Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Värvid, õlid, lakid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
anorgaa, akrüül, kattevv, värvaine, pigmendi, vesivärv, lakid, värvitüübid, tooraine, katvad, lahustumatud, värvained, ooker, maakidest, kivimitest, anorgaanilised, titaanvalge, soolad, oksiidid, guass, tempera, õlivärv, lasuurvärv, kihina, sünteetiline, sideaineks, värvikihid, lõuend, papp, betoon, kuivamine, eredadEksamipilet NUMBER 14: Vanade värvitud pindade ettevalmistamine värvimiseks? Varem värvitud pindade ettevalmistamine on kõige töömahukam, sest lahtine ja pragunenud värvikiht tuleb täielikult eemaldada. Põhjaliku puhastamise, kraapimise ja harjamisega võib alustada juba siis, kui ilmad veel värvimist ei võimalda. Tööjärjekord 1. Eemalda lahtine, pragunenud värv terasharja ja kaabitsaga. 2. Harja pind tolmust ja lahtistest osakestest puhtaks. 3. Pese pind puhastusvahendiga VIVACLEAN, hallitusega kahjustatud kohti töötle hallitusvastase ainega HOMEENPOISTO. 4. Loputa pind veega enne, kui pesuvahend jõuab kuivada. Selleks sobib kõige paremini kõrgsurvepesur. Väldi pinna liigset märgamist, sest see pikendab kuivamisaega. 5. Lase kuivada. 6. Töötle puhta puiduni puhastatud kohad puiduimmutiga KOLOREX PROTEKT. 7. Krundi naelapead ja muud värvi alla jäävad paljandunud metallosad metallikruntvärviga KORROSTOP või KORROSTOP PLUS. Vana värvitüübi m
Liimvärvid: Koosnevad kriidi ja mõne vesilahuse segust. Liimvärvid on traditsiooniliselt sideainena kasutatud naha-, kondi-, taime-, tselluloosi-, või kasuiinliimi ning rukkijahu kliistist. Liimvärviga võib katta nii krohvi, kipsi, kivi kui ka papi ja paberit. Puidule värvi ei soovitata, kuna puudub vajalik elastsus. Liimvärvi omadused: 1. Hea kattevõime 2. Hea nakkuvus 3. Kuivab kiiresti 4. Vananeb kaunilt 5. Lihtne uuendada 6. Kegre eemaldada Lubivärv e. vesivärv: Lubivärv koosneb 1 mahuosast lubipastast 2-3 mahuosast lubjaveest ning vajadusel pigmendist. Lubjavett saadakse 1 mahuosa lubjapasta- ja 4-5 mahuosa vee segamisel. Märjana on värv oluliselt tumedam ning kuivades muutub mitme tooni võrra heledamaks. Lubivärv nakkub kõige paremini lubikrohvi või lubivärviga. Üldjuhul värvitakse 1 kiht päevas, sageli värvi segades. Lubjal põhinev kaseiinvärvi retsept: 1 kg lahjat kohupiima 1l külma vett 1,5 kg kustutatud lupja
Referaat Sisukord Sissejuhatus 1. Akrüülvärvid 1.2 Akrüülvärvi omadused 2. Akrüülmaali aluspind 2.2 Pindade ettevalmistamine 2.3 Haakuvuse kontrollimine 3. Akrüülmaali kuivamistingimused 3.2 Vahendite puhastamine ja värvi eemaldamine Kokkuvõte Kasutatud allikad 1. Akrüülvärvid Vesivärvide perekonna kõige noorem võsu on akrüülvärv. Kuna jutt on vesivärvist, siis loomulikult on akrüül vees lahustuv. Kuna jutt on noorimast vesivärvide seas, siis on akrüül oma loomuselt igati tänapäevane ja moodne. Nimelt on akrüül sünteetiline plastvärv ning tema eluiga sai alguse alles eelmise sajandi 60-ndail aastail. Akrüülvärvi toonid on eredad ja silmatorkavad ning tänu oma keemilisele koostisele on akrüül ka elastne, heade katteomadustega ning mittepleekiv. Akrüüli saab veega lahjendada, kuid ainult enne maalimist. Kuivanud värvi enam veega lahustada pole võimalik
