aknad massiivsete raamidega väljaraiutud kivist, avaldasid muljet, et seal on valmimas haruldaselt tore eluhoone omapäralise stiili ja mõõtmetega, mille sarnast vaevalt leidub mujal Eestis. Ruumid, mis Ungru mõisa valitsejale elukorteriks määratud, ei olnud meeldivad ega mugavad. Kivimaja esimesel korrusel asusid sepapada ja puusepa töötuba, teine korrus, kus oli valitseja korter, oli väljastpool valgeks krohvitud seintega ja papist katusega, kuhu
(Lisa 5) Esimese toetusraha kiriku taastamiseks kogusid Austraalias elavad eesti sõjaveteranid. Ekspertiisi hinnangul oli pühakoja taastamiseks vaja 18,7 miljonit Eesti krooni. 1991. aastal taastas siseministeeriumi Remondi- ja Ehitusvalitsuse ehitusbrigaad kiriku müürid, millele nüüd sai toestada katuse konstruktsioonid. Järgmisel, 1992. aastal valmistas tollane Vändra katsesovhoosi ehitusbrigaad hoonele katusekandjad. 1993. aastal tõsteti paika tornikiiver ja kaeti katus vaskplekiga ning pandi ette aknad ja uksed. Sama aasta 1. ja 2. mail peeti Tori kiriku päevi, kuhu saabunud Rootsi Uppsala Eesti kogudus tõi kingituseks korjanduse teel saadud raha eest Sigtunas valatud 150 kg kaalunud tornikella, millel oli eestikeelne tekst "Õdedelt ja vendadelt". Selle kella õnnistas Välis Eesti kiriku peapiiskop Udo Petersoo Torontost. 1994. aastal kindlustati kiriku käärkambri varisemisohtlikud seinad
· puuduseks on bituumentoodete temperatuuritundlikkus- külmas ja niiskes murenevad ja kuumas sulavad · auruläbilaskvus · on põlevad materjalid Rullmaterjale kasutatakse nii katusekattematerjalina kui ka koos teiste bituumenmaterjalidega veesurve all töötavate konstruktsioonide hüdroisoleerimiseks. Katusekatte tükkmaterjale (plaate,harja- jms detaile) valmistatakse klaasriidest kandjal, kaetakse puistega, mis sisaldab ka värvipigmente. Valmistatakse ka vaskplekiga kaetuna. Keevisruberoidile on kleepekiht peale kantud juba tema valmistamisel. Et ruberoid rullis kokkuei kleepuks, on kleepekiht kaetud õhukese polüetüleenkilega. Kleepekiht sulatatakse üles rulli lahti kerimisel (katusel) kuumaõhupuhuriga. Polüetüleenkilet ei eemaldata, see sulab koos kleepekihiga. Keevisruberoidid võivad olla: · lauskleepega (liimikiht on kogu papi pinnal), · ribakleepega (liim on ribade kaupa), · punktkleepega (liim on üksikute laikudena).
Kahe aastaga taastati kirik kasutuskõlblikuks, küll aga järgiti taastamisel barokilikku joont, mistõttu laoti kooriruumi müürid kõrgemaks ja pikihoone kõrgseinad madalamaks, et ühendada kirik visuaalselt üheks tervikuks. 19. sajandil toimusid kiriku interjööris erinevad muutused vastavalt selle ajastu moodidele ja rajati mõned juurdeehitised nt. torni põhjaküljele püstitati tõllakuur, mille varemed 1955. aastal lammutati. 20. sajandi alguses kaeti tornikiiver vaskplekiga, tänu millele sai torn ka uue kuuli ja kuke. 1944. aasta pommitamise käigus sai kirik tugevalt kannatada tules lagunes müüride krohv, mille alt paljastusid unustatud keskaegsed skulptuurid. 1952. aastal varises varemetes kiriku kesklöövi põhjasein. Kuni 1989. aastani oli kirik varemetes, peale mida algasid põhjalikud kiriku taastamistööd tänapäevasesse väljanägemisse.3 Joonis 0. 2 Raam, V
Kahte hauatemplit ( ülemist ja alumist ) ühendav käik sai hiljem lähtepunktiks templi juurde viivale ( või kahte templit ühendavale ) sfinkside teele jne. Lisaks hauatemplile kujunes Vana riigi ajal välja ka Re`le pühendatud päikesetempel. See ehitati tavaliselt looduslikult kõrgemale paigale, mis ümbritseti müüriga. Seespool müüre oli suur avatud palveõu palvelatega, õue keskel aga paiknes kultuse peaobjekt - võimas kiviobelisk päikes käes sätendava vaskplekiga kaetud tipuga ( vaarao Niusseri päikesetempel Abusiris ). Vana riigi profaanehitistest on vähe säilinud, olid ju põhilisteks ehitusmaterjalideks toortellis ja puu. Oletatavasti olid vanimad elamud ovaalse põhiplaaniga, toortellistest seinte ja pillirookatustega. Hiljem hakati ehitama täisnurkse põhiplaaniga tihedalt üksteise kõrvale paigutatud elumaju. Vana riigi palee - ehituste kohta on andmeid veelgi vähem, mingi
annaabi.ee 
