Kui ühel hiihnhmil on kaks poega vahetab ta ühe teisega, kelle on kaks tütart. Nende kasvatusmeetod mõlemast soost noorsoo jaoks on imeteldav: kuni kaheksateistkümne aasta vanuseni ei lubata neil maitsta kaerateri ja piima ainult väga harva. Suvel söövad nad oma vanemate eeskujul karjamaal. Mõõdukust, töökust ja kehalisi harjutusi ja puhtust õpetatakse võrdsel määral mõlemast soost noorsoole. Nendes kasvatatakse tugevust, väledust ja vastupidavust, harjutades varssu võidu jooksma üles-alla mööda järske künkaid ja kõva kivist pinda. Nagu enne mainitud- kõik hiihnhmid ei ole võrdsed. Just kõige targemad hobuseid valitakse ringkonna esindajateks ning nad osalevad suurtel koosolekutel. Tähtsamad isendid saavad ka paremat toitu, neid austatakse ning nende poole pöördutakse, kui vajatakse head nõud. Nende maal avaldatakse suurt austus ka vanematele loomadele. Tihti, kui vana hiihnhm
Kui inimese ja looma vahel on tek- kinud sõbralik suhe, järgneb loom talle igale poole ja täidab kõiki inimese käsklusi. Hobuste kuulekust on inimene mõnikord julmalt ära kasutanud, kuid samas on ta enim austatud koduloom maailmas. Kuigi koduhobused ja eeslid on inimesega tihedalt seotud ja temast sõl- tuvad, on neil siiski säilinud oma metsikute esivanemate instinkte ja loomulikke käitumisjooni. Nad võivad kaitsta oma territooriumi ja imetada oma varssu just samasugusel moel, nagu tegid ulukhobune ja -eesel ning nad vajavad alati kaaslasi. Märad ehk hobuste, eeslite eeslikute ja sebrade emasloomad sünnitavad tavaliselt ühe hästi- arenenud varsa, kaksikuid sünnib väga harva. Kandeaeg ehk tiinus kestab umbes aasta, kodu- hobusel keskmiselt 11 kuud. Märad paarituvad täkkudega (isasloomadega) kevadel; seega sün- nivad varsad siis, kui kõikjal kasvab värsket mahlakat rohtu. Viibides kaua ema kõhus, areneb
saada alles 5-6-aastaselt. SIGIMINE Esimene indlus on märadel 13.-15. elukuul. Munarakk ei viljastu aga enne 2,5 aasta vanust ja esimest korda poegib mära mitte varem kui 3,5-aastaselt. Loomaaedades saavad isased suguküpseks kolmeaastaselt. Sebradel ei ole kindlat sigimisperioodi ja varsad sünnivad igal ajal (enamasti siiski vihmaperioodil). Näiteks on kuulsal Ngorongoro looduskaitsealal (Tansaania) tehtud vaatluste põhjal selgunud, et 61 % varssu sünnib seal jaanuaris-märtsis (vihmaperioodil), aprillist septembrini (kuival perioodil) aga vaid 14,5%. Tiinus kestab 361-390, enamasti 370 päeva. Juba 10-15 minutit pärast sündi tõuseb varss jalule, 20 minuti pärast teeb esimesi samme, veel 10-15 minuti möödudes läbib märgatavaid vahemaid, 45 minutit pärast sündi aga suudab juba hüpata. Harilikult ei luba mära esimestel päevadel pärast sündi kedagi pojale lähemale kui kolm meetrit
· Kaitsmed kinnitatakse nii, et need ei pressiks liiga tugevalt hobuse jalgu. Kaitsmete kinnitused avanevad väljapoole. · Vajadusel võib hobuse kabjapiirde ja sõrgatsi piirde kaitsta kummikalossiga, mis üldjuhul on üleveetavad või krõpsudega kinnitatavad. HOBUSE KÄEKÕRVAL TALUTAMINE Üldist Hobust talutatakse käekõrval üldiselt vasakult poolt. Siiski oleks hea harjutada hobust ka paremalt poolt talutamisega, sest teatud olukordades võib sellest palju kasu olla (varssu ja noori hobuseid peaks kindlasti talutama ka paremalt poolt). Talutamine valjastega · Valjastatud hobuse talutamine on alati turvalisem. · Trenselsuulistega valjastatatud hobust talutatades võetakse ratsmed üle kaela. · Ratsmetest hoitakse kinni umbes 20 cm kauguselt lõua alt. · Kätt peab hoidma kergelt rusikas ja ratsmed hoitakse nimetissõrmega lahus. · Vasaku käega hoitakse kinni ratsmete lõpust enda jalast väljapool. Liikumise alustamine
