vasallile üle(nt kohtupidamine, maksude kogumine). Lään vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Benefiits lään Karl Martelli ajal, polnud pärandatav. Läänistati hiljem vasalli pojale edasi. Feood 9.-10.saj, vabalt pärandatav, senjööri kinnitust polnud vaja. Enamasti tasus vasall pärandi saamisel talle pärandimaksu. Domeenid kuninga maavaldused. Allood täielikus omanduses oleva maa, mida ei hõlmanud vasallisuhted. Erinevus vasallisuhtest: talupojad ei olnud vabad, vaid sõltuvuses oma isandast, samuti polnud isandal talupoegade suhtes konkreetseid kohustusi. 2 põhilist majandussüsteemi: Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, millega toideti oma peret, ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks.Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest nn teorenti, käies mõisas tööl.
senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Senjöör ei võinud seada alluvusvahekorda rüütlit, kes oli vasallisuhtes senjööri vasalliga, millest tuleneb ka põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall". Sellised mitmeastmelised vasallisuhted valitsesid hierarhias kuningast kuni vasallideta üksikrüütliteni. Aadliseisuses isikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid, krahvid, alamaadlisse põhiliselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadlikke lordideks ja alamaadlikke džentelmenideks
markiid. · Vasalliteedi kaudu kujunes välja läänipüramiid e. Feodaalne hierarhia. · Feodaalidel tuli kohustusi kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Lään · Lään oli vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. · Domeenid kuningate maavaldused. · Allood täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallisuhted. · Vasallisuhte sõlmimine toimus investuuri kaudu. Talupojad ja mõis · Talupoja ja isanda suhe sarnane vasallisuhtega: talupoegki kasutas maad tingliku omandi põhimõtte alusel ning tasus isandale selle eest. Tasuviisid: rent ja muud maksud ja/või teotöö. · Erinevus vasallisuhetest: talupojad ei olnud vabad, vaid sõltuvuses oma isandast. · Kujunes kaks põhilist majandamissüsteemi rendihärrus ja mõisahärrus.
mis pidid pakkuma kollektiivset ringkaitset feodaalsuhted, feodalism. Feodalismi mõistest Feodalism on mõiste, millel on kitsam tähendus ja terve hulk laiemaid tähendusi. Kitsamas tähenduses ja klassikalisemas mõistes tähistab see feodaali-vasalli suhteid (vasalliteet), rõhutades just suhteid isikute vahel. Laiemas mõistes tähistab feodalism üldse keskaegset feodaalühiskonda, mida iseloomustavad vasallisuhted, mõismajandus ja pärisorjus, seisuslik hierarhia ja katoliku kirik. Kui aga feodalismist räägitakse 18. ja 19. sajandi tingimustes, siis peetakse silmas üldse agraarseisuslikku ühiskonda. Feodalism klassikalises mõistes kujunes välja Merovngide ja Karolingide ajal Frangi riigis. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: - vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon - vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Vasalliteet
frangiriigiks(-saksamaa), 2)Lääne-Fr.r(-prantsusmaa) 3)Lothari pärand(-Itaalia kuningriik) 10.Feodaalsuhted Põhjused:1)uut laadi sõjaväeorg-germaani hõimud sõdisid põhitegevuse kõrvalt, Karl M ajal loodi raskeratsavägi(kallis varustus, hea väjaõpe), vastutasuks said maad koos makes maksvate talupoegadega. Tekkis rüütlite kitht. 2)vajadus stabiilse võimusüs järele-vasalliteet vähendas õiguslikku ebakindlust, tagas sõjalise julgeoleku(vasallisuhted)... iga seisus teisele kasulik. Vasall e läänimees-kasutab suurfeodaali antud maalappi, pidi senjööri kutsel sõtta minema, olema tema nõuandjaks. Söör e maaisand-suurfeodaal, kes oma maad kasutada andis, kaitses vasalli. Lään e feood-maa, mille vasall endale sai. Läänil oli väärtus vaid juhul, kui seal asusid talupojad. Domeen- kuningate maavaldused, vähenesid(läänistatud maatükid ei tulnud neile tagasi) Talupojad olid kohustatud feodaali heaks tööd tegema(teotöö)/andamit
* 5. süserään- ehk kuningas senjöör- isik, kelle kaitse alla vasall end andis. Vasall- isik, kes oli senjööri kaitse all domeen kuningate maavaldused. Benefiits maatükk, mille senjöör oma vasallile kasutada andis. Sõlmiti leping ja tavaliselt sai vasall selle eluks ajaks. Siis tuli see edasi läänistada tema pojale. allood -on täielikus omanduses olev maatükk, mida ei hõlmanud vasallisuhted. Feood vabalt pärandatav maatükk ning senjööri kinnitust polnud vajagi. Immuniteedikiri- sellega läks muist riigivõimufunktsioone, näiteks kohtumõistmine ja maksude kogumine, vasallile üle. Kuninga ametnikel oli keelatud lääni territoorjumile tulla. 1. rendihärrus- tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamis eest renti.
Nad järgisid antiikaja kultuuri, eriti roomlaste oma. Karolingide eesmärgiks oli saavutada selline teadmiste ning oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele kuidagiviisi alla ei jääks. Enda ümber koondati filosoofe, kunstnikke ning luuletajaid. Ka kloostrid mängisid suurt rolli: seal tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused, millel oli järgneva ajaloo seisukohalt ülisuur tähtsus.Feodaalsuhted arenesid välja Frangi riigi aladel 3.vasallisuhted, feoodide liigid Keskaja ja riigi majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid feodaalsuhted välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning sealt kandus edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistes vasallisuhetes .Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavust ustavust, Feodaalsuhete
* lepingulised (tehti leping) *hierarhilised ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Oma maa eest tasusid talupojad teorenti. Domeen kuninga maavaldus Allood täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallisuhted. Mille poolest erines senjööri ja vasalli suhe feodaali ja talupoja suhtest? Tasu viisid olid teistsugused: rent ja muud maksud ja/või teotöö, talupojad ei olnud vabad ning isandal ei olnud kohustusi talupoja suhtes. Peatükk 9 313.a Constantinus Suur tunnistas Roomas lubatuks ristiusu (Milano ediktiga). 381.a kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Kateeder piiskopi jutlustamistool Katedraal piiskopikirik Kaanon linna vaimulikkonna nimekiri.
isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Naturaalmajandus on majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. Naturaalmajandusele vastandub kaubamajandus. Sellest tingitult olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed praktiliselt puudusid. Feodalism- kitsas tähenduses feodaali- vasalli suhted e. vasalliteet; laiemas mõistes tähistab see keskaegset feodaalühiskonda (vasallisuhted, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik hierarhia ja katoliku usk); 18. ja 19. saj. tingimustes aga agraarseisuslikku ühiskonda. (Üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla) Feodalism klassikalises mõistes kujunes välja Merovngide ja Karolingide ajal Frangi riigis. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Tekkepõhjused: 1
isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Naturaalmajandus on majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. Naturaalmajandusele vastandub kaubamajandus. Sellest tingitult olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed praktiliselt puudusid. Feodalism- kitsas tähenduses feodaali- vasalli suhted e. vasalliteet; laiemas mõistes tähistab see keskaegset feodaalühiskonda (vasallisuhted, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik hierarhia ja katoliku usk); 18. ja 19. saj. tingimustes aga agraarseisuslikku ühiskonda. (Üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla) Feodalism klassikalises mõistes kujunes välja Merovngide ja Karolingide ajal Frangi riigis. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Tekkepõhjused: 1
annaabi.ee 
