et kala pole veel jõkke tulnud. vahepeal on vaatluspiirkonnas toimunud puhastusraie Seekord õnnestus pildile jäädvutada Sinikael-partide kolmik, kuid nemad olid ka ainsad veelinnud, keda tol päeval jõel märkasin. Esimesed roheluse märgid. Arvan, et tegemist on hariliku varsakabjaga kuna taimed asusid kalda lähedal, ning leht on väga sarnane Hariliku varsakabja lehega. Seekord torkab silma ka eriti aktiivselt tegutsema hakanud mutt, keda ennast küll ei õnnestu kohata kuid tema tegevusjälgi on ohtralt. Arvan, et tegemist on Paiselehega. Kuna taimele on iseloomulik kõige pealt õie sirgumine ning alles siis lehtede kasvatamine. Taim mis jäi tuvastamata. Järgmine vaatluskäik leidis aset 30.03 ning seekord õnnestus märgata mitut veelinnuliiki. Jõel
esimest eraldatakse ka Võrtsjärvel: 1) «jäähaug» ehk «küünla(päeva)haug» (Pedaspeal), Võrtsjärvel ja mõnel väikejärvel «hangehaug» (e «hangehavi») koeb sageli juba jää all veebruarismärtsis (veebruaris arvatavasti vana kalendri järgi); olla kõige suuremad, sihvaka peaga, heledad; 2) «päris haug» e «tavaline haug» koeb aprillis, kollakas, kõige arvukam; 3) «lillehaug», «lillehaug» koeb mais varsakabja õitsemise ajal, on õige kollane, kollaste tihedate täppidega, lühike, kõige väiksem; 4) «jürihaug» koeb juuni keskel, ilus, tihedate pruunide täppidega, lühike ja paks. Väiksematel järvedel tehakse sageli vahet ainult «jäähaugi» ja «toomingahaugi» vahel. Iisaku teates on toomingahaugi kohta öeldud suured kollasekirjud, mis tulevad sügavamast Peipsi järvest, seevastu keltsanolgid olevat keskmised avid ning arvatavalt hallid jõekalad. Kahesuguseid
Murtudsüda ei talu liigniiskust. Pikaealine, võib ühel ja samal kasvukohal kasvada aastaid. Kasutatakse üksiktaimena või rühmana murus, püsilillepeenras, pinnakattena. Kaunid ilupõõsaste ees, näiteks tuhkurenela `Grefsheimi' pitsivahu taustal. Sobivad hästi loodusliku ilmega aeda, taluaeda. Kaunid koos madalakasvulisemate lilledega, mis ei varja lille kauneid õiekobaraid, näiteks kaukaasia kitsekakra, täidisõielise varsakabja jt. Väga hea ka lõikelillena. 22. Nelk Nelgid on enamikule inimestele tuntud taimeperekond, kuigi esimesena meenuvad kindlasti lõikelilledena kasvatatavad aednelgid. Nelgil on kitsad lehed, tihe puhmaid moodustav kasvuvorm ja tüüpilised õied. Nelkide igihaljad rohelised kuni sinakasrohelised lehestikupadjandid on alati kaunid. Õied üksikult või mitmekaupa koos tihedas õisikus, värvuselt valged, roosad või punased, harvem kollased, sageli lõhnavad.
verevat kukeharja,kuuse- ja männikasve ja villpea vart. Lisaks on söödud ja pandud leivataignasse täiteks luigelille, kõõluslehe,kollase vesikupu, väikese vesiroosi, hundinuia, sõnajala, tedremarana, võilille ja soovõha lihakaid risoome ja juurikaid, neid eelnevalt kuivatades ja peenestades. Männi- ja kuusepuudelt onkogutud mähka, mida on kuivatatud ningpeenestatud. Veel on taigna hulka pandud ohaka, varsakabja, nõgese, mustasõstra, humala, paju, sammalde ja naadi lehti ja heinapepresid ning samblikestpõdrasamblikku ja islandi käokõrva. Salatitaimedeks sobivad metsikutest taimedest valge ristik, harilik kirikakar,harilik nurmenukk, metsharakputk, harilik jänesekapsas, salatkress, harilikhiirekõrv, harilik maajalg, ahtalehelinepõdrakanep, põldohakas, valge iminõges, harilik kortsleht, teelehed, harilikraudrohi, hapu oblikas, põld-piimaohakas ja vesihein.
verevat kukeharja,kuuse- ja männikasve ja villpea vart. Lisaks on söödud ja pandud leivataignasse täiteks luigelille, kõõluslehe,kollase vesikupu, väikese vesiroosi, hundinuia, sõnajala, tedremarana, võilille ja soovõha lihakaid risoome ja juurikaid, neid eelnevalt kuivatades ja peenestades. Männi- ja kuusepuudelt onkogutud mähka, mida on kuivatatud ningpeenestatud. Veel on taigna hulka pandud ohaka, varsakabja, nõgese, mustasõstra, humala, paju, sammalde ja naadi lehti ja heinapepresid ning samblikestpõdrasamblikku ja islandi käokõrva. Salatitaimedeks sobivad metsikutest taimedest valge ristik, harilik kirikakar,harilik nurmenukk, metsharakputk, harilik jänesekapsas, salatkress, harilikhiirekõrv, harilik maajalg, ahtalehelinepõdrakanep, põldohakas, valge iminõges, harilik kortsleht, teelehed, harilikraudrohi, hapu oblikas, põld-piimaohakas ja vesihein.
märjale kasvukohale. Kuid tabavad on ka teised rahvapärased nimed. Nende andmisega pole kitsi oldud, kuid varsakabi on siiski enim levinud nimi. Laialdaselt on tuntud ka konnakapsas. See nimi viitab isegi kahele tunnusele. Esiteks see, et varsakabi kasvab seal, kus elavad konnad vees. Ja teiseks sellele, et tema välimus meenutab mingil määral kapsast. Ka seda viimast võib ette kujutada. Tema lehed on ju laiad ja lapikud nagu kapsa omad ja suhteliselt mahlakad. Kuid teadma peab, et varsakabja lehte ei või süüa nagu kapsa oma. Kogu varsakabi on mürgine, ehkki mitte surmavalt. Kõige mürgisem on taim õitsemise ja viljakandmise ajal. Seega peab ettevaatlik olema ka lastega jalutamas käies, et nad kapsa moodi taime suhu ei pistaks. Loomadel tavaliselt mürgistusi ei esine, sest nad ei söö teda kuigi meelsasti. Mõnel pool on levinud nimed ahunalill ja latiklill. Need on seotud meie tavaliste kalade ahvena ja latika kudemisega. Varsakabi õitseb just nende kudemise ajal.
18 Metsalilled Joonistanud Olev Soans Vahvad luuletused erinevatest lilledest erinevatel aastaaegadel.Mõned näited minu lemmikutest... Lumikelluke: Tilistades õiekuljust ilmub esimene lill, vaatab ringi, tulvil uljust-ma ei karda sind aprill! Varsakabi: Jõeäärne soo ja lodu, kuldse varsakabja kodu. Ei nad õitse vaasi sees, kaunid on vaid kraavivees. Rukkilill: Siis kui soojenevad ilmad, päev on rikas päikesest rukkililled- rukkisilmad sinetavad vilja seest, meelitades käima meid mööda põlluvageteid. Kõik räägivad Joonistanud Asta Vender Vahvaid ja õpetlikke jutukesi lapse ja loomade silmade läbi. Sellest
annaabi.ee 