Akvarell teises tähenduses on akvarellvärvidega teostatud maal. Akvarellid ehk vesivärvid ehk akvarellvärvid on värvid, mis koosnevad peeneks jahvatatud pigmendist ja lahustuvad vees. Kunstnik, kes maalib vesivärvidega, on akvarellist. 3 Akrüül Akrüülvärv on sünteetiline plastvärv. Laialdaselt hakati kasutama alates 1960. aastatest. Akrüülvärvi toonid on eredad ja silmatorkavad ning tänu oma keemilisele koostisele on akrüül ka elastne, heade katteomadustega ning mittepleekiv. Värve saab veega lahjendada, kuid ainult enne maalimist. Kuivanud värvi enam veega lahustada pole võimalik. Õhukesed ja keskmise paksusega värvikihid kuivavad 530 minutiga ja neid võib kohe pärast kuivamist üle maalida. Maalipinnaks sobib peaaegu igasugune pind, mis on rasvavaba, näiteks lõuend, papp, paber, puit, puitkiudplaat, klaas, betoon, kivi, kile, savi, kips, õhukuiv lubikrohv.
Lühiülevaade Maalimaterjalidest: värvidest, pigmentidest ja sideainetest Värvid Vanaaegsed meistrid valmistasid enamasti kõik vajaminevad materjalid ise ette, siis tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetakse. Pigmendid on vees lahustumatud, värvimullad - lahustuvad. Kui pigmendid on puhtad, siis ei tohi need sisaldada täiteaineid, samuti teisi värvaineid värvitooni parandamiseks. Parimad värvid on need, mille koostises on enamus pigment. See muudab ka värvide hinna kõrgeks. Mida rohkem on värvi koostises täitaineid, seda odavamaks läheb küll hind, kuid koos sellega madaldub värvi kvaliteet.
Värvis on lisaks pigmendile sideaine milles pigment ei lahustu. Pigmente saadakse nii tehislikult kui looduslikult. Pigmenditera suurusest ja kujust ja struktuurist sõltuvad värvi ehedus ja läige. Suurima kattevõimega pigmendid on tavaliselt raskemetallide ühendid välja arvatud tahm. Valged pigmendid: lubi, kriit.b Must pigment: tahm Kollane: ooker Punane: põletatud ooker Säilitus nõuded:Hoida kuivas, jahedas, õhukindlalt suletult. Nõuded kasutamiseks ja kulunorm vaadatakse pigmendi nõu pealt. II pilet 3. Uute puitfassaadide värvimine Õigesti ja hoolikalt värvitud puitmaja säilitab oma värvikuse pikka aega. Puitpinnale avaldavad kahjustavat mõju: UV kiirgus, sademed, temperatuur, seened. A) Töödejärjekord: 1) kontrolli värvitama pinna seisukorda. Vajadusel vahetada välja kasutuskõlbmatuks muutunud puitdetailid. 2) Harja pind tolmust ja lahtistest osakestest. 3) Katta oksakohad oksalakiga. Pahteldada puidupahtliga, lihvida, kruntida ja 2korda värvida.
värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Vanaaegsed meistrid valmistasid enamasti kõik vajaminevad materjalid ise ette, siis tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetakse. Pigmendid on vees lahustumatud, värvimullad - lahustuvad. Kui pigmendid on puhtad, siis ei tohi need sisaldada täiteaineid, samuti teisi värvaineid värvitooni parandamiseks. Parimad värvid on need, mille koostises on enamus pigment. See muudab ka värvide hinna kõrgeks. Mida rohkem on värvi koostises täitaineid, seda odavamaks läheb küll hind, kuid koos sellega madaldub värvi kvaliteet.