kus on see ka hobustele ja eeslitele põlluharimisriistad. Seda nimetatakse ariaala süsteemiks. Ja seal on suht muutumatult 104 000 hobust. Eesti sainult 6000 hobust. Hobuse liha tehakse enamasti Belgias, Italias, madalmaades ja Loode-Prantsusmaal. Eesti hobusekasvatus 2006 aastal Eesti tõugu hobune: Kanti tõuraamatusse 43 mära ja 12 täkku, ning reg 199 eesti tõugu varsa sünd. Kokku on 2007 aastal 1511 eesti tõugu hobust. Sugutäkke oli 13 EHS-is, ja era 25 Tori tõug: Varssu võeti arvele 119. kokku oli 1250 hobust. Sugutäkke oli EHS-is 5 ja era 10 täkku. Eesti raskeveotõug: 185 hobust kokku, saadi 18 varssa. EHS-il on ainult 1 sugutäkk. Eratäkke on 5. Trakeeni tõug Varssu saadi 37. On olemas Heimtali hobusekasvatus. Kokku on alla 400 hobuse. Sugutäkke oli vist 12 looma. Valikuedu ka eksamil Tarbeloomadel lähtutakse fenotüübist. Suguhobustel pem fenotüübi järgi,, sh. Arvestatakse hobuse välimikku ja jõudlusomadusi
Talviti on noorhobused sees ja saavad talli kõrvale koplisse, märad saavad samuti peaaegu iga päev koplitesse. Kuid kõike seda ei saa võrrelda sellega, mida tehti kasvanduse hiilgeaegadel, kui noorhobustel toimusid rühmatreeningud, oli ükskõik mis aastaaeg, kus nad said mitmeid kordi päevas süüa, peaaegu kõiki hobuseid õpetati ees käima ning ratsastati õigel ajal (tavaliselt kolme aastaselt). (Lisa 7) Toimus aktiivne aretus: iga aasta paaritati paljud märad ja sündis palju varssu, keda hakati sündimishetkest õigesti kasvatama, et areneks terve hobune. Joonis 4. Talveperioodi söödakava, mis oli selle aja tingimustele kohandatud Hobusekasvatuse Teadusliku Intsituudi poolt. [10: 54] Kuna kasvandus ei täida oma eesmärki, siis on ka riik, kes rendib seda Imre Samsile, soovinud uut rentniku, sest esiteks ei ole Sams mitu aastat õigeaegselt maksnud ära renti, teiseks ei ole sündinud kolme aasta jooksul ühtegi varssa, kolmandaks inimesed kaebavad
Kehamassi suurenem: nuum- ja noorloomade masssi-iive tuleb kindlaks määrata rmp sise-eeskirjades näid per kohta (tav kvartalis/ 1/2a möödumisel), seakasvatuses iga kuu. Kaaluda kõik noorveised ja sead, 91 lambaid võib kaaluda valik kaalumisega st kaaluda 5% lammaste üldarvust ja nende keskm massi-iibe alusel arvutada kõigi noor- ja nuum loomade massi-iive. Varssu, karusloomi, küülikuid ja linde ei kaaluta. Loomade massi-iibe määramine on vajalik: loomade üleviimisel ühest vanuse rühmast teise ja üleandmi ühelt talitajalt teisele. Loomade kaalumise tulemused kantakse loomade kaalumise lehele, millised täidetakse eraldi iga talitaja ja talle kinnist iga looma rühma kohta. Loomade üleviimisel 1t rühmast 2 vormist loomade üleviimise aktiga üleviimise päeval, kus näidat talitaja, kes üle annab, kes vastu võtab-loomad loetakse
annaabi.ee 
