· Rasvhaped esinevad lipiidides atsetüüljääkidena, millele viitab üldnimetus eesliide tratsüül-. Triatsüülglütseriidide sünonüümid on triglütseriidid ( TG) ja rasvad. · Looduslikud TG on peamiselt segatriglütseriidid, sisaldades kahte või kolme erinevat rasvhapejääki. · Kui rasvhape on küllastanud rasv, küllastamata õli. · Rasvad on organismis tsütoplasmaatilise rasvana (raku ehitusaine) ja varurasvana (metaboolse energia varu ja kaitseroll), mis töötavad signaalülekande vahendajana. triglütseriid Vahad: · On baasalkoholiks pikaahela (16-34 C-aatomit) ühealuseline alkohol. · Loodusvahad on estrite segud (üks ester dommuneerib). · On hüdrofoosed ja veeslahustumatud. Neid lahustavad alkohool, atsetoon või eeter. On enamasti tahked, harvemini vedelad. · Inimkehas ei esine vabal kujul vahasid
Insuliin langetab vere glükoosisisalduse taset järgmiste mehhanismidega: 1) Insuliini toimel aktiveeritakse glükoosi transportvalgus, mille abil glükoos saab siseneda rakkudesse. 2) Raku sees aktiveeritakse ensüümid, mis soodustavad glükoosi ärakasutamist energia saamiseks. 3) Maksa ja lihasrakkudes tekib glükoosist glükogeen. See osa glükoosi, mida ära ei kasutata, muudetakse triglütseriidideks ja deponeeritakse varurasvana. Leiab aset eelkõige rasvkoe rakkudes. Insuliini mõjul sisenevad rakku ka... aminohapped (??????????) Kui vere glükoosisisaldus ähvardab langeda alla normi, hakatakse sünteesima teist kõhunäärme hormooni – glükagooni. Glükagoon tõstab vere glükoosisisalduse taset järgmiste mehhanismide kaudu: 1) Maksas hakkab glükogeenis tekkima glükoos 2) Lihasglükogeen muudetakse algul püruvaadiks ja laktaadiks – need omakorda muudetakse maksas glükoosiks
· Koos sapihapetega moodustavad rasvhapped peensoole komplekse- mitselle- sellisena imenduvad nad soole limaskesta rakkudesse. · Sealt edasi pakitakse nad uute valkude poolt uutesse kompleksidesse, mida kutsutakse külomikroniteks- rasvhapped, kolesterool, letsitiin, ümber on valguline kest, külomikronid imenduvad lümfi, sealt edasi verre. · Rasvhappeid võidakse kudedes muuta taas triglütseriidideks, osa tekib glükoosist, selliselt talletatakse varurasvana. · Vajadusel saab triglütseriide muuta uuesti rasvahepeteks ja glütserooliks ja kasutada energia samiseks. · Lipiidide on energeetiline funtksioon. 1g annab 9 kCal. · Sooles on lipiidid olulised ka osa vitamiinide lahustajatena. Rasvlahustavad vitamiinid ei saa muidu imenduda- A,D,E,K. · Rasvad, eriti fosfolipiidid, kuuluvad rakumembraanide koostisse. · Kolesterool on vajalik lähetaine mitmete hormoonide sünteesiks suguhoromoonid,
23. Lihtlipiidid Lihtlipiidid koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest – triglütseriidid ja vahad. Rasv = triglütseriid(MG) Loomsed rasvad ja taimsed rasvad on triglütsreriidid., inimkehas leidub veel monoglüts ja diglüts. Mida rohkem on lipiidids küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temp ta sulab. Loomsed lipiidid on tahkemad, sest neis domineerivad küllastunud rasvhapped. Rasvad on organismis tsütoplasmaatilise rasvana ja varurasvana. Vahad – pikaahelaga ühealuseline alkohol on baasalkoholiks.. loodusvahad on estrite segud (üks ester domineerib). Vahad on enamasti tahked, harvem vedelad. Inimene vaha seedida ei suuda ning vabal kujul vaha inimkehas ei esine. Kasutatakse värvide, lakkide koostises ja kreemides. 24. Liitlipiidid Liitlipiidid on multikomponentsed lipiidid, eristatakse glütserofosfolipiide ja sfingolipiide.
23. Lihtlipiidid 6 Lihtlipiidid koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest triglütseriidid ja vahad. lahustuvad orgaanilistes solventides. Mida rohkem on lipiidis küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temp ta sulab. Loomsed lipiidid on tahkemad, sest neis domineerivad küllastunud rasvhapped. Rasvad on organismis tsütoplasmaatilise rasvana ja varurasvana. Vahad rasvhappe ja pika alifaatse alkoholi estrid. (üks ester domineerib). Vahad on enamasti tahked, harvem vedelad. Inimene vaha seedida ei suuda ning vabal kujul vaha inimkehas ei esine. Kasutatakse värvide, lakkide koostises ja kreemides. 24. Liitlipiidid Liitlipiidid on multikomponentsed lipiidid, eristatakse glütserofosfolipiide ja sfingolipiide. Glütserofosfolipiidid sisaldavad glütserooli, rasvhappejääke, fosfaatgruppi ja peagruppi. Inimkehas on
emulgeerimata ja sellepärast on vaja .. Vajavad enne emulgeerimist ja seda teeb sapp. Lõplik lõhustamine toimub peensoole enda enüümide mõjul. Ja lõhustamise lõppproduktideks on glütserool (monoglütseriidid) ja rasvhapped ja need imenduvad suuremalt jaolt lümfi. Vabad rasvhapped saavad minna ka verre (need mis pole transport valkudega seotud). Sealt edasi kantakse kudedesse ja osa kasutatakse kohe ära energeetilisel otstarbel, aga kui seda vaja ei ole, deponeeritakse varurasvana. Fosfolipiidid lähevad ehituseks. 4 Kui kõhunääre ei suuda piisavalt produtseerida lipaasi, siis on lipiidide lõhustamine puudulik. Ja lõhustamata lipiidid rasvatilgakestena viiakse roojana välja. Puudulik lõhustamine põhjustab kõhulahtisust. Kõhulastisus imikul on suurem probleem kui täiskasvanul. Eksikoos – suur vedeliku kaotus organismis. Kõhulahtisuse korral võib kahjustuda soolestiku limaskest
temperatuuril ta sulab. Kaksiksideme cis-kofinguratsiooni tõttu käändub küllastumata rasvhappe süsinikahel.Ta on ka jäigem kui küllastatud rasvhappe süsinikahel. Seetõttu on küllastamata rasvhappeid sisaldavate TG-de kokkupakkimine raskem, st sellise rasva sulamispunkt on madalam.(Taimsed õlid küllastamata on toatemp. vedelevad, loomsetes lipiidides domineerivad küllastatud on tahkemad). Rasvad on kehas tsütoplasmaatilise rasvana ja varurasvana. (Diglütseriidid töötavad signaaliülekande vahendajana). Vahad -Baasalkoholiks on pikaahelaga (16...34C) ühealuseline alkohol. Loodusvahad on estrite segud(üks ester domineerib). Vahad on hüdrofoobsed ja vesilahustumatud. Neid lahustavad alkohol, atsetoon või eeter. Sõltuvalt temperatuurist ja keemilisest koostisest on vahad enamasti tahked, tunduvalt harvemini vedelad. Loomsed vahad: - spermatseet(vaalavõidis)
annaabi.ee 
