-> sotsiaalprogormaamide rahastamine Konservatiivide valitsus parlamentaarne kriis -> uued valimised Valimised võitisi ikka tööliste partei Miinimumpalga sisse seadmine ja 8-tunnine tööpäev mäenduses Kuninganna Victoria 63. valitsuaja lõpp. Prantsusmaa Prantsusmaa III vabariik Liberaalse ja demokraatliku reziimi vastasseis : paremal rahuvsliku liikumise rühmad Vasakul sotalistikud rühmad 1899.a juhtis valitsust Rousseau Võitlus parmepoolsete ja vasakpoolsetega. Dreyfusi afäär, jagas Prantsusmaa 2 leeri 1) Dreyfusi toetajad ehk vabariiklased 2) Dreyfusi mitte totajad ehk monarhid ja katoliiklased. Võimule vabariiklased 1902-1905 sotside valitsus -> kirik eraldati riigist, -> sõjaväekohustus ka vaimulikele -> vabariigi mitte pooldajate aktiviseerumine. -> streigid tihenesid. Valitsuse püüd ühiskonnakihte lepitada. 1904. lõpetati rivaalitsemine Inglismaaga 1913 liit Venemaaga, Saksmaa vastu. Saavutati demokraatlik vabariik. USA
nime komisjoni juhtinud senaatori Raúl Rettigi (19092000) järgi. Kolmeköitelise raporti 2000 leheküljel kirjeldatakse detailselt 3197 poliitilistel põhjustel tapmise ja teadmata kadumise lugu, kusjuures komisjon tegeles ainult surmaga lõppenud inimõiguste rikkumistega ja jättis tähelepanuta tuhanded juhtumid, kui ohver piinamise, röövimise või muu taolise tegevuse üle elas. Aruande kohaselt hukkus diktatuuri ajal 3065 opositsionääri ning terrorirünnakutes ja kokkupõrgetes vasakpoolsetega sai surma 132 sõjaväelast ja valitsusagenti. Hukatute seas oli ka välismaalt sissetoodud terroriste ja mõrtsukaid. Paljud surnuks piinatud heideti Vaiksesse ookeani või Mapocho jõkke. Umbes 1200 inimest on senini teadmata kadunute nimekirjas. Kümned tuhanded inimesed, kelle seas oli väga palju kultuuriinimesi, pidid Pinocheti reziimi algaastatel põgenema välismaale. Erinevalt Rettigi komisjonist valdab Amnesty International aga hoopis teistsuguseid andmeid. AI kinnitusel
· Paremalt (monarhistid, kes oleksid näinud Saksa keisririigi kestmist ning süüdistasid vabariiki kõigis ebaõnnestumistes). Üritasid samuti võimu enda kätte saada: 1920 Kappi puts, Kapp oli kindral, kes üritas riigipööret läbi viia. Samuti kritiseerisid seda natsionaalsotsialistid, kes üritasid võimu saada 1923 Münchenis Müncheni õllekeldri puts. 1920ndatel ei läinus rahvahulgad kaasa ei parempoolsete ega vasakpoolsetega, hindasid kodanikuvabadusi, eraomandit. Weimari reziim pidas vastu. Sellele aitas kaasa ka see, et tänu USA-le suudeti majandus jalule seada. Seda aitas säilitada ka see, et monarhistidele tehti järeleandmisi: 1925 valiti presidendiks sõjakangelane Hindenburg, keda peeti sõjaeelse ja järgse Saksamaa ühendajaks. Oluline isik Saksa 20ndate ja 30date poliitikas oli Gustav Stresemann, kes oli erinevatel ametikohtadel: välisminister, kantsler..