kõva soojuse kindel (et puidu pealmised kihid ei kuivaks soojuse mõjul võrreldes sisemistega liiga kiiresti; võib tekkida kaardumine, kõmmeldumine, kuivamislõhed) suure päikesekiirguse kindel (UV- kiirguse toimel hakkab lagunema orgaaniline aine; puit sisaldab 90% orgaanilist ainet. Viimistlusmaterjale on pigmendita (värvaineta õlid, lakid, šellakid), läbipaistvaid (vähese värvainega õlid, lakid, šellakid), läbipaistmatuid (suure värvaine sisaldusega kattevärvid). Viimistlusmaterjalide keemilised põhi- ja abimaterjalid: värvained, pigmendid, kilemoodustajad, lahustid, vedeldid, plastifikaatorid, täiteained. Värvained lahustuvad ja kinnituvad materjali pinnale pealekandmisel. On valguskindlad, ei varja tekstuuri ning lahustites hästi lahustuvad ained. Värvained jagatakse looduslikeks ja
Aaderduskamm tõmmatakse läbi marja laki või värvi et saada triibuline või sooniline pind. Aaderduskammi võib asendada ka tavalise juuksekammiga. Kogu protsess jaguneb 3ks..: Alusvärvimine Mustrijoonistamine Kaitselakkimine Aluspind peab olema sile ja krunditud. Oluline on läbi mõelda kus suunas ja kuidas joonistatud puidumustrid jooksevad. Sellest sõltub joonistamise järjekod. Risti asetsevad detailid tuleb värvida esmajärjekorras. Normaalne aaderdamine. Värvaine pihustatakse väikese pihustiga soovitud kohtadele ja kohe sooritatakse kattelakkimine. Aeglaselt kuivav aaderamine. 2-4-tunnise kuivamisaja möödumisel aaderdus eemaldadatakse peene terasvillaga nendest kohtadest, kuhu seda ei soovita. Kattelakkimine teostatakse kas nitrotselluloos- või akrüüllakiga. Kiire käsitsi aaderdamine. Töödeldav kiht on antud juhul viie minuti möödudes eemaldatav peene terasvillaga. 2. Võrdle: tsement- ja savimörti
............ 213 15.10. Akustilised materjalid ............. 214 16. Viimistlusmaterjalid ............. 216 16.1. Viimistlusmaterjalide olemus ja liigitus ............. 216 16.2. Liimid ............. 217 16.3. Värnitsad ............. 218 16.4. Pigmendid ............. 219 16.5. Lakid ............. 222 16.6. Emailid ............. 225 16.7. Õlivärvid ............. 226 16.8. Vesivärvid ............. 226 16.9. Pahtelsegud ja kitid ............. 228 16.10. Kleebitavad seinakattematerjalid ............. 230 17. Klaastooted ............
kvartsi, siis on klaas läbipaistev. Mäekristallist valmistatud klaas on aga hästi läbipasistev. Kvartklaas on temperatuurikindel (1400oC). Kvartklaasi on raske töödelda. Kui seda klaasi puudutada sõrmega jääb klaasile sõrmejälg. 1000oC juures selline klaas praguneb ja puruneb. Värvid Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Pigmendid on peeneksjahvatatud värvilised pulbrid, mis segunevad hästi värvi koostisse kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker, rauamennik, grafiit, tsinkoksiid, tsinkfosfaat, kaltsiumkromaat, baariumkromaat jne. Pigmentidena kasutatakse ka metallide vase, tsingi, pronksi, alumiiniumi pulbreid.
kvartsi, siis on klaas läbipaistev. Mäekristallist valmistatud klaas on aga hästi läbipasistev. Kvartklaas on temperatuurikindel (1400oC). Kvartklaasi on raske töödelda. Kui seda klaasi puudutada sõrmega jääb klaasile sõrmejälg. 1000oC juures selline klaas praguneb ja puruneb. Värvid Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Pigmendid on peeneksjahvatatud värvilised pulbrid, mis segunevad hästi värvi koostisse kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker, rauamennik, grafiit, tsinkoksiid, tsinkfosfaat, kaltsiumkromaat, baariumkromaat jne. Pigmentidena kasutatakse ka metallide vase, tsingi, pronksi, alumiiniumi pulbreid.
annaabi.ee 
