kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja muidugi sigimist. Ajuripats ja kõhunääre. II Inimene kui tervikorganism. 1. Energiat saame toit ainete söömise kaudu, mida me kasutame organismi töös hoidmiseks. 2. Inimese kehakaal püsib enam vähem sama kui sööb samapalju energiat kui ta ise seda ära kasutab. 3. Kui inimene sööb rohkem kui ta energiat vajab säilitatakse liigne toitaine rasvaks. 4. Keha säilitab varutoitaineid, kui me piisavalt ei söö hakkab keha kulutama kehas leiduvaid varutoitaineid. 5. kuumas- hakkab higistama, naha poorid ahenevad, veresooned tõusevad rohkem naha pinnale külmas- naha poorid tõmbuvad kokku, lihased teevad tööd (värisedes), veresooned naha pinnalt eemale ( hoiab soojust rohkem kokku). 6. Veresuhkru sisaldust reguleerib kõhunääre ehk pankreasel. Kui vere glükoosi tase suureneb vabastavad kõhunäärme rakud insuliini
Taimeraku iseärasused plastiidide esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid. Seeneraku iseärasused seeneniit ehk hüüf, seeneniidistik ehk mütseel. Viljakeha koosneb hüüfidest. Taimerakus on plastiidid, neid on 3. (kloroplastid võtab osa fotosünteesimisest; kromoplastiidid põhjustavad taimeorganite värvumise; leukoplastiidid värvusetud ja sisaldavad varutoitaineid.) NT: tärklist kartulites. 7) Seente ja bakterite positiivne ja negatiivne roll looduses ja inimese elus. Näited. · Seente positiivne roll looduses · Seente positiivne roll inimeses: inimese teenistuses toiduainete tööstuses, keemiaja ravimitööstuses, · Seente negatiivne roll looduses: · Seente negatiivne roll inimeses: põhjustavad nahahaigusi, hallituse eosed võivad tekitada
jarovisatsioonistaadiumi läbimiseks jahedamat keskkonda kui suviteraviljad. Talirukki ja nisu eri vormide jaroviseerumiseks peab temperatuur olema 30...65 päeva vältel 0...3 °C. Taliteraviljade normaalseks arenguks ja kasvuks tuleks külv teha augusti lõpul või septembri algul. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Talvekindlamad on 2...4 võrsega teraviljataimed, millesse on kogunenud küllaldaselt varutoitaineid. Talvetingimustele vastupidavavaks muutuvad taimed sügisel, nn. karastumisperioodil. See periood jaotatakse kaheks faasiks: Esimene faas taimel algab siis kui õhutemperatuur päeval on üle 5° C ja öösel langeb 0°C. Karastunud taimede lehtedes suhkruid kuni 22% kuivainest. Sellised taimed taluvad 10 kuni 12°C külma.Teises faasis pole valgus vajalik, kuid temperatuur peab langema alla 0 °C. Hästi karastunud taimed taluvad kuni 20°C külma
rukis -16- 18. Nõudlikum mulla viljakuse eesviljade temperatuuri jne. Talub üleujutust paremini kui rukis, mulla toitaine vajadus suurem kui rukis. Nisu steppi taim. Aeglase kasvuga, põld peab olema umbrohu puhas. Võrsub nii sügisel kui ka kevadel. Kasvu aeg pikem kui rukil, valmib augusti keskel, pikapäevataim, vaja 14-17 tundi valgust. Enamsti isetolmlev taim. Talvekahjustused Vastupidavamad on 2-4 võrsega taimed, siis kui on piisvalt varutoitaineid, vastupidavus suureneb sügisel karastumisperioodil. Alustajaks päevapikkus. Soodustab sügisene ilmastik. Tekib rohkem suhkruid, fotosünteesi abil. Taimed võivad hukkuda kui tuleb külm ja siis soe talvel. Kahjustuse põhjumine: Külmumine: külma tõttu tekivad rakuvaheruumidesse jääkristallid, edasel külmumisel võtakse vesi rakust ära. Rakumembraanid purunevad. Haudumine : Kui lumi tuleb sulale maale ja jääbki sinna ja siis taimed jätkavad
külma. Hukkudes -16 kuni -17 kraadi juures. Nõudlikum niiskuse, mulla viljakuse ja eelviljade suhtes. Vähem vastupidav taimehaigustele. Üleujutust talub natuke paremini. Aeglase kasvuga, seetõttu peab põld olema umbrohupuhas. Võrsub nii sügisel kui kevadel, NB! Eksamis. Kasvuaeg rukkist pikem, valmib 10-20 augustil. Pikapäevataim (vaja 14-17 h valget aega), isetolmlev. Teraviljade talvekahjustused Vastupidavamad on kahe kuni nelja võrsega taimed. Oluline on, et oleks piisavalt varutoitaineid (ei külmu nii kiiresti ära, ei teki külmakahjustusi). Talvele vastupidavamaks muutuvad taimed sügisel karastusperioodil. See aasta halb karastusperiood (NB! EKSAMIS). Üheks karastusperioodi alustajaks on päeva pikkus, kui päevad muutuvad lühikeseks, siis taimed orienteeruvad sellest. Karastumist soodustab sügisene ilmastik: madalad temperatuurid ja hea valgustus. Pilves ilmaga väheneb taimede vastupidavus talvekahjustustele. Taimed võivad
asetsevad laialipaisatult. Trauma puhul tekkivate haavade paranemisel täitub haav kõigepealt sidekoega ja on võimalik, et kahjustunud kohale jääbki sidekoeline arm. 13 Rasvkoes on palju rakke ja vähe rakuvaheainet. Rasvarakkudesse koguneb rasvatilgakesi. Lõpuks ongi rakust suurem osa täidetud rasvaga. Rasvkudet on palju naha aluskoes. Rasvkoe ülesandeks on: akumuleerida endasse varutoitaineid (rasv), olles niimoodi organismi toiduvaru depooks; anda kehale kuju; kaitsta keha löökide, mehaaniliste põrutuste ja külma eest. Kõhrkude asetseb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, kuid elastsem kui luu. Rakuvaheaine kõhrkoes on pooltahke, vetruv ja väga tihe. Kõhrkude asub peamiselt liigespindadel, lülisamba lülide vahel, hingetoru ja bronhide seintes. Roided liituvad rinnakuluuga samuti kõhrkoe abil.
29 Olles omandanud võime sigida maismaal, polnud roomajail enam vajadust minna tagasi veekogudesse ja nad muutusid täielikult maismaaloomadeks. Asuti elama troopikatesse ja kõrbetesse, pooluste suunas roomajate liikide arv kahaneb. Enamus roomajatest on päevaloomad (mõned videviku). Roomajad on soojalembesed ja seetõttu enamus liike on talviti talveunes. Talvitumiseks koguneb neil varutoitaineid ja ainevahetus aeglustub. Paikades, kus on palju munadest toituvadi loomi, valvavad vanemad muna. Osadel roomajaist on passivseks kaitsevahendiks kaitsevärvus, teistel kilprüü. Hulk roomajaid toob kuuldavale hoiatushelised. Mürginäärmed on umbes 450 maol (s.o. mürgise mürgiga). Põlvnemine. Väljasurnud roomajad pakuvad erakordset huvi, sest nemad on lindude, imetajate ja roomajate esiisad
annaabi.ee 