leiboristid jm. Vasakpoolse ideoloogia kandjad taotlevad hariduse ja arstiabi kättesaadavust kõigile, sotsiaalset tuge töökaotuse puhul ning peavad end humanismi valvuriks ühiskonnas. 7 Ratsutamissaali kahe tiiva vahele jäi nn SOO (LE MARAIS), kus istusid need, kes olid mõnes küsimuses nõus parempoolsetega ja mõnes muus küsimuses vasakpoolsetega. Siit ka mõiste poliitiline tsenter e tsentristlik ideoloogia. Kuid samas oli mõlemas tiivas ka äärmuslasi, keda hakati kutsuma ULTRAdeks (ultra on ladina keeles `ülim', `äärmine). Ka tänapäeval nõuavad ultraparempoolsed poliitikud kogu riigi vara erakätesse andmist, arstiabi, hariduse jm teenuste tasuliseks muutmist jms. Üks ultraparempoolsete juhte tänapäeva Prantsusmaal Le Pen [lö pen] on üles seadnud loosungi Prantsusmaa prantslastele
leiboristid jm. Vasakpoolse ideoloogia kandjad taotlevad hariduse ja arstiabi kättesaadavust kõigile, sotsiaalset tuge töökaotuse puhul ning peavad end humanismi valvuriks ühiskonnas. 8 Ratsutamissaali kahe tiiva vahele jäi nn SOO (LE MARAIS), kus istusid need, kes olid mõnes küsimuses nõus parempoolsetega ja mõnes muus küsimuses vasakpoolsetega. Siit ka mõiste poliitiline tsenter e tsentristlik ideoloogia. Kuid samas oli mõlemas tiivas ka äärmuslasi, keda hakati kutsuma ULTRAdeks (ultra on ladina keeles `ülim', `äärmine'). Ka tänapäeval nõuavad ultraparempoolsed poliitikud kogu riigi vara erakätesse andmist, arstiabi, hariduse jm teenuste tasuliseks muutmist jms. Üks ultraparempoolsete juhte tänapäeva Prantsusmaal Marine Le Pen [lö pen] on üles seadnud loosungi Prantsusmaa prantslastele
helenduste esinemine ebamääraste laikudena jne. ANDRE DERAIN 1880-1954 Pariisis oli olukord vaba.. Saksa sõdureid kes pariisi saadeti hariti enne kunsti ja kultuuri teemadel kästi mitte kultuuri sekkuda; tulemuseks okupeeritud pariisi oli kunst palju vabam kui Prantuse alla kuuluvas Vichy's kus eelistati ainult realistlikku tradistsioonilist kunsti. Uuenduslike voolude pooldajad sattuside seega koostöösse vasakpoolsetega. RAOUL DUFY 1877-1953 Endine foov, 20ndate alguses veel väga skitseeriv, 30ndatel muutub juba rahulikumaks. Meelelaadiks pidupäeva dekoratiivsus jahid merel, Pariis FERNAND LÉGER 1881-1955 Endine kubist. Tuleb tagasi figuur, kuid geometriseeritult.(Ideoloogiaks endiselt masina ja inimese sümbioos masinlik inimene! Tehnilise tsivilisatsiooni ja inimese ühtekuuluvus) GEORGES BRAQUE 1882-1963 kubismi rajaja (sünteetiline) tulevad tagasi mõned reaalsuse detailid GEORGES ROUAULT
17 kujundamise algstaadiumis- probleemi teadvustamisel. Poliitika formuleerimise ja elluviimise etapis on nende tähelepanu tavaliselt juba taandumas. Poliitilise päevakorra kujunemise lähtemuutujad: Erakonnad- Ideoloogia; partei programm; partei juhttegelased Poliitilised muutused riigis (nt uus koalitsioon: parempoolsed asenduvad vasakpoolsetega, Hispaania näide Iraagist lahkumise kohta) Poliitlised liidrid- kõik teemad, mida tajutakse ühiskonnas olulisena ning mis kutsuvad esile avalikkuse huvi ning on nende pädevuses (president- ühiskondlik lepe, peaminister, ministrid, aktiivsed poliitikud Kriisid- põhimõtteliselt on probleem eksisteerinud pikemat aega, kuid mingi konkreetse sündmuse tulemusena hakatakse nn „tule kustutamisega“ (nt Võhma või Kehra juhtum)
Harilikult on kodanike, ajakirjanduse ja (huvigruppide) osatähtsus suurem just poliitika kujundamise algstaadiumis – probleemi teadvustamisel. Poliitika formuleerimise ja elluviimise etapis on nende tähelepanu tavaliselt juba taandumas. Poliitilise päevakorra kujunemise lähtemuutujad Erakonnad – Ideoloogia; partei programm; partei juhttegelased Poliitilised muutused riigis (nt uus koalitsioon: parempoolsed asenduvad vasakpoolsetega Hispaania näide Iraagist lahkumise kohta) Poliitilised liidrid – kõik teemad, mida tajutakse ühiskonnas olulistena ning mis kutsuvad esile avalikkuse huvi ning on nende pädevuses President (nt ühiskondlik lepe) Peaminister Ministrid Aktiivsed poliitikud Kriisid – põhimõtteliselt on probleem eksisteerinud pikemat aega, kuid mingi konkreetse sündmuse tulemusena hakatakse tegelema nn „tule kustutamisega“ (nt Võhma või Kehra juhtum)
Oli tarvis kõik kohalikud nõukogud allutada enamlaste kontrollile, oli võimalik teha vaid pol vastaste kõrvaldamise teel. 26.okt pandi Petr-s seisma 7 suurt üleriiklikku ajalehte. Kogu Vm-l suleti okt- nov jooksul üle 200 pol ajalehe. Koheselt kuulutati kontrrevolutsionäärilisteks parempoolsed parteid ja oktobristid, ametlikult sai tegutseda vaid kadettide partei kuni okt lõpuni. Kodanlike erakondade saadikud visati kohalikest nõukogudest välja. Vasakpoolsetega oli keerukam toime tulla, neid üritati kõrvale tõrjuda kaudsemate abinõudega, suurendades enamlaste osakaalu kohalikes nõukogudes. 1918 suvel võttis RKN vastu otsuse, mille kohaselt kästi puhastada kõigist muudest peale enamlaste ja vasakesseeride kohalikud omavalitsused. Juunis 1918 peale vasakesseeride relv vastupanukatset visati välja ka vasakesseerid. Vm-l vallandunud kodusõda sundis enamlasi õige pea tegema teistele vasakpoolsetele parteidele järeleandmisi
annaabi.ee 
